Eesti pani paika kliimapoliitika: põlevkivi otsepõletamine on 2030. aastaks mõttetu (Postimees)

Eestis lepitakse esmakordselt kokku kliimapoliitika põhimõtted. Selleks koostas keskkonnaministeerium dokumendi, mis tuleb nüüd teistel riigiasutustel kinnitada.

Eesmärgid on ambitsioonikad, sest juba 2050. aastaks peaks kasvuhoonegaaside heide vähendama ligi 80%. Ehkki analüüsid näitavad, et see on võimalik, on selge, et see ei tule lihtsalt ning vaja läheb suuri muudatusi.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Kõige rohkem hakkab see puudutama energia-ja tööstusvaldkonda. Lihtsustatult öeldes peaks ministeeriumi hinnangul saastamine muutuma kulukamaks kui investeerimine vähese süsinikuheitega tehnoloogiate ja kütuste kasutuselevõttu. Põlevkivi saastamist peaks vähemaks jääma siis, kui põlevkivi otsepõletamise asemel saaks suurema osa sellest toota võimalikult väärtuslikuks põlevkiviõliks. Nii muutuks ideaalis põlevkivi otsepõletamine 2030. aastaks mõttetuks. Mõjude analüüs näitab, et valdkonna heide väheneb muu hulgas elektritootmisel põlevkivi otsepõletamise vähenemise, sealhulgas vanade põlevkivi tolmpõletusplokkide sulgemise tõttu aastaks 2023.

Kuidas veel 80 protsendini jõuda plaanitakse, loe siit: Transpordis tagab riik, et ebaökonoomsete sõidu- ja kaubaautode kasutamise kulu hakkab adekvaatselt kajastama keskkonnale põhjustatud kahju.
– Üle 90 protsendi kasvuhoonegaaside heitest tuleneb maanteetranspordis kütuste põletamisest. Suurendatakse sõidukipargi ökonoomsust ja säästlike transpordikütuste osakaalu eelkõige eesmärgipärase maksupoliitika ning avaliku sektori eeskuju abil.

Teadlikkuse kasvu ja tõhusama planeerimise abil peab vähenema inimeste sundliikumise vajadus. Eelisarendada tuleb kergliiklust, ühistransporti ja vähese süsinikuheitega transpordisüsteeme. Kallimaks muutub ebaökonoomsete isiklike sõiduautode ülalpidamine.

Metsamajanduses tuleb suurendada Eesti metsade ja muldade süsiniku sidumise võimet ning talletada süsinikku Eestis tehtud puittoodetes. Energiatootmises saab madalakvaliteedilise puiduga asendada taastumatute ressursside kasutamist.
Majandatava metsamaa tootlikkust suurendatakse peamiselt hooldusraie, puistute õigeaegse raie ja metsa kiire uuendamisega kasvukohatüübile sobilike puuliikidega.

Majandatavates metsades rakendatakse paindlikke ja puistute kasvupotentsiaalist sõltuvaid raievanuseid, arvestades sealjuures säästva metsanduse põhimõtete ja elurikkuse säilimisega.

Arendatakse kodumaist puidukasutust ja tootmist, näiteks edendatakse puidu suuremat kasutust ehituses energiamahukate materjalide asemel.

Põllumajanduse tootlikkust ja väetiste kasutamise tõhusust tuleb suurendada, asendades sealjuures mineraalseid väetisi orgaanilistega (nt biosüsi).
Motiveeritakse põllumajandustootjaid muldade süsinikuvaru suurendama, looma ja säilitama püsirohumaid, väikemärgalasid ja puhvervööndeid ning vähendama turvasmuldade harimist.

Soodustatakse keskkonna- ja kliimasõbralike viljelusviiside ja tavade praktiseerimist ning tõhusate põllumajandustehnoloogiate ja praktikate rakendamist, et säilitada ja suurendada põllumaade viljakust ning tagada sealne elurikkus.

Väärtusliku mullastikuga põllumaa kasutusest väljalangemist või selle pindala vähenemist piiratakse riiklike õigusaktidega.

Allikas: Postimees

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid