Arvo Kasesalu paneb kadaka ja sarapuu paari

Tihti Kuressaare tänavail end rahvale suupillimänguga tutvustava endise ehitaja ja spordimehe Arvo Kasesalu ühest hobist, puitmööbli meisterdamisest on saanud mitmekülgse mehe jaoks nüüdseks väike äri.

Kuressaare kevadisel lillelaadal ja hiljutistel merepäevadel uudistasid Arvo Kasesalu väljapanekut huvilised nii kodusaarelt, Mandri-Eestist, Soomest kui ka teistestki riikidest.
“Üks soomlane lubas teinekord toolidele suure autoga järele tulla,” ütles meistrimees.

Juba kevadlaada aegu sai Saarte Hääl tisler Kasesaluga leheloo osas kokkuleppele. “Tulge Mändjalga, seal ma neid asju teen. Oma väikeses töötoas saan ma teile ka muid esemeid näidata,” kutsus pensionärist puutöömees lehemeest oma loomingulisse kööki külla.

Kolmapäeva ennelõunal sai sõit Mändjala küla Kaasiku tallu teoks. Perenaine Niina võttis külalised vastu, öeldes, et peremees on kohe-kohe tulekul. Olevat läinud sugulase majapidamist vaatama, et sealgi tulevikus ehitamisel abiks olla.

“Näete, siin koduõues on mul näidiseksemplarid väljas. Need on ilmastikukindlad. Puuõliga olen puidu läbi immutanud. See tagab mööbli pikaealisuse, lastes puidul hingata. Lakki panna ei tohi,” juhatas peagi koju saabunud meister jutuajamise sisse.

Kõik toolid, lauad, lillealused ja muud mööbliesemed teeb Arvo Kasesalu kadakast ja sarapuust. Masstoodangut meister ei tee. Toolid ja lauad on kõik erikujulised.

Päikese kätte kuivama

“Mõnele toolile lisan natukene lahjat halli värvi, teise kohta tsipake kollast ja seejärel panen istme mõneks minutiks puuõlivanni. Seejärel nõrguma ja päikese kätte kuivama. Päike kuivatab selle mõne tunniga,” selgitas meister mööblile antavat viimast lihvi.

Enne detailide kokkusobitamist tuleb tal jätkukohad varem immutada. Töö hakkab aga pihta kadakate ja sarapuude metsast koju toomisega. Need tuleb kõigepealt koorida ja kuivatada. Enne tooliks või lauaks saamist peab materjal seisma kaks aastat.

“Jätkukohtadesse ei tohi vesi vahele minna. Need tuleb kõik korrektselt ära teha. Lauad ja toolid varustan veel vastavate “pättide” või “pasteldega” Need kruvib aiapidaja enne mööbli õue asetamist jalgade alla. Jalgade alused ei lase toolidel muru sisse vajuda ja teiseks, ei lase neil ka mädaneda. Sügisel varju alla tõstes saab need jalgade küljest lahti kruvida,” õpetas Kasesalu.

Õuemööblile lisaks on peremees aiailuks paika sättinud põõsasskulptuurid. Okstest puhastatud kadakatest ja jala peal kuivanud õunapuust on saanud pilkupüüdvad kujud. Neid omanäolisi asju pole Arvo Kasesalu laatadele veel viinud. Huviäratavad on need igal juhul. Tõsi seegi, et ega kõike saagi kaubaks pakkuda.

“Seda põõsast nimetan ma “Kannatlikkuse mõõdupuuks”. Miks? Sellepärast, et see on toorelt maha võetud. Selle juures ma püüan säilitada iga oksarao ehk karvakese. See nõuabki kannatlikkust. Nimi sellest tuleneski,” seletas peremees.

1984. aastal valminud maja terrassil näitas Arvo Kasesalu toole, mis on olnud ka Kuressaare raekojas huvilistele vaadata. Töötoas oli valmimisjärgus lauake, mille tellis hamburgerite meister Derek. Peagi saavad Dereku fännid Kuressaare turul hamburgereid osta Arvo Kasesalu meisterdatud laualt.

Lillepostamente ja taburette, toolikesi ja laudu on töötoas suuremaid ja väiksemaid. Vana spordimehena mõlgutab Kaasiku talu peremees mõtet annetada mõni tool tulevikus spordivõistluste korraldajaile auhinnaks. “Mul on mõte Saaremaa kolmepäevajooksu peakorraldaja Tõnu Vaheriga rääkida. Olen valmis ühe auhinna välja panema küll,” kinnitas ise kunagine Eesti jooksumeister, kes meistersportlase normatiivi täitnud.

Esimese katseeksemplari tegi 72-aastaseks saav mees neli aastat tagasi. “Varem pole ma elus sellise asjaga tegelenud. Tegelikult ma hingelt olengi puutöömees. Seni oli mul aga kogu aeg midagi muud tähtsamat teha. Siberiski olen Primuse firma ehitajana tööl käinud,” rääkis aastakümneid Saare KEK-is termoisoleerijana töötanud Kasesalu.

Näitlejale appi

Juhuse tahtel oli Arvol Mändjalas külas näitleja Andres Ots, kes tuli peremehega kaupa tegema. “Andrese naisega oleme sugulased. Neil on suvekodu Kotlandi külas. Ehk saan neilegi sinna ehitustöödele abiks minna,” lausus Kasesalu.

Andres Ots, nüüdne vabakutseline näitleja ja õppejõud hindas Arvo Kasesalu loomingut kõrgelt. “See, mismoodi need jupid on otsitud, töödeldud ja vaimukalt kokku pandud, väärib tähelepanu. Selles kõiges peegeldub isetegemise suur rõõm,” arvas ta.

Sõbralt sellist hinnangut kuuldes ütles Arvo, et eks igale inimesele kulu tunnustus ära. Mööblimeister toonitas sedagi, et rahateenimist pole ta eesmärgiks seadnud. “Lihtsalt see töö pakub mulle endale rahuldust ja kui teisedki saavad sellest midagi, siis olen topelt rahul.

Tänavamuusikuna esinedes ei pea ma ennast kerjuseks. Mängin rõõmuga. Paljud jäävad seisma ja kuulama, patsutavad õlale, ütlevad mõne hea sõna, ja nii see käib. Teistele inimestele rõõmu tehes on ju mul endal ka hea meel,” nentis ka tänavamuusikuna esinev Arvo Kasesalu.

Veel mainis rõõmus pensionär, et kogu elu on ta enamasti kellaajast kellajani tööl käinud. Nüüd tunneb ta end vabalt. Mängib pilli siis, kui vaim peale tuleb, võtab tööriistad tisleritööks kätte, kui tunneb, et on selleks valmis.
Arvo kordas vana tõde: töö õpetab. Kogemused tulevad aastatega. Nelja aastaga on ta neid palju omandanud. Meistrimees ei pane ka pahaks hindajate märkusi. Õiglase kriitikaga arvestab ta alati.

“Toolide seeria, mida näituselgi eksponeeriti, oli tohutult vaimukas,” kommenteeris Andres Ots. Raegaleriis oli näitusel 12 erinäolist tooli ja laineline laud kuue tooliga.

Kärla vallas kümnelapselises peres üles kasvanud Arvo Kasesalu on elus saavutanud kõik tänu tugevale tahtejõule. Lapsena põetud kopsuhaigusest sai ta lahti sporti tehes. Metsajooksu hakkas harrastama salaja, kuna ema ei lubanud haigel lapsel pingutada. Tasapisi hakkas tervis paranema. “Maadleja Arvo Laanemaa soovitas spordiga tegelema hakata, öeldes, et Lurich oli ka noorelt kopsuhaige, vaata, kui kõvaks meheks ta sai,” rääkis Kasesalu.

Individuaalselt on Arvo Kasesalu tulnud kaks korda Eesti meistriks, seda 800 m ja 2000 m jooksus. “Ma võitsin ainult siis, kui Rein Tölp ja Mart Vilt osa ei võtnud. Nende peale hammas ei hakanud,” meenutas Kasesalu. Tölp ja Vilt olid eelmise sajandi kuuekümnendail aastail Eesti edukamad keskmaajooksjad. Tölp võistles ka 1964. aastal Tokio OM-il. Muide, koos Tölbi ja Vildiga Kalevi meeskonda kuuludes on Kasesalu teatejooksudes neli korda Eesti meistriks tulnud.

Viis aastat elas nüüdne käsitöömeister Moskvas. Seal lõpetas ta kõrgema treenerite kooli ja abiellus kindrali tütrega. Pärast abielu purunemist naasis Arvo peagi Eestisse. Moskvas elab Arvo tütar esimesest abielust.

Eluga rahul

Värvika elulooga Arvo Kasesalu on oma praeguse eluga rahul. Aastakümneid on ta abielus olnud Vorkutas mäeinstituudi lõpetanud ja Saare KEK-is töötanud Niinaga, kes räägib vabalt eesti keelt. Peretütar on lõpetanud kõrgkooli ärijuhtimise erialal, töötades Tallinnas reklaamifirma produtsendina.

Arvo Kasesalu meelest saab pensionär ära elada küll. Mitmel alal ettevõtlik mees ise ei virise. Mingit töögraafikut pole ta sisse seadnud. Puitu uuteks toolideks-laudadeks on ta piisavalt kogunud. Uued tööd ootavad puutöökojas järge.

Allikas: Saarte Hääl, Aare Laine      
 

 

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid