Eesti Energia: odavaimat taastuvelektrit saab biomassi abil (Pealinn)

Eesti Energia hinnangul sisaldab neljapäeval puiduettevõtete poolt valitsusele ja riigikogule saadetud ühispöördumine ka eksitavaid väiteid, sest biomassi kasutamine põlevkivielektrijaamades on iga eestimaalase jaoks odavaim viis taastuvelektri saamiseks.

“Tänane puiduettevõtete pöördumine riigikogule ja valitsusele on mõistetav, sest need firmad võitlevad enda ärihuvide eest. Paraku sisaldab nende ühispöördumine ka eksitavaid väiteid, sest biomassi kasutamine põlevkivielektrijaamades on iga eestimaalase jaoks odavaim viis taastuvelektri saamiseks,” ütles Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter pressiteates.

“Eesti riik on võtnud suuna taastuvenergia suuremahulisele arendamisele ning on eesmärgiks seadnud saavutada 2030. aastaks olukord, kus taastuvelekter moodustab lõpptarbimisest 50 protsenti. See on täiesti reaalne siht. Biomassist elektri ja soojuse tootmine on kindlasti veel ka järgmised kümme aastat Eesti jaoks taastuvenergia osakaalu suurendamise kasutamata ja sealjuures odavaim võimalus,” märkis Sutter.

Sutter lisas, et loomulikult arenevad moodsad taastuvenergia tootmise ja salvestamise tehnoloogiad suure kiirusega, kuid võrreldes neid tehnoloogiaid täna konventsionaalsete energiatootmisviisidega, on need veel liiga kallid, et turutingimustes hakkama saada. “Nii tuleb eestimaalastel peale maksta, et taastuvatest allikatest tootmine konkurentsivõimeliseks muutuks. Näiteks tuuleenergia hind on tänasel päeval tarbija jaoks 53,7 eurot megavatt-tunni kohta kallim kui niinimetatud tavaline elekter, sest selline dotatsioon lisandub elektri turuhinnale,” ütles ta.

“Kasutades Narva elektrijaamades koos nii põlevkivi kui ka biomassi, suudaks Eesti Energia pakkuda kaks korda odavamat taastuvelektrit. Ühispöördumisele allakirjutanud puiduettevõtted võitlevad oma äri eest – see on mõistetav. Kuid Eesti riigil tuleb vaadata suurt pilti, kus on oluline roll ka Euroopa Liidu kliimaeesmärkidel, tuhandetel töökohtadel nii põlevkivi- kui ka metsatööstuses, aga ka riigituludel,” sõnas juhatuse esimees.

Ka väited puiduhinna kallinemisest on Sutteri sõnul tänases puiduettevõtjate avalduses eksitavad, sest puidu hind kujuneb juba täna rahvusvahelisel turul.

“Kütusena on biomass kodumaine, selle alla võime liigitada näiteks energiavõsa, aga ka metsatööstuse ülejäägid, mis ei sobi kasutamiseks ei paberi- ega puidutööstusele. Eestis raiuti 2014. aastal umbes 10,4 miljonit kuupmeetrit puitu, millest hinnanguliselt 30 protsenti on väheväärtuslik puit,” selgitas Sutter. “2014. aasta raiemahtude põhjal peitub väheväärtuslikus puidus ligikaudu 6,24 teravatt-tundi primaarenergiat, millest oleks saanud toota 2,2-2,6 teravatt-tundi elektrienergiat. Optimaalse raiemahu rakendamisel oleks aga võimalik väheväärtuslikust puidust toota 3,2-3,8 teravatt-tundi elektrienergiat. See on ligi 40 protsenti Eesti aastasest elektritarbimisest.”

“Hetkel jääb see väheväärtuslik puit metsaliitude hinnangul miljonite tihumeetrite kaupa aga metsa alla kõdunema, mille käigus eraldub atmosfääri arvestatav hulk kasvuhoonegaase. Lisaks võimaldaks metsatööstuse jääkide kasutuselevõtt luua sadu uusi töökohti ning seda ka piirkondadesse, mis asuvad keskustest eemal,” ütles Sutter.

Eesti puiduettevõtted Graanul Invest, Horizon Tselluloosi ja Paberi AS ja Repo Vabrikud saatsid riigikogule ja valitsusele ühispöördumise, milles kutsutakse üles hoiduma mistahes toetuse andmisest Eesti Energiale hakkepuidu masspõletamiseks

Allikas: Pealinn

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid