Äsjaavastatud muumaterjal tõrjub puidu kõrvale

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit teatab, et vastukaaluks senistele uuringutele, mis näitavad taastuva puitmaterjali keskkonnasäästlikkust, on puidule äsja avastatud alternatiiv. Viimase aja analüüsid lubavad prognoosida äsja sügavalt maakera sisemusest avastatud materjali suuremahulist kasutust. Metsad ei pruugi tulevikus enam vajalikud olla.

EMPL töörühm on koostöös teadlastega avastanud mitmete uurimis- ja puurimistööde tulemusel, et meie planeedi tuumas ja selle läheduses leidub ainet, mida võiks hõlpsasti tarbida puitmaterjali asemel. Avastus on revolutsiooniline ning võib muuta senist arusaamist taastuvmaterjali kasutamise vajalikkusest. Meie koduplaneedi sügavas sisemuses leidub ainet, millele on esialgu antud nimeks: muumaterjal.

Muutööstus tõstab pead 

„Ümberkorraldused on vältimatud,“ kommenteeris Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Ott Otsmann. “Puutööstuse ümberprofileerimine muutööstuseks tundub äärmiselt perspektiivikas. Erinevalt puumaterjali hankimisest metsast, ei ole muumaterjali hankel tarvis transporti, logistikat ega muid jõupingutusi. Tuleb vaid puurida piisavalt sügav auk ning muumaterjal purskub iseenesest tehaste seadmetesse.“ Otsmann näeb uue materjali puhul veel avastamata kasutusvõimalusi: „Kuna maakera tuum on teatavasti kõrge temperatuuriga, siis on muumaterjali ainese kasutamisel võimalik toota ka soojusenergiat ning kõikvõimalikku muud särtsu, mida inimkonnal vaja.“ Puidule jääb tema sõnul edasipidi väheoluline abistav roll tööstuse arengus. „Võib juhtuda, et muumaterjali kasutuselevõtul on tarvis paigaldada teatud torustikusüsteem, mille juures leiab siiski kasutust ka puitmaterjal kui erinevate temperatuuride isoleerimiseks sobiv materjal. Seega jääb väike osa puidutööstust siiski alles ning vähesel määral metsa või võsa“.

Metsa kasutamine lõpeb

Puumaterjali asendamisel muumaterjaliga on kaks olulist positiivset aspekti. Üks on see, et maakera tuum on kõigist maapinna punktidest praktiliselt ühekaugusel ning seega võib muumaterjali kasutav tööstusettevõte asuda kus iganes, näiteks Tallinna kesklinnas, kommenteeris Ott Otsmann. „Maaelu ja regionaalarengu aspekt langevad seega ära.  Teine oluline aspekt on, et kuna mets tulevikus kasutust ei leia, siis võib edaspidi katta kogu maaera linnadega, mis omakorda annab võimalused rahvastiku arvu hüppeliseks kasvuks.“ Seonduvalt mitmete muumaterjali heade omadustega kaalub EMPL oma Puuinfo programmi ümbernimetamist Muuinfo programmiks.  

Ainukene seni ilmnenud võimalik probleem võib olla seotud sellega, et taastumatu muumaterjali ammutamine maakera keskpunktist põhjustab selle tühjenemise. Siin aga leidub lahendus ilmselt nn kanamuna koore efekti näol. Teatavasti on võimalik toore kanamuna sisemus läbi otstesse puuritud augukeste välja imeda, aga kanamuna jääb esmasel vaatlusel samasuguseks kui enne. Sama efekt peaks toimima ka muumaterjali laialdase kasutamise puhul. Seega võimaldab puumaterjali kasutamise asendamine muumaterjaliga arendada inimkonna tegevusi koore peal nii nagu seda vajalikuks peetakse ja keegi ei saagi aru, mis koore all toimub.

 

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid