Aivar Sõerd |Maksusüsteemi alused jäägu samaks (Õhtuleht Online)

Kakskümmend aastat tagasi aastal 1994 rakendas Eesti toona terves maailmas uuendusliku proportsionaalse ehk ühetaolise tulumaksusüsteemi. Maksumäär oli 26 protsenti nii üksikisikutele kui ka ettevõtetele.

Aastaks 2008 langes maksumäär 21 protsendile ja järgmisest aastast kehtib maksumäär 20%. Ühetaolise tulumaksusüsteemi puhul ei maksustata teenitud tulu alates esimest eurost, vaid kehtestatakse tulumaksuvaba tulu määr. Maksuvaba tulu rakendamise eesmärk on väikese sissetulekuga inimeste maksukoormuse vähendamine ja traditsiooniliselt on seda määra korrigeeritud kooskõlas keskmise palga ja hindade kasvuga. Viimati tõusis maksuvaba tulu määr aastal 2008 ja järgmine korrigeerimine alates järgmisest aastast.

300 eurot tulumaksuvabaks

Võrreldes 2008. aastaga, on aga keskmine brutokuupalk tänaseks kasvanud üle 30 protsendi, maksuvaba miinimum kerkib järgmisel aastal 10 protsenti. Maksuvaba tulu miinimumi tõus ei kata ka nendel aastatel olnud tarbijahindade kasvu, mistõttu maksuvaba miinimumi tõus peaks jätkuma. Enne 2008. aastat oli korrigeerimisi tihedamini.

Meie ühetaolise maksusüsteemi tunnuseks on ka see, et nii ettevõtetele kui ka üksikisikutele kehtib sama maksumäär, teistes riikides on need tavaliselt erinevad. Kui vaadata viimaste aastate maksupoliitikat teistes riikides, siis üldiselt üksikisiku tulumaksukoormus on püsinud samal tasemel, ettevõtete tulumaksu on aga tuntavalt langetatud.

Välised majanduseksperdid on Eesti puhul rõhutanud vajadust vähendada eelkõige väikesepalgaliste maksukoormust. Kui miinimumpalga tõstmine suurendab ettevõtete tööjõukulusid, kiirendab veelgi palgakasvu ja mõjutab tööjõu nõudlust, siis tulumaksuvaba tulu suurendamine ei lisa majandusele lisariske.

Reformierakonna maksukava kahekordistab aastaks 2019 tulumaksuvaba miinimumi 300 euroni kuus. Peale selle oleme kavandanud sotsiaalmaksumäära langetamise 31 protsendini. Koos töötuskindlustusmakse alandamisega väheneb keskmist palka teeniva inimese maksukoormus 756 euro võrra aastas. Väiksem maksukoormus tähendab inimestele suuremaid sisetulekuid, ettevõtetele aga väiksemat tööjõukulu ja konkurentsivõimelisemat ettevõtluskeskkonda.

Mõni nädal tagasi olime riigikogu rahanduskomisjoniga visiidil Soome Pangas ja parlamendi rahanduskomisjonis. Põhjanaabrite suurim probleem on pikka aega kestnud stagnatsioon majanduses, kahanev konkurentsivõime ja tööjõulise elanikkonna vähenemine. Soome palgatase, mis on kerkinud kõrgemale ka Rootsi ja Saksamaa tasemest, meelitab sinna meie tööjõudu. Samal ajal on Soome maksukoormus kõrgemaid terves Euroopas. Alates 2008. aastast on igal aastal vähenenud tootmismahud elektroonika-, metsa-, metalli- ja metsatööstuses. Kahanev konkurentsivõime viib riigist minema nii töökohad kui ka investeeringud.

Meie majanduses on olnud viimastel aastatel tuntav palgakasv ja palgakulud on suurenenud ettevõtete kasumitest kiiremini. Tööjõuturust tingitud surve palkade kasvuks jätkub ja ületab tootlikkuse kasvu. Palgakasvu jätkumiseks on vaja kasvatada tootlikke investeeringuid ja suurendada käibeid eksporditurgudel.

Samal ajal püsivad töötajate palgaootused kõrged, tööandjad peavad arvestama reaalse olukorraga tööjõuturul, kus napib sobiva kvalifikatsiooniga tööjõudu. Majanduskasvu tagamiseks, ettevõtlussektori konkurentsivõime hoidmiseks eksporditurgudel, töökohtade tagamiseks ja investeeringute kasvuks on praeguses majanduskeskkonnas tööjõumaksude alandamine vajalik ja kohane maksupoliitiline meede.

Tööjõumaksud alla

Maksutulude struktuuris nii otseste maksude kui ka tööjõumaksude osa vähendamine on olnud ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide eesmärk, selleks et liikuda kasvusõbralikuma maksukeskkonna poole. Eesmärgiga jätta majandusse rohkem raha investeeringuteks ja suurendamaks konkurentsivõimet, on mitu riiki langetanud ettevõtte tulumaksumäära.

Ettevõtte tulumaksumäär keskmisena on langenud paarikümne aasta taguselt 35 protsendilt 22 protsendile, samal ajal on tõusnud tarbimismaksud. Üksikisiku tulumaksu osas siiski nii silmatorkavat maksulangetust pole olnud, tööjõumaksud on Euroopa Liidus püsinud 2008. aasta tasemel. Vähendades tööjõu maksukoormust, saab Eesti tõsta oma konkurentsieelist, võrreldes ülejäänud Euroopaga.

Kui me räägime maksusüsteemi ümberkujundamise vajadusest, siis tuleb kõigepealt tuvastada, milliseid majandusprobleeme on meil vaja lahendada. Peab küsima, kas meil on fundamentaalseid probleeme ettevõtete konkurentsivõimega, kas maksusüsteem takistab majanduse arengut või on maha jäänud teiste riikide maksusüsteemide arengust? Üldiselt peetakse Eesti maksusüsteemi üheks konkurentsivõimelisemaks, selle kinnituseks on ka kõrged edetabelikohad. Maksude laekumine on viimastel aastatel pigem ületanud eelarves plaanitud laekumisi ja maksukoormus tervikuna jääb allapoole Euroopa Liidu keskmist.

Eesti Tööandjate Keskliit on oma manifestis kinnitanud, et 1990ndate algul kindlaks määratud maksupoliitika põhialused on seni olnud õiged, kuid korrigeerimist vajab tööjõu maksustamine. Maksusüsteemi pole vaja ümber kujundada vaid põhjusel, et see oma põhijoontes on püsinud samasugune üle kahekümne aasta. Ümberkujundamiseks peab olema suurem põhjus ja välja pakutud ka tõsiseltvõetav alternatiiv. Väiksema sissetulekuga inimeste maksukoormuse lahendamiseks sobib kõige paremini tulumaksuvaba miinimumi tõstmine.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid