Eesti mets – rikastaja, lõhestaja, mõtestaja (Delfi)

Metsast mõtlema hakates peab kõigepealt valima poole: teema justkui polariseeruks “puukallistajate” ja “harvesterimeeste” vahele. Et kui poolt ei vali, siis ei saa sind tõsiselt võtta ei metsakaitsjad ega saemehed. Selles loos jätame poole valimata – mets on meile kõigile kallis ning see, mis metsaga juhtub, puudutab kõiki.

Teemal “Kas Eesti raiutakse metsi liiga palju?” oli esimene plaan teha lugu juba kolm aastat tagasi. Vahepeal on teema ainult hoogu juurde saanud. Internetti on postitatud sadu lageraiepilte, sest inimesed on löödud, kui neile tuttav metsatükk maha võetakse. Sotsiaalmeedia kogukondades elatakse metsaraiumiseteemale üha rohkem kaasa ja nii mõnigi kitsaskoht jõuab otsustajate lauale. Ka EV 100 aastapäevaetenduses oli sünge stseen prožektorivalguses lageraiet tegevat harvesterist.

Selleks, et tunnetada, mis seisus Eesti metson, tuleb minna ajas pikk samm tagasi ning proovida mõista meie metsa lugu. Jah, kergem oleks rääkida vaid metsa arvele võtmise erinevast statistikast, numbrid on ju selged. Mõistmaks metsaga toimunud muutusi, tuleb vaadata kõiki tegureid – metsa on mõjutanud meie enda elulaad ja väärtused, ootused; kehtiva riigikorra eesmärgid, metsanduspoliitika.

Kui palju metsi meil on? Kas raiutakse liiga palju? Miks on just praegusel kümnendil paljud metsad raieküpsed? Mida puiduga tehakse? Milline on see paljukirutud Exceli tabel, mille järgi Riigi Metsamajandamise Keskus (RMK) metsa majandab? Kas lageraie on metsa surm? Mida toob tulevik, kui palju me täna ette teame? Oleks ülimalt naiivne mõelda, et selle looga õnnestub kogu tõde ühte kohta koguda, aga proovime siiski luua terviku. Kus sõnast ja faktidest jääb väheseks, joonistame teema lahti muul moel.

Mets on meie kõigi ühine rikkus, seda nii hingeliselt kui ka majanduslikult. RMK annab riigieelarvesse märkimisväärse kasu. Mäletate ju, et Eesti kroon oli tagatud meie metsaga?

Kui palju meil on täna metsa?

Mullu oli Eesti metsamaa pindala 2,33 miljonit hektarit ja metsaga metsamaa ehk puistute puidutagavara 486 miljonit tihumeetrit. Enamik meie metsi on majandusmets ning selles loos keskendume suuresti just neile.

Puistute pindala oli mullu 2,16 miljonit hektarit.

Puistute kogupindalast levinuimad olid:

männikud (32,1%),

kaasikud (30,1%),

kuusikud (17,5%),

hall-lepikud (9,0%).

Eesti maismaast pool ehk 51,4% on metsamaa.

Metsamaa osakaalu kohta saab selgema pildi, kui vaadata Eesti topograafia andmekogu alusel koostatud pilti, kus roheline värv tähistab metsakõlvikuid (metsamaad). Pilt on koostatud tänavu juunikuus.

Täna nr 6, minevikus 21. kohal. Kuidas nii?

Täna on Eesti Euroopas metsasuselt kuuenda riigi hulgas; ühe 1930. aastate tabeli järgi oli Eesti 21. kohal.

Miks oleme praegu metsasuselt esirinnas ja miks just nüüd huugab saag eriti ägedalt? Vastuse saamiseks tuleb minna ajas tagasi.

Valem on lihtne: on kümnendeid, kus meie metsa on laastanud kas võõrvõimude või kasumilembeste omanike langetamisiha; teistel kümnenditel on tegeldud rohkem istutamise ja hooldusega. Tulemuseks on just sellises seisus metsad, nagu need täna on.

Allpool kirjutame Eesti metsade loo üksipulgi lahti, võttes appi väljamõeldud maastiku. Graafik viib meid saja-aastasele ringkäigule läbi Eesti erinevate maastike. 1930ndatesse panime kaardile sellele perioodile iseloomulikud maastikutükid: puisniidud, metsakarjamaad, põllud, sood, erinevad metsad. Klikkides kaardile, näeb, kuidas need alad on aastate jooksul muutunud. Koostasime kaardi kahekümneaastase sammuga, sest mets kasvab aeglaselt.

Iga perioodi kohta saab saab lugeda muutumiste kirjeldusi: millal kadusid puisniidud, millal kuivendati sood ning millal võttis mets võimust põldude üle. Eriti rohkelt on lugemist-vaatamist saja-aastase perioodi alguskümnendite juures.

Maastiku aitas kokku panna ja sinna juurde selgitusi leida keskkonnaagentuuri metsaregistri juhtivspetsialist Enn Pärt. Liigu läbi saja aasta ja vaata, kuidas meie mets on tänasesse päeva jõudnud!

Vabariigi aeg. Põllumajanduslik maarahvas

Vahel tundub, et tunneme Eesti Vabariigi algusaja suhtes piiritut nostalgiat – kõik toonane tundub helge ja ideaalne. Ka metsad. Vahel arvatakse, et just siis vohasid kõikjal Eestimaal tõelised põlislaaned. Samas on eestlane kogu aeg justkui parema põllumaa ja saagi nimel rüganud või mis?

“Mis sul seal kodus on?” küsib Teele Arnolt “Kevade” filmis. “Lilled, heinamaa, päikesepaiste,” uitab Arno igatsev pilk pilvitu taeva poole, üle avara vaate. Kuigi Oskar Luts pani kirja oma varasemad mälestused, siis pikka metsas uitamist pole tema lugudes ollagi. Teisteski tüvitekstides (kui just mõni metsas jooksev libahunt välja arvata) meenub pigem mõni põllul rassiv kuju, kes tõde ja õigust taga ajades meeleheitlikult sood kuivendab. Ütlust “põllumees põline rikas” teavad kõik.

Et ajas vabariigi alguskümnenditesse lennata, tasub uurida statistikat.

Inimesed elasid toona enamasti maal, linnades elas vaid 27% inimestest. Enam kui 59% ehk 652 500 inimest töötas põllumajanduses; täna on põllumajanduses hõivatud veidi üle 20 000 inimese, ehk 4% rahvastikust. Eesti oli põllumajanduslik maa.

Logistika oli hoopis teine: 1927. aastal oli Eestis registreeritud veidi üle 700 sõiduauto, nüüd aga vurab meie teedel üle 700 000 auto .

 

Viljandimaa, Heimtali rahvamaja ehitamise talgud, hobune, palgid. Umbes 1915-1917Foto: Raido Vint

Seda, et toona oli Eesti metsasus sootuks teine, annavad aimu ka jahinduse andmed. Vabale Eestile eelnenud sõda tegi hävitustööd ka metsloomade hulgas, eriti suurulukite seas. Mitu põtra elab Eestis täna ja elas toona?

 

Põdrad vanas Eesti Entsüklopeedias Foto: Ester Vaitmaa

1930ndatel tuuakse uhkusega välja, et küttimiskeelud on metsloomade ja -lindude olukorda parandanud: näiteks 1925. aastal elas Eestis umbes 25 põtra ja 3800 metskitse, kuid 1933. aastal juba umbes 140 põtra ja 9000 metskitse.

Mis on 25 või 140 põtra tänasega võrreldes! Värske ulukiseire andmete kohaselt arvatakse Eestis praegu olevat umbes 13 000 – 14 000 põtra. Metskitsede arvukust on hinnatud 120 000 – 140 000 vahele.

Ka hunte, kes äsja valiti Eesti rahvusloomaks, ei olnud vabariigi algusaegsetes laantes palju. “Eestis, nagu kogu Euroopaski, elas hunt ennevanasti kõikjal, nüüd leidub teda meil harva, peamiselt Virumaa metsis,” kirjutati toona.

Maastikud ja loodusvaated võisid olla lagedamad, põllu- ja heinamaakesksed. Ehk kõige olulisem erinevus on aga see, et kui tänapäeval on põllu ja metsa vahe väga selge, siis toona oli piir hägune.

Just täpselt nagu sellel Hiiumaa maastiku vaatel. Vanem aerokaart on küll aastast 1955, kuid sellel on selgelt näha just nn eestiaegne maastik. Tiri hooba ja võrdle seda tänapäevase selge maastikuga: seal, kus on põld, on põld. Kus on mets, on mets.

Maa-ameti varasalves on veelgi vanu aerokaarte, millele on tänased vaated juurde pandud. Noppisime mõned huvitavamad kohad välja. Metsateemaliste kommentaaridega aitas Enn Pärt.

NB! Maa-ametil on palve: kui kellelgi on veel infot vanade aerokaartide olemasolu kohta, andku julgelt maa-ametile teada. Igasugune info on teretulnud aadressile fotoladu@maaamet.ee!

Statistiline krutski: metsasuse 21% on müüt

Vaid 21% metsa!

Sellest vabariigi algusaegsest numbrist otsivad tihti tuge need, kel täna on vaja näidata, et metsi on meil rohkem kui kunagi varem. Et vaat kui lage on Eestimaa olnud!

Jah, number õige, kuid 21,1% ajal oli statistika teistsugune kui praegu. Puudusid kindlad definitsioonid, mis on mets ning kõike metsi poldud üle loetud ja kirja pandud. Andmed olid vanad.

Keskkonnaagentuuri metsaregistri juhtivspetsialist Enn Pärt soovitab toonastesse arvudesse suhtuda ettevaatlikult. Ta viitab omaaegsele metsateadlasele Paul Reimile, kes 1937. aastal kirjutas lahti ühe peamise erinevuse tänapäevaga:

 

Enn Pärt Foto: Tiit Blaat

“Metsa mõiste ei ole teatavasti küllalt selgelt määratletav. Meil kasvab näiteks rohkesti puid sois, karjamail, puisniitudel ja tihedais sarapuu- ja valgelepavõsastikes. Juba meie võrdlemisi väikesel maa-alal on puid kasvatavail aladel väga erinev ilme ja on raske metsa mõistet looduses määratleda metsa, soo, karjamaa või heinamaana.”

Millega tegu, otsustas talumees selle järgi, kuidas ta ise maatükki kasutas.

 

Uudismaaks muudetav mets Foto: .

“Praktiliselt kogu esimese Eesti Vabariigi ajal peeti talumaade kõlvikute, sealhulgas ka metsa, üle arvet maakatastri ja põllumajanduslike üleskirjutiste alusel. Esimene oli oma olemuselt staatiline, kajastades sageli aastakümnete tagust olukorda ja maakasutuses toimunud muutused seal ei kajastunud. Kui põllumaa (künnimaa) oli lihtsalt eristatav, siis sageli, eriti Lääne-Eestis ja saartel, puudus selge piir metsa, heinamaa (puisniidud) ja karjamaa vahel,” selgitab Pärt.

Esmakordselt kirjeldati sellised alad – heina- ja karjamaametsad, võsametsad – metsana 1939. aasta põllumajandusloenduse käigus. Seega panime tabelisse vabariigi algusaegseks metsasuse protsendiks mitte 21,1% vaid 32%.

Puuriidad ja virnastatud palgid raielangil Foto: Johannes ja Peeter Parikas, EVM F 76:228, Eesti Vabaõhumuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2689985 Mis seisus metsad üle võeti?

Uue riigi alguses tuli metsanduses pea kõigega uuesti pihta hakata.

Endised omanikud olid enamasti kasutanud oma metsi nii, et tegid seal lihtsustatud valikraiet, kirjeldab omaaegne riigikantselei väljaanne valitsusasutuste tegevust.

“Maailmasõda, revolutsioon ja Vabadussõda tõid sellesse tasakaalustatud seisukorda suure muutuse. Sõja tulekuga katkesid kultuurtööd pea täielikult. Metsa kasutamisel mindi valikraielt üha enam ja enam üle paljasraiele. Ka ei hoolitud sageli võimalikust kasutusnormist ega kasutuskohtades otstarbekast valikust. Nii raiusid “Ossotop” ja “Polevoje Stroitelnoje Upravlenie” sageli sealt, kust ise heaks arvasid, ja nii palju kui pidasid tarviklikuks. Kõige selle tagajärjeks oli metsamata raiesmikkude pindala kiire suurenemine, nii et raiesmikud 1920. a lõpuks metsaga kaetud pindalast moodustasid juba kuni 5%,” saab toonastest materjalidest lugeda.

Seis oli sant. Raiesmikke tuli metsastama hakata täiesti algusest, puudusid seemnetagavarad ja vastavad tööriistad.

Metsade riigistamisel selgus, et puudusid pea täielikult ka plaanid ja kavad. Kohati puudusid igasugused andmed metsade suuruse kohta, see aga tegi metsaülematel korraliku valitsemise ja majapidamise pea võimatuks.

Kui mõnel metsaülemal õnnestuski mõni vana mõisaaegne plaan kätte saada, siis see oli sõjaaegsete erakorraliste raiete (peamiselt küttekomitee tehtud) tõttu metsamajapidamise niivõrd segi paisanud, et plaani võis kasutada vaid piiride määramiseks.

Vabariigieelne Eesti metsade kaart Foto: Tiit Blaat

Polnud ka tööjõudu ja töötada tuli esialgu väga rasketes oludes; puudusid mõõduaparaadid. 1920. aastal tellitud aparaadid jõudsid kohale alles 1922. aastal; tehnikuil endil tuli valmistada papist mallid ja mastaabid ning liinide mõõtmiseks kasutati nööri või telefonitraati.

Töid tuli teha vilumatute töölistega. See nõudis tööjuhtide alatist kohalviibimist ja tööde juhatamist, mistõttu ei võinudki tööl suurt edu ja tagajärgi olla. Seetõttu läksid hooldusraiel raiutud puit niivõrd kalliks, et selle kahjudeta realiseerimine osutus võimatuks. Metsamaterjalide realiseerimist takistas tunduvalt ka see, et arvukate raietööde tõttu ei leidunud väiksema väärtusega materjalidele ostjaid. Ka mõjus töö edukusele krediidi vähesus, mis sageli halvas kavatsetud hooldamistööde teostamist.

 

Metsade vanus Foto: Repro, Statistiline Album ,1925

Mille poolest erineb majandatud mets ja majandamata mets? Mis tööd tuleb metsas ette võtta, et kasvaks korralik ja tihe kuusik?

Toome erinevused välja. Konkreetsed aastad sõltuvad kasvukohatüübist, erinevates metsades võib see olla erinev.

Allikas: keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhataja Taivo Denks, graafiku koostas Maarja Pakats.

Talumets oli hooldamata või läks kirve alla

Ehkki valgusküllase marja- ja seenerikka kodumetsa armas kujund pärineb just talude lähedalt, oli talumetsa majandamisega muresid küllaga.

“Kui lugeda 1920-1930-ndate metsandustpuudutavaid kirjutisi, siis oli probleeme mitmeid. Riigimetsi majandati suhteliselt intensiivselt ja kurdeti, et raie ületab metsade juurdekasvu,” kirjeldab Enn Pärt.

Talumetsades oli suurem mure eelkõige asunikutaludega, mis tekkisid mõisamaade jagamisel. Kuigi suuremad metsaalad riigistati, jäi midagi ka asunikele, kellest paljud raiusid selle esimesel võimaluse maha ja tegid rahaks.

Lisaks jagati taludele kogu esimese vabariigi ajal üle 100 000 hektari riigimetsi, mis omaniku vahetusel või uue omaniku poolt maha raiuti. Seetõttu ei olnud metsateadlased riigi metsapoliitikaga eriti rahul. Kuna metsandusallus põllutööministeeriumile, siis kurdeti, et kogu tähelepanu läheb põllumajandusele ja metsadest hoolitakse vähe.

Puidu vajadus oli suur: Toivo Meikar toob raamatus “Eesti metsanduse 100 aastat” välja, et kuigi võimalusel püüti asunikke ehitusmaterjalidega varustada sellel maal kasvavast metsast, kuhu nad asundustalu rajama hakkasid, tuli puitu enamasti ikka riigimetsast eraldada. See lõi segamini kohaliku puiduturu ja majanduskavad, eriti metsavaestes piirkondades. Asunike nõuete rahuldamiseks saadi 1926. aastal luba raiuda vajaduse korral metskonna kohta kuni viie, 1927. aastal koguni kümne aasta okaspuulangid. Leidus metskondi, kus raiuti juba 1940. aasta okaspuulanke.

Omaaegne ajakiri Eesti Mets ajakiri kirjeldab 1930-ndatel, et enamik talumetsi oli hõredavõitu ja noored, vanemat ühtlast metsa leidus vähe ning talumetsade olukord jätab palju soovida: uuenemine toimub peamiselt ainult loomulikul teel – raiesmike kultiveerimiseks puudub oskus ja paljudel isegi huvi. Tavaliselt kattuvad paremad pinnased vegetatiivsel teel lehtpuuvõsaga, mille all kiratsevad üksikud kuused; kui seal kasvab rohtu, kasutatakse maatükki karjamaana.

Artikkel toob välja, et talumetsad on mitmevanuselised ja raiumine toimub valmiduse järgi. Küll aga raiutakse tihti kõik suuremad puud maha.

 

Väljavõte ajakirjast “Eesti Mets Foto: Arhiiv

“Korraga suuremal arvul paremate puude väljaraiumisega omandab mets rüüstatud ilme, kuna kasvama jääb äravarjatud ja vigastatud mitmevanuseline järelkasv. Suuremate raiete põhjuseks on talundi ajutine rahaline kitsikus, uute hoonete püstitamine, vanade renoveerimise tööd või metsaomanikurahaahnus.”

Kuidas näeb Eesti välja metsakaartidel? Vaata ülevaadet Hiiumaa näitel!

Sõjaaeg. Metsatöödel kehtisid okupantide reeglid

Vabariigi aja lõpetas Nõukogude okupatsioon (1940-1941), millele järgnes peagi mitu aastat kestnud Saksa okupatsioon. Sellele järgnes poole sajandi pikkune Nõukogude okupatsioon. Sõdade ajal kehtivad teised reeglid ja Eesti metsa raiusid kõik võõrvõimud nii kuis jõudsid.

Esimesel Nõukogude okupatsiooni aastal riigistati metsad, kõigi otseselt riigi käes olevate metsade pindala suurenes 776 000 hektarini. Toivo Meikar kirjutab, et metsavalitsuse halduses olevailt maadelt kavandati umbes 3,6 miljoni tihumeetri suurust ehk senisest ligi kaks korda suuremat raiet.

“Selle kava järgi tegutseti 1941. aasta suveni ja siis tehtud kokkuvõtete järgi õnnestus terve aastaplaan ka “hiilgavalt” täita – poole aastaga raiuti umbes 3,1 miljonit tihumeetrit ehk aastaplaanist 86%.” Avalikult üleraietest toona ei räägitud.

Meikar toob välja, et võimu vahetudes oli eestlastel naiivne lootus Saksa võimu all metsa paremini majandada, tegeleda sanitaar- ja hooldusraietega. See lootus varises kokku: metsavalitsus sai ülesandeks võtta kasutusele aastalangi parimad osad.

Enim raiuti sealt, kus metsa oli ka mugav välja viia, raiekohad pidid olema raudteede ja maanteede ning parvetavate jõgede ja Peipsi järve lähedal. Väljaveo kaugus ei tohtinud olla üle 8 kilomeetri. Kus oli mugav, raiuti järjest tühjaks suured alad.

Ajaloolised fotod kajastavad sõja-aja sündmusi Eestis 1941.-1944. aastal. Ajalooliselt väärtuslikud fotod, mis on omandatud oksjonitelt Saksamaalt. (21.12.2016) Foto: ., KLM ET 1781:3 F, Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/3266293

1941/1942 oli riigimetsade raiemaht vastavalt 2,4 ja 2,5 miljonit tihumeetrit – rohkem kui Eesti Vabariigis, aga vähem kui Nõukogude perioodil.

Kui talumetsad olid esialgu tähelepanu alt väljas, siis 1943. aastast allutati metsavalitsuse otsese järelevalve alla kõik Eesti metsad. Riik oli siis aga juba liiga nõrk, et metsandusega tegeleda.

1950-ndad. Mõõduka raie algus

 

Mets Foto: Arhiiv

Nii nagu raiuti metsi sõja ajal, raiuti neid ka sõjale järgnenud aastakümnel. Surve alla sattusid eelkõige riigimetsad ja kuna aeg oli raske ja puitu oli vaja, raiuti eelkõige sealt, kust oli lihtsam kätte saada ja transportida.

Nõukogude aeg tõi muudatusi: erametsi kui selliseid enam polnud, peale riigimetsade olid kolhoosi- ja sovhoosimetsad.

1950-ndate teises pooles olukord stabiliseerus. Enn Pärt toob välja, et üheks raiemahu vähenemise põhjuseks võis olla ka see, et vana metsa oli vähe.

“Aastaid 1960-1990 iseloomustas mõõduka metsakasutuse periood. Raieintensiivsus oli suhteliselt madal, seda nii subjektiivsetel kui ka objektiivsetel põhjustel. Tolleaegne Eesti NSV metsamajanduse juhtkond üritas raiemahu hoida võimalikult väikese, samas olid ka metsad ise suhteliselt noored,” kirjeldab Pärt.

 

1959 Foto: ., EPM FP 151:39, Eesti Maaelumuuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/1342033

Metsamaa pindala suurenes nii kasutusest väljalangenud põllumajandusmaa metsastumise kui ka metsastamise ning soode kuivenduse tulemusena. Hoogsalt rajati metsakuivendusobjekte ja metsateid.

VESKIJÄRVE METS Foto: Rauno Volmar1990-ndad. Uued omanikud, vargused ja lubamatud töövõtted

Eesti Vabariigi taastamisel moodustati riigimetsade majandamiseks RMK (RiigimetsaMajandamise Keskus) ja hakati varem eraomandis olevaid maid tagastama ja erastama. Pärt kirjeldab seda kui aega, kus metsaga sattus tegelema palju metsakaugeid inimesi.

“Tagastamise ja erastamise käigus tekkis laiaulatuslik, kuid väga kirju koosseisuga metsaomanike kiht. 1990-ndate keskpaik ja lõpp oli suhteliselt vaene aeg ja paljud ootamatult metsaomanikuks saanud isikud hakkasid oma vara realiseerima. Samas oli järelevalve seadusandluse üle nõrk, palju esines vargusi, pettusi ja omavolilisi raieid.”

Eriti hoogsalt raiuti aastatel 1997-2002, kusjuures valdava osa raiemahust andsid erametsad. Põllumajandus oli enne Eesti Euroopa Liitu astumist madalseisus, suur osa põllumajandusmaast kasutusest väljas ja osa sellest metsastumas.

Mets, raielank Foto: Tiit Blaat

Tänapäevase metsi kirjeldava statistika põhiallikas on riiklik metsainventeerimine ehk statistiline metsainventeerimine (SMI). SMI on valikuuring, kus süstemaatilise juhuvaliku alusel paigutatud väikese pindalaga proovitükkidel mõõdetakse ja hinnatakse metsamaad ja sellel kasvavate puude tunnuseid. Kuigi see on üsna täpne hindamisviis, on see meetod ka palju kiruda saanud.

Kas meie riigimetsi majandatakse kabinetist Exceli tabeliga?

Mida RMK metsade kohta teab ja kas Eesti riigile kuuluvat metsa kasvatatakse ja raiutakse tõesti Exceli tabeliga, nagu väidavad kriitikud?

Tauno Piho käib metsas ringi ja vaatab kummalise binoklilaadse seadeldisega puulatvu. Nagu mõni turist! Siiski, Piho on RMK metsakorraldusosakonna Kagu piirkonna juht ning näitab, kuidas laserkõrguse-kaugusemõõtjaga määratakse puude kõrgust.

“Kes hakkab kõigepealt kõrgust või ümbermõõtu mõõtma või vanust puurima, eks see ole iga takseerija enda otsustada. Päris palju tunnuseid tuleb määrata piisava täpsusega, et kvaliteet oleks tagatud,” selgitab Piho. Kui kõik andmed kogutud, puu vanus mõõdetud ning kasvukohatüüp määratud, sisestab ta sealsamas andmed oma tahvelarvutisse.

Nüüd on aeg minna arvuti taha, et näha, mis infost edasi saab. Selgub, et seda ühte kurikuulsat Exceli tabelit ei olegi olemas. On olemas kaks erinevat programmi, mis jaotavad riigimetsa sadadeks tuhandeteks eraldusteks ja kõigi nende kohta on olemas võimalikult detailne ülevaade. Mida paremaks läheb tehnika, seda paremaks ja täpsemaks läheb ka info metsa kohta ning selle majandamine. Vaata videost!

Video tegi Tanel Saarmann, filmis Anni Õnneleid ja kokku pani Madis Kallas.

Kellele mets kasu toob? Kas tänavu raiuti liiga palju?

Metsa- ja puidutööstuseta oleksime riigina siruli

Tanel Saarmann, Ärileht

Mets on suur väärtus mitmes mõttes. Seal on hea käia energiat taastamas ja puhkamas, aga see on ka riigi majanduse ülioluline komponent. Peaksime mõistma, et iga suur sektor Eestis annab suure panuse meie riigi toimimisse.

Metsa- ja puiduga seotud tööstused annavad tööd enam kui 20 000 inimesele, mis on umbes 6% kogu tööhõivest. Metsamajanduselisandväärtus on kokku üle 2,46 miljardi euro, mis moodustab Eesti sisemajanduse kogutoodangust 10,7%. Sektori tegijad maksid 2017. aastal kokku 652 miljonit eurot makse, mis moodustas 7,1% kogu maksutuludest. RMK tasus eelmisel aastal riigieelarvesse 28,1 miljonit eurot.

Liidame maksuraha ja RMK panuse kokku ja saame 680,1 miljonit eurot.

2018. aasta õpetajate palgatõusuks plaanib riik 36 miljonit eurot, kultuuritöötajate palgatõus lisab 9,4 miljonit, politsei ja pääste palgakasv 7,66 miljonit eurot. Erinevaid riigi kulu ridu on palju, kuid selge on see, et ilma metsa- ja puidusektori panuseta me kõike seda vähemasti selles mahus teha ei saaks.

Metsamajandajatest negatiivse kuvandi loomine puudutab seega väga paljusid inimesi ning riiki üldiselt. Diskussioon metsade raiumise mahu osas peaks mõistagi jätkuma, kuid aru peab saama ka metsade majandamise tähtsusest ning selle olulisusest meie riigi toimimisele. Vaatame lähemalt, kes meie metsa majandavad ja kuidas see välja näeb.

Puidutööstuse roll Eesti majanduses ja eelmise aasta rekord

Puitu ja puittooteid eksporditakse Eestist kordades rohkem, kui sisse tuuakse. Puidupõhised tooted on meie väliskaubanduse bilansi üks kõige olulisemaid tasakaalustajaid. Meie ekspordist koguni 17% moodustasid puittooted. Impordi vastav näitaja oli 5%.

2017. aastal tehti Eesti absoluutne rekord ja esimest korda ületas eksport 2 miljardi euro piiri.

Metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul näitab ekspordi kasv, et välispartnerid hindavad Eestis loodud puittooteid.

“Eesti puittooted konkureerivad maailmas väga edukalt selliste riikidega nagu Saksamaa, Austria, Rootsi ja Soome. Oleme paarikümne aastaga ehitanud üles valdkonna, kus oleme maailmas juhtivate tootjate ja arendajate seas,” sõnas Välja. Ta lisas, et Eesti on ekspordimahtude arvestuses olnud aastaid Euroopa suurim puitmajadeeksportöör.

Metsa– ja puidutööstus on lisaks Eesti ekspordi edendamisele ka märkimisväärne tööandja: sektori tööhõive moodustab 6% kogutööhõivest, andes tööd peamiselt tõmbekeskustest väljaspool asuvates maapiirkondades. Puidutööstuses töötas 2017. aastal 17 600, mööblitööstuses 10 100, metsa majandamise alal 5300 ning paberitööstuses 800 inimest.

Mida puust teha saab?

Kristiina Viiron, Maaleht

Metsaservale kokku veetud puiduvirnu kiputakse tihtipeale palgiks nimetama. Palke ehk puitu, mis läheb saekaatrisse ja millest hiljem lõviosas ehitusmaterjali valmistatakse, leidub videos olevate hunnikute seas tõepoolest, ent kaugeltki mitte iga osa puust ei kõlba palgiks saagida.

Puu peenemad osad, mida saekaatrid vastu ei võta, aga ka mingil moel kahjustatud (metsamehed nimetavad kahjustusi puiduriketeks) notid sobivad paberi valmistamiseks või kütteks. Ahju aetakse puitu aga ikkagi enamasti siis, kui see millekski muuks ei kõlba.

Kui metsa kasvukohatüüp ja pinnas võimaldavad, kogutakse metsast kokku ka oksad ja ladvad ehk raidmed, millest pärast nende kuivamist tehakse hakkpuitu.

Kui metsas kasvab ka kaski, on metsamajandajal veel üks võimalus, mida maha võetud kaskedega peale hakata – lõigata nende parimad osad vineeripakuks.

Vardi Erametsaseltsi juhatuse esimehe Taavi Ehrpaisi sõnul saab Põhja-Eesti 80-aastasest kuusikust, kus sekka kasvab ka mändi ja kaske, laias laastus 40% paberipuitu ja 60% palki. Vaata videost, kuidas neil vahet teha!

Video tegid Kristiina Viiron ja Tiit Blaat.

Kas veame liiga palju tooret välja?

Tanel Saarmann, Ärileht

Eesti majandusele oleks kõige parem, kui siin antaks toodetele kõrgeim lisandväärtus. Kuna kauba liikumine on aga vaba, siis tahes-tahtmata liigub tooret palju ka välja. Samamoodi tuuakse seda Eestisse tagasi. Eks tootja otsi ikka odavaimat võimalust.

Puidupõhiste toodete osas on aga positiivne see, et väärindamist on palju. Nii on puitmajadoma ekspordi osakaalult läinud mööda saematerjalist. Puitmööbelgi pole neist kaugel. Graanul on tänu Graanul Investile aina olulisemaks tegijaks kerkinud.

Eestisse tuuakse aga saematerjali ka sisse. Selle kaubagrupi ekspordi ja impordi vahe on ekspordi kasuks lig 29 miljoni euroga.

Kes Eesti tooteid ja materjali tarbivad?

Ei ole saladus, et meie uhkeim puittoode ehk puitehitiste peamine sihtturg on Norra. Saematerjal ei rända aga sugugi vaid lähiriikidesse. Suurema noosi saavad hoopis Suurbritannia ja Austraalia. Ei tea, kas Brexit võiks selles osas neist esimese kukutada?

Enim meie puidust ehitusdetaile liigub Skandinaaviasse. Suurim turg on Rootsi. Puidust mööbli järgi janunevad enim soomlased, neile järgnevad taas Skandinaavia riigid. Graanuli sihtriik number üks on võimsalt Taani, kuid siingi annab tooni Suurbritannia. Ümarpuidu ekspordist võiks olla kõige enam kahju. Ilus puit rändab peamiselt paberipuuna eelkõige Rootsi, aga ka Hiina.

Kui Eestisse lubataks rajada palju räägitud Est-Fori puidurafineerimise tehas, siis annaks see oma panuse kemi-termo-mehaanilise puitmassi eksporti. Praegu on selle osakaal puidupõhiste toodete ekspordis veel väike ja tippsihtriik eksootiline India. Sellesse kategooriasse hakkaks panustama ka Raul Kirjaneni ja Graanul Investi planeeritav tehas. Võib eeldada, et selle valdkonna kasv on tulevikus suur.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et puit ja puittootedon väga rahvusvaheline kaup.

Eestist rändab kõike seda välja rohkem kui sisse tuuakse, aga näiteks saematerjali osas ei ole pilt üldsegi nukker. Ümerpuidu bilanss on tunduvalt enam miinuses. Väärindatakse aga palju ja selle üle peab tundma ainult rõõmu.

Eesti firmad ronivad suurte välismaiste kõrvale

Ärileht vaatas, millised on Eesti käibelt suurimad puidufirmad. Kohati tuli kasutada 2016., kohati 2017. aasta aruandeid, aga pildi saab ette küll. Võib eeldada, et tänaseks päevaks on Graanul Investist (mille 2017. aasta aruannet veel ei ole) saanud juba suurim puidufirma Maarjamaal. Sellega mööduvad nad Stora Ensost, kes on seda tiitlit hoidnud kaua.

Tore ongi näha, et välismaiste, peamiselt Soome, suurte hiiglaste kõrvale on kerkinud meie omad ässad. Võtame või puitmajatootmise Harmet OÜ ja samas valdkonnas tegutseva Palmako AS-i.

Bilansimahult on Graanul Invest juba ammu võimsalt teistest puidufirmadest ees. Ka kasumlikkus on neil absoluutne tippklass. Üldiselt võib öelda, et puiduäri on selline, mis toob kenasti lisaks leivale ka või ja vorsti lauale. Iseasi on see, kas saadav kasum võetakse välja või investeeritakse edasi. TOP 20 firmat pakuvad tööd kokku ligi 4400 inimesele. Kogukäive ületab miljardit eurot.

Sellele, kas raiutakse liiga palju, vähe või parajalt, leiab küllap igaüks endale sobiva vastuse. Tõsi on see, et raiutakse palju. Tõsi on see, et metsa on ka palju.

Mullune raiemaht jäi varasematega sarnasele tasemele

Kristiina Viiron, Maaleht

Kui erametsades plaanitaksegi tänavu puidu kõrge hinna ja nõudluse tõttu rohkem raiuda, siis riigimetsa majandamise keskus raiemahtuei kergita.

Kuigi mullune märg sügis, mil Eesti Erametsaliit lausa eriolukorra metsas välja kuulutas, lubas eeldada, et varasemate aastate tasemele raiemaht ei küündi, siis keskkonnaagentuuri esialgne eksperthinnang ütleb, et mullu raiuti 11 miljonit tihumeetrit.

Metsateatisi esitati märgatavalt rohkem, keskkonnaameti andmetel 14,5 miljoni tihumeetri mahus, ent reeglina jääbki igal aastal kolmandik soovitust teoks tegemata.

Keskkonnaagentuuri kommunikatsioonijuhi Valdo Jahilo sõnul saadi mullune raiemaht 11 miljonit metsateatisi satelliidifotodega võrdlemisel.

„Selle tulemusel selgus, kas antud kohas on metsa raiutud või ei ole seda tehtud,” selgitab Jahilo esialgse hinnangu põhimõtet. Tema sõnul näitab kogemus ja statistika, et esialgne eksperthinnang hilisemast statistilise metsahindamise tulemusest väga palju ei erine ning annab enam-vähem sarnase tulemuse.”

Korras teed võimaldasid vedu

11 miljonist tihumeetrist 3,8 miljonit raiuti mullu riigimetsast.

RMK juhatuse liikme Tavo Uuetalu sõnul segas mullune vihmane sügis raieplaane, kuna metsatööd tuli kuivematesse kohtadesse kolida. Vaatamata vihmastele ilmadele sujus puiduvedu kenasti, sest viimase kümne aasta jooksul on RMK jõudsalt korrastanud metsateid ning need pidasid palgikoormatele hästi vastu.

Uuetalu märgib, et ka tänavu esimesel kolmel kuul, mil külmaks läks, läksid raieplaanid sassi. „Saime raiuda pehmeid lanke, mida eelmisel sügisel märja tõttu kätte ei saanud,” selgitab ta.

Kuna tegemist oli raietega märgades ja teedest kaugemal asuvates kasvukohtades, oli metsa üles töötada keerulisem. Pealegi kasvavad seal peenemad puud, seetõttu jäi I kvartali raiemaht kavandatust pisut väiksemaks.

Nagu Uuetalu, nii tõdeb ka Metsatervenduse osaühingu metsaülem Anti Rallmann, et märg sügis võimaldas raiuda, kuna ettevõte on viimasel kümnel aastal investeerinud nii teedesse kui ka kuivendusse.

Mulluseks raiemahuks tuli Metsatervendusel, kellele kuulub valdavalt Lõuna-Eestis ligi 8000 hektarit metsamaad, 55 000 tihumeetrit. Rallmann täpsustab, et kümne aasta jooksul on ettevõtte raiemaht enam-vähem sama metsapindala juures kõikunud 20 000- 55 000 tihumeetri vahel.

Aktsiaseltside Metsamaahaldus ja Vetsman Forest Fund juhataja Taavi Raadik nendib, et mullune märg sügis mõnevõrra kahandas viimase kvartali raieplaane, aga mitte oluliselt, kuna oli valida, milliseid lanke raiuda. Kahe ettevõtte peale tuli mulluseks raiemahuks 98 000 tihumeetrit. Kokku on kahel ettevõttel metsamaad 18 945 hektarit.

2018. aasta plaanid

Vaatamata kerkinud puiduhindadele ja suurele nõudmisele RMK tänavust raiemahtu ei tõsta.

„Lähtume arvestuslangist ja printsiibist, et riigimets on tasakaalustaja,” põhjendab Uuetalu. „Oleme kirjutanud oma raiemahudarengukavasse ja see on sõnum puidutööstustele. Nad teavad arvestada, et nii heal kui ka halval aastal täidame oma raiemahud.”

Samas mahus nagu mullu on kavas tänavu kavas raiuda ka Metsatervendusel – 55 000 tihumeetrit. Seda juhul, kui soodne turuolukord jätkub.

Metsamaahaldusel ja Vestman Forest Fundil on Raadiku sõnul plaanis raiemahtuvarasemaga võrreldes tõsta – 120 000 kuni 130 000 tihumeetrini, sest turg on soodne. Rohkem raiuda võimaldab ka ettevõtete metsafond. Eelkõige on plaanis raiuda kaasikuid, kuivõrd kasepuidu eest makstakse praegu kõrget hinda.

Sel aastal esitatud metsateatised märgatavalt suurt hüpet raiumises ei ennusta – esimeses kvartalis on keskkonnaamet andnud lubava märkega metsateatisi kokku 4 161 530 tihumeetri ulatuses.

Mets ja järv Foto: Hendrik Osula Eesti metsahäälekad kaitsjad. Kes nad on ja mida soovivad?

Tanel Saarmann

Hirm, et raiutakse liiga palju, on pannud tegutsema ka kodanikuaktivistid. Ühendus Eesti Metsa Abiks peab enda alguseks 2016. aasta 16. detsembrit, mil nende kokku kutsutud rahvamass avaldas keskkonnaministeeriumi ja hiljem ka riigikogu ees meelt kuuskede raievanuse langetamise ning kontrolli alt väljunud raietegevuse vastu.

Nad usuvad, et Eestis raiutakse metsa liiga intensiivselt ja metsapoliitika on kallutatud puidutööstuse vajaduste suunas: Eestis on väga suur osakaal bioenergial, mis teadlaste hinnangul polevat fossiilkütustele kliima elurikkuse aspektist just kõige jätkusuutlikum alternatiiv.

Eesti Metsa Abiks väidab, et hetkel puudub Eestil õiguslik mehhanism, mille abil raiemahtusid piirata. Nende sõnul on nii metsa sotsiaalsetele kui ka ökoloogilistele aspektidele pööratud seni vähe tähelepanu. Ühendus loodab, et uue arengukava valmimise protsessi käigus valmib ühiskondlik kokkulepe, mis lahendaks hetkel kõige põletavamad probleemid. Nad soovivad, et probleemid lahendataks koheselt ja kehtiv arengukava peatataks. Kes on Eesti MetsaAbiks aktiivsemad liikmed?

Mets, raielank Foto: Tiit Blaat Mis juhtub metsaga pärast lageraiet

 

Hendrik Relve Foto: Tiit Blaat

“See paik siin on mulle oluline, see on otse minu kodu kõrval, mõnikümmend meetrit. Ühel õhtul ligi kümme aastat tagasi kuulsin selles suures põlismännikus masinate müra ja pimeduses nägin ka harvesteride prožektorite valgusvihke. Siis oli selge, et siin on toimub metsa mahavõtmine,” räägib looduse- ja kirjamees Hendrik Relve.

Relve sõnul oli vana tuttava männiku mahavõtmine kurb. “See männik oli saja-aastane ja nüüd korraga oli ta maas… Nüüd, kus olen elanud siin kõrval, olen näinud selle langi arengulugu ja sellest tahaksingi rääkida.”

Koos Hendrik Relvega käisid kolmel erineva langil Maalehe toimetaja Mari Kartau ja foto-ja videograaf Tiit Blaat. Vaata videost!

Kas raielank on mets?

Mari Kartau, Maaleht

Kui mets maha raiutakse, ei tähenda see, et metsa enam ei ole. Eesti asub metsavööndis ja raielangil algab uus eluring. Inimese kaasabil ehk metsa majandades kulgeb see kiiremini, ainult looduse loomingu puhul aeglasemalt. Isegi kui keegi metsa ei istuta, hakkavad puud seal ise kasvama, sest Eesti asub metsavööndis ja teisiti pole see lihtsalt looduslikult võimalik.

Suuremal jaol kasvukohtadest tuleb kõigepealt lehtpuuvõsa, hiljem saavutavad ülemvõimu okaspuud ja kasvavad suureks metsaks. On ka erandeid, näiteks märjast lodust saab sanglepik, kuival nõmmel on aga nõus kasvama vaid männid.

Ainuke olukord, kui raiet võib nimetada metsa hävitamiseks, on raadamine. Sel juhul juuritakse välja ka kännud ning maa kasutusotstarvet muudetakse – sinna ehitatakse tee, hooned või rajatakse kaevandus.

Lisaks puudele elavad metsas paljud teised taimed, loomad ja seened. Mõned neist armastavad vanemat, mõned nooremat metsa. On ka näiteks neid, kes saavad elada ainult põlenud metsas või tunnevad end eriti hästi tormimurrus. Teadlased on kindlaks teinud, et vana mets, mis metsamajandaja jaoks on üleküpsenud, on liigirikkam. Seetõttu on oluline, et meil oleks piisavalt kaitsealuseid metsi, mida ei majandata.

Teine oluline asi on kaitstavate ja muidu metsaliikidele sobivate elupaikade omavaheline side, et sealsed elanikud saaksid vabalt ringi liikuda ja levida. Sellepärast on parem, kui raielangid pole väga suured.

Vaata ja uuri lähemalt, mida leiab langilt!

Eesti mets 200 aasta pärast

Tanel Saarmann, Ärileht

Eesti metsa vanuseline jaotus on väga erinev ja RMK üks missioon on seda ühtlustada. Lageraie tagab selle, et vähemalt ühes piirkonnas kasvab edaspidi, uue metsa kasvamapaneku järel, ühtlane mets. Seda nii puuliigiti kui ka vanuseliselt.

Oma töö teeb aga ka loodus (tormid) ning kuri inimkäsi – metsatulekahjud. Nende järel tuleb hävinud mets koristada ning varsti saab kasvama panna uue. Ühe metsa surm tähendab uue sündi.

Aegviidu metsapõleng Foto: Tanel Meos

Nagu graafikust näha, kasvab Eestis päris palju metsa üle raieküpse aja.

Majanduslikult ei ole see tihti mõistlik, sest puu hakkab ühel hetkel kahjustuma ning seda ei saa enam tooteks vormida. See kõlbab vaid ahjus põletamiseks.

Just seetõttu on viimasel ajal toodud madalamale näiteks kuuse raieküpsust. Spetsialistid nägid, et kuused surevad metsa lihtsalt ära. Nad on kõrgema raievanuse korral raiudes juba nii kehvas seisus, et palki, millest saaks teha kõrgema väärtusega toodet, sealt enam ei saaks.

Graafikust on näha, et RMK tänane tegevus tähendab seda, et 100 ning 200 aasta pärast on metsade vanuseline jaotus palju ühtlasem.

Hops ja hops! Uus metsapõlv saab jalad mulda istutustoru abiga

Kristiina Viiron, Maaleht

Seal, kus mets maha on raiutud, hakkab varem või hiljem kasvama uus mets. Kõige kiirem ja kindlam, aga ka kõige kallim võimalus saada uus metsapõlv kasvama, on istutamine. Eelkõige tehakse seda viljakates kasvukohatüüpides, sest looduse enda kätetööle lootma jäädes kattub lank metsamajandamise mõttes väheväärtuslike lehtpuudega, nagu toomingas, sarapuu või hall-lepp.

Istutamise on ette võtnud ka Vardi Erametsaseltsi juhatuse esimees Taavi Ehrpais – uue metsapõlve paneb ta kasvama 2016. aastal maha raiutud 90-aastase kuusiku asemele.

Tulevikupuuks saab samuti kuusk, aga ka mänd – madalamale kohale istutatakse kuuski ja kõrgemale külvatakse mände. Sealjuures annab loodus kindlapeale juurde ka lehtpuid – näiteks kaski ja leppi.

Kuuske istutab Ehrpais kaheaastase potitaimena, millel on paljasjuurse taime eest mitmeid eeliseid. Ta läheb kergemini kasvama ega kuiva langil istutamist ootamist nii hõlpsasti. Potitaime on ka lihtsam maasse panna, sest saab kasutada istutustoru, millega töötamine säästab istutaja selga.

Kümne aasta pärast on okaspuud sellel langil juba inimese kõrgused, kiirekasvuline kask aga ulatub juba tublisti üle pea.

Vaata videost!

Puud vahelduvad, mets jääb

Seda, et mets jääb alles ka tulevikus, usub Keskkonnaagentuuri metsaregistri juhtivspetsialist Enn Pärt. Lisame loo alguses olnud ajaloojoonisele aastaarvu 2030. Kuigi metsanduse arengukava pole selleks ajaks veel valmis, saab midagisiiski ette planeerida.

Pärdi sõnul on käimasolevates diskussioonides oluline mõista: Eestis kasvab erineva funktsiooniga mets. 13% metsadest on range kaitse all, seal on igasugune majandustegevus keelatud ja loodus saab toimetada omasoodu. Teist 13% metsast nimetatakse majanduspiirangutega metsaks. Seal tohib küll mõningal määral raiuda, kuid puidu saamine ei ole nende metsade põhieesmärk. Üle 70% moodustavad majandusmetsad, mis peavad andma valdava osa puidutoodangust ja metsatulust, kuid mitte ainult.

“Ka majandusmetsas saab korjata seeni ja marju, käia jahil või niisama jalutamas. Samas ei saa metsaomanik seal toimetada omasoodu, vaid peab järgima erinevate metsanduslike õigusaktidega sätestatud reegleid. Näiteks lageraie tegemiseks kehtestatud piirvanuseid ja lankide maksimaalseid suurusi. Kuid keegi ei sunni metsaomanikku raiuma küpset majandusmetsa, see on tema enda valik,” selgitab Pärt.

Ta meenutab, et metsandus ja metsatööstusannab otseselt tööd enam kui 30 000 inimesele ja seda valdavalt väljaspool Tallinna ja Tartut. Puit ja puittooted moodustavad 18% riigi ekspordist ja on olulisemad väliskaubandusbilansi tasakaalustajad.

Puittooted on keskkonnasõbralikud ja mugavad. Kes meist ei tahaks koju täispuidust mööblit või istuda kaminatule valgel? Kusagilt peab see puit tulema. Kui ei raiu meie (väga kindlate reeglite järgi), siis tuleb see mujalt, kus reeglid lõdvemad või pea olematud ja loodusele tehakse korvamatut kahju,” teab Pärt.

Lageraielank ei ole just kõige meeldivam koht, kuid aastatega kasvab sinna uus mets. Protsess on küll aeglane, kuid pidev ja tuleb meeles pidada, et ka kõige võimsam põlispuu on kunagi olnud pisike puutaim. Ja puu ei ole igavene.

Enn Pärt on üsna kindel, et Eesti on ka tulevikus metsaga maa. Eesti metsamaapindala on viimase 80 aastaga suurenenud ca 1,5, metsade tagavara (puiduvaru) kolm korda.

“Niipalju metsa kui praegu pole meil sajandeid olnud,” kordab ta lauset, mida on viimasel ajal väga tihti kasutatud. Samas tuleb arvestada, et suurem osa metsi on suuremal või vähemal määral inimtegevuse poolt mõjutatud: metsa on raiutud ja puitu kasutatud alati ja oletatavalt kasutatakse ka tulevikus.

“Eesti asub kliimavöötmes, kus raiutud metsa asemele kasvab üldjuhul uus, seda ka inimese abita. Metsa pindala saaks oluliselt väheneda ainult siis, kui seda hakataks suurel määral põllumaaks raadama (ajaloos on see nii olnud). Praegu seda kusagilt ei paista. See, et üks metsapõlvkond vaheldub teisega, on asjade loomulik käik. Puud vahelduvad, kuid mets jääb.”

Kasutatud materjalid:

Aastaraamat Mets 2016, https://keskkonnaagentuur.ee/et/aastaraamat-mets-2016, 2017

“Valitsusasutiste tegevus 1918- 1934, Riigikantselei väljaanne, 1934

“Eesti Entsüklopeedia”, 1935

“Statistiline album”, 1925

“Eesti metsakasvukohatüübid” Erich Lõhmus, 2004

“Eesti metsanduse 100 aastat” Toivo Meikar, 2018

“Eesti vabariik 100. Statistiline album”, Eesti Statistikaamet, 2018

Ajakiri “Eesti mets” (1930ndate väljaanded)

Erinevad metsamajandi projektid: sh Rapla metsamajand metsamajandi projekt 1966-1967, Kurista metsamajandi metsamajanduseorganiseerimise perspektiivplaani projekt 1963 jt.

Loos kasutatud kaardid:

– Maa-ameti metsamaa kaart, mis on koostatud Eesti topograafia andmekogu alusel

-Maa-ameti ajaloolisi aerokaardid võrdluses tänapäevastega

Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi Digar kaardid:

Eesti vabariigi algusaegne metsade kaart: https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:302308/267700

Metsakaardid Keskkonnaagentuuri arhiivist:

– Eesti NSV riigimetsade kaart 1951

– Eesti NSV metsade kaart 1958

– Eesti NSV ministrite nõukogu metsamajanduse ja looduskaitse peavalitsuse Hiiumaa tööstuliku metsamajandi skeem 1965

– Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse ministeerium, Hiiumaa metsamajandi skeem 1978

 

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid