Eesti puidueksport püstitab uusi rekordeid (Ärileht)

Väliskaubandust veab hoogsalt plussi puidutööstus, mille eksport on ajaloo kõrgeimal tasemel.

Aasta esimeses kolmes kvartalis eksportis Eesti puitu ja puidutooteid 361 miljoni euro eest, teatavad statistikaameti andmed. Seda on ligi poolsada miljonit eurot rohkem kui mullu, kasv oli 19% ehk peaaegu viiendik.

Kasvutrend on puidutoodete ekspordis valitsenud juba 2011. aastast, kui ekspordi aastane maht ületas 0,9 miljardit eurot. Mullu oli Eesti puidueksport 1,2 miljardit eurot ja kui tänavuse aasta alguse kasv jätkub, teenivad Eesti tööstused puidu välisriikidesse müügist aastaga 1,4 miljardit eurot.

Arvestades, et Eesti kaupade kogueksport on keskeltläbi 12 miljardit eurot aastas, annab puidutööstus sellesse tähelepanuväärse osa. Kui 1,2 miljardile lisada teised metsast toituvad harud, näiteks plahvatuslikult kasvanud puitmajatööstus ja mööblitööstus, suureneb kogumaht 1,9 miljardini ja osakaal koguekspordis koguni viiendikuni.

Võrreldes ekspordi lipulaeva elektroonikatööstusega, kus halvad ja head aastad vahelduvad maailmamajanduse võngete ja välisturgude nõudluse järgi, on puidutööstus suutnud ühtlaselt kasvada.

Graafika: Kaido Kelp

Puidukaubanduse statistikas annavad tooni mitu kaubagruppi. Esiteks puidust tisleri- ja puusepatooted, mille alla kuuluvad ka liimpuit ja majaosad. Selliste toodete eksport on kümne aastaga kahekordistunud ja annab puiduärist 23% ehk peaaegu veerandi.

Järgmine tähtis kaubagrupp on saematerjal: lauad, prussid, liistud jms. Eri tüüpi saematerjali osa Eesti puidutööstuse ekspordis on veelgi suurem: üle 29%. Veel on ekspordis märkimisväärse osakaaluga küttepuit (peamiselt graanulid ja pelletid, kokku 15%) ning 10% ületav vineer- jm plaatide eksport.

Eesti puiduekspordi viimase suure kaubagrupina paistab silma ümarmaterjali ehk ehituspalkide ja paberipuu eksport, mis rahaliselt on küll samuti kasvutrendis, aga mahuliselt on viimastel aastatel vähenenud. Teisisõnu: kallinenud puidu hinna tõttu teenivad palgieksportijad küll mõnevõrra rohkem raha, aga igal aastal läheb piiri taha aina vähem töötlemata palgi tihumeetreid.

Eesti metsa- ja puidutööstuse tegevjuht Henrik Välja kinnitab: palkide väljavedu väheneb, sest Eesti saekaatrid töötlevad üha rohkem metsamaterjali kodumaal.

Oodata on kasvu jätkumist

„Eesti saetööstuse võimekus on tipptasemel,” ütles Välja. „Viimaste investeeringute, just peene palgi töötlemise puhul tehtud investeeringute järel võib öelda, et meie saematerjali mehaanilise töötlemise võime on parem kui Skandinaavias. Osa sellest puust, mis varem müüdi paberipuuks, töödeldakse nüüd saematerjaliks.”

Eelmise aasta lõpus käivitus Võrumaal Rootsi omanikele kuuluva Toftani 32 miljonit eurot maksnud peenikeste palkide saagimise võimega saekaater. Samal aastal investeerisid Eesti omanikud kümme miljonit eurot Viiratsi saeveskisse. Investeerinud on ka teised saekaatrid ja osa uutest investeeringutest pole veel täit võimsust kätte saanud. „2017. aastal näeme kasvu kiirenemist,” ütles Välja. „Mitte niivõrd mahulist, vaid just eelkõige lisandväärtuse kasvu kiirenemist.”

Samal ajal on Eesti ka suur saematerjali importija: sisse toodi 1,3 miljonit kuupmeetrit ehk kolmandiku võrra rohkemgi, kui välja viidi. Pool sissetoodud puitmaterjali tuleb Venemaalt, teine pool Soomest ja Lätist.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid