Eesmärk puidule üha rohkem lisandväärtust anda

Eesti metsa- ja puidutööstus on jõulise arengu teinud just viimase kümme aasta jooksul – selle ajaga on tööstusharu suutnud lisandväärtust kahekordistada. Samasugust tõusu plaanib sektor ka järgmiseks kümneks aastaks.

Nimelt soovib puidutööstussektor kasvatada järgmise kümne aasta jooksul lisandväärtust praegusega võrreldes kaks korda – raha mõõtes tähendaks see riigile miljardit eurot SKPsse igal aastal.

“Metsa- ja puidutööstuse areng terve uue iseseisvusaja jooksul on olnud edukas ja kiire, ­lisandväärtus on kasvanud 8 korda, kuid arenguruumi on veel piisavalt. Tootearendus nõuab pikka aega,” tõdes Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) tegevjuht Ott Otsmann. Potentsiaali lisandväärtuse kasvuks näeb Otsmann metsakasutusmahu suurenemises ja toodete väärtusahelas ülespoole liikumises.

Tugev külg on mehaaniline töötlemine. Juunis korraldas EMPL seminari “Eesti metsa- ja puidutööstuse tootlikkus ja konkurentsivõime”, kus analüüsiti, mida tuleks kiire arengu jätkumiseks teha.

Seminaril andis rahvusvahelise sõltumatu ­uuringufirma Indufor Oy vanemkonsultant Anders Portin ülevaate Eesti ja teiste maade puidutööstuse olukorrast.

Toodangu mahu näitaja ühe töötaja kohta on Eestis väga hea, hindas Portin. Eesti on saetööstuse tootlikkuselt naturaalühikutes töötaja kohta Rootsi järel teisel kohal, sarnastel tasemetel on ka Kanada, Austria ja Soome.

Tootmismahud on meil muu maailmaga võrreldes suhteliselt väikesed. Näiteks suurim saematerjali tootja Kanada toodab kümnetes kordades rohkem kui Eesti. Meil on efektiivsuse saavutamine ka seetõttu keerulisem.

Iseseisva Eesti saetööstuse, praeguse metsa- ja puidusektori suurima haru areng sai alguse 20 aastat tagasi ja põhineb suuresti nn greenfield-investeeringutel. Nüüdseks on efektiivne saetööstus andnud hea potentsiaali saematerjali järeltöötlemisele: üha suuremas mahus toodetakse ehituskomponente mööbli- ja ehitustööstuse jaoks, uksi, aknaid ja tehasemaju.

Praegu annavad pildil tooni ka vineeri- ja spoonitehased ning termomehhaanilise puitmassi ja paberi tootmine. Jõudsalt on viimasel kümnendil arenenud pelletitööstus.

Erinevalt Skandinaaviamaadest, kus suurema osa SKPst annab paberitööstus, on meil vedav jõud puidutööstus, kus suurima mahu annab mehaaniline töötlemine.

Ott Otsmanni hinnangul on põhjamaisel puidul head tugevusomadused ja see annab head välja­vaated ehitustoodete turgudel.

EMPL seminaril esitles Balti Uuringute Instituudi juhatuse esimees Marek Tiits Eesti metsa- ja puidutööstuse konkurentsivõime uuringu värskeid tulemusi. Võrreldes Läti ja Leeduga on Eesti metsa- ja puidusektori lisandväärtus töötaja kohta suurem, aga Põhjamaadele jääme alla, nentis Tiits.

Ühe põhjusena tõi ta välja, et Eestis annab suurima mahu puidu mehaaniline töötlemine, kus lisandväärtus ühiku kohta ongi väiksem kui näiteks paberitööstuses.

Ott Otsmann kommenteeris, et Põhjamaade tselluloosi- ja paberitööstusele pakub väga tugevat konkurentsi Aasia ja Lõuna- Ameerika tselluloosi­tööstus. “Seal on puidul oluliselt suurem kasvu­kiirus,” ütles ta. Otsmann lisas, et meie mehaanilisele töötlemisele spetsialiseerumine jätkub kindlasti ka edaspidi, kuna meil ei ole piisavalt ressurssi suuremahulise tselluloositööstuse arenguks.

Teine arengutakistus on see, et väiksematele ette­võtetele käib tihti üle jõu nii korraliku tehnika soetamine kui ka moodsate juhtimistehnikate kasutuselevõtmine. Tootmist aitaks efektiivsemaks muuta teatav konsolideerumine, mis tooks kaasa mastaabiefekti, hindas Tiits.

Analüüsi eesmärk oli teada saada, milline strateegia tõi edu majanduskriisist väljumisel ja milline tooks edu edaspidi. Uuringust selgus, et hästi töötas strateegia, kus lühiajalises vaates tugeva hinnakonkurentsi ja piiratud nõudluse korral langetati paindlikult hindu, et müügimahtu säilitada, pikaajalises vaates aga panustatakse kõrgema lisandväärtusega toodetesse, mis ei ole hinna­tundlikud.

Hindu aitab tagasilöökideta tõsta see, kui luuakse kliendi jaoks mingi väärtus, mida kõik teised ei loo või ei oska luua – unikaalsete toodete olemasolu. Meie põhjanaabritest konkurentmaade ­eeliseks võib lugeda ka varasema pikema ajavahemiku jooksul sissetöötatud turgusid ja kliendibaasi.

Tiits lisas, et Eesti metsa- ja puidutööstuse arengule aitaks kaasa positsioonide tugevdamine Lääne­mere piirkonnas ja rahvusvahelistumine. Ressursipuudusel tuleks kaaluda esmase töötlemise viimist Eestist välja.

Täiendavad võimalused peituvad ka ettevõtjate ja riigi ühises tegutsemises. Vajalik on ühine tegevuskava, ettevõtete täpne positsioneerimine turul, strateegia nüüdisajastamine. Eesti riik võiks olla nutikaks partner, esitades tellimusi, mille täitmine sunniks ettevõtteid arenema.

Võimalusi annab madalakvaliteediline puit. Edasisest sektori SKP kasvust annab osa tõenäoliselt mahukasv, sellel on potentsiaali praegusega võrreldes umbes 40% võrra, kui mitte arvestada importpuitu. Väärtusahelas üles liikumine ja toodete areng peaks andma juurde vähemalt 50–60%.

“Lähema kümne aasta jooksul oleks näiteks saematerjalide tootmine ja järeltöötlemine suurema mahuga, kui metsaressurss paremini turule tuleks,” hindas Ott Otsmann. Mõju avaldab ka imporditav saematerjal, seda oskavad meie järeltöötlejad hästi kasutada ja sellest kõrgema väärtusastmega tooteid toota.

“Häid võimalusi annab metsades leiduva madalakvaliteedilise puidupotentsiaali kasutamine,” selgitas ta. “Ühest küljest sobib see hästi taastuv­energia tootmiseks, teisalt uudsete ehitusmaterjalide tootmisel, mille juures ei kasutata mitte täispuitu, vaid peenestatud/hakitud puitmaterjali.”

Viimane pressitakse sobivat vormi taladeks, postideks või muuks vajalikuks. Veel pisut kaugemale tulevikule mõeldes tuleb rääkida erinevatest puitkomposiitidest ja insenerpuidust, mille juures kasutatakse puitu koostöös teiste materjalidega. See avardab puidu kasutusvõimalusi veelgi.

Ja see pole kõik, sest kuna tasapisi areneb Skandinaavias nanotselluloosi uurimine ja piloottootmine, võib seegi olla Eestile potentsiaal edaspidiseks. “Puidus on tselluloosi kuni 50%, sellest 70% on kristalne tselluloos, millest toodetaksegi nano­tselluloosi,” selgitab Otsmann. 

TTÜ parim puidutöötlemise magistrant pälvis preemia

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) andis juunis üle 500 euro suuruse preemia Tallinna Tehnikaülikooli Polümeermaterjalide Instituudi puidutöötlemise õppetooli magistrandile Hele Järvele magistritöö “Puitpõhised ehitusplaadid konstruktsioonis ja nende biokindlus” koostamise eest.

Hele Järve magistritöö eesmärk oli uurida ehituskonstruktsioonides sagedamini kasutatavate puitpõhiste plaatide biokindlust.

Kasutatud uurimismeetod on originaalne, selle töötas välja Rootsi mikrobioloog Aime Must.
Töö katselises osas uuriti puitpõhiste ehitusplaatide (vineer, puitlaast- ja puitkiudplaat) biokindlust. Uuriti, millised plaatide käitlemistehnikad ehitusprotsessis või ladustamisprotsessis, näiteks kõrgendatud õhuniiskuse juures, mõjutavad plaatide omadusi ja põhjustavad nende hilisemat riknemist ehituskonstruktsioonis.

Magistritöö keskendus aja­vahemikule alates plaatide jõudmisest ehitusplatsile kuni maja valmimiseni. Selle aja jooksul võivad valesti käideldud ehitusmaterjalid saada niiskuskahjustusi, mis jäävad paigaldamisel märkamata, kuid põhjustavad probleeme hoone kasutusfaasis.
Premeeritud töö tulemused on suure praktilise väärtusega ning tähtsad hoonete projekteerimisel ja ehitamisel.

Kuigi igale ehitusmaterjalile on tootja koostanud soovitused materjali kaitsmiseks kahjustuste eest, puudub seni piisav informatsioon, mis siis ikkagi juhtub, kui ehitusmaterjal märgub või on nädalapäevad kontaktis kõrge õhuniiskusega. Hele Järve magistritöö annab sellest hea ülevaate.
Preemia andis üle Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Ott Otsmann.

EMPL premeeris TTÜ parima puidutöötlemise valdkonna magistritöö autorit kolmandat aastat.

Puidusektor suurendab sel aastal jõudsalt tootmismahtu

Selle aasta esimeses kvartalis kasvas metsa- ja puidusektori toodangu- ja müügimahud, samuti eksport, selgub EMPLi ülevaatest.

Käesoleva aasta esimese kvartali lisandväärtuse kasv metsa- ja puidusektori ettevõtetes on olnud 12,4%. Kasvanud on nii eksport kui ka toodangu- ja müügi­mahud.

Statistikaameti andmetel oli puidupõhiste toodete eksport 2013. aasta I kvartalis 390 miljonit eurot. Võrreldes 2012. aasta sama perioodiga oli kasv 11,7%. Puittoodete väliskaubanduse bilansi ülejääk suurenes +291 miljoni euroni ja on aidanud kaasa kogu Eesti väliskaubanduse bilansi paranemisele.

Tootmismaht on stabiilne ja tasapisi suureneb. Aasta esimese nelja kuu puittoodete toodangumahu indeks on eelmise aastaga võrreldes kasvanud +5,6% ja pabertoodete tootmismahu indeks jäänud eelmise aastaga võrreldes praktiliselt samale tasemele.
Metsa- ja puidutööstuse 2012. aasta lisandväärtus oli rekordiline.

Metsamajandamine, puidutööstus, mööbli ja pabertoodete tootmine andsid kokku ligi 700 miljonit eurot lisandväärtust.

Allikas: Äripäev, Ain Alvela / Regina Hansen     

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid