Eesti puitmajade ehitajad upuvad tellimustesse

Erinevalt üldehitajatest palkavad puitmajatootjad tellimuste täitmiseks hoogsalt uusi töötajaid.

Harjumaal elementmaju tootev Timbeco Woodhouse otsib kuulutustega nii tehasetöölist kui ka Norra turu ehituse projektijuhti. Kusjuures tehasetööline peab arvestama kahes vahetuses töötamisega. Majatehasele paistab olevat peale pandud selline tamp, et firma omanik Urmas Leisalu vastas ajakirjanikule lausa tõredalt: „Miks ma seda teile selgitama peaksin? Töötame kahes vahetuses, et ei peaks topelt töövahendeid ja tootmispindu hankima,” ütles Leisalu. Kõik.

Samasugune tööpalavik iseloomustab kõiki puitmajaklastri ettevõtteid, kes on leidnud endale turu Norras ja Rootsis, kuhu eksporditakse lõviosa Eestis valmistatud hooneid. Tellimusi on nii palju, et kui varem suikusid puitmajade tootjad talveunne, siis nüüd huugavad tehased aasta läbi.

„Viimasel ajal pole talvel puhata võimalik. Teeme mitut suurt tellimust ja kevadel hakkame püstitama,” rääkis Harmeti tegevjuht Toomas Kalev.

Harmeti puhul on tegemist mitmekesise tootenimekirjaga ettevõttega, mis peale element- ja moodulmajade toodab ka ehitussoojakuid ja metallkonteinereid. Kokku rohkem kui kahesaja töötajaga tehased asuvad Sauel, Tutermaal ja Pärnus.

Kui Põhjamaades armastatakse element- ja moodulmaju juba ammu, siis tänavu tuleb ridamisi tellimusi ka Eestist. Üleeile avati Kõrvekülas Harmetis toodetud moodullasteaed, kokku on selliseid 2013. aastal valminud juba kuus.

Kiire ja odav ehitada

Moodulmaja ehitamine käib kiiresti ja on odav, sest ka siseviimistlus tehakse tehases. Selline tehnoloogia annab eestlastele suure eelise just Põhjamaade turul, sest meie tööjõud on naabrite omast odavam ja majade paigaldamise kulud on samuti väiksed.

Harmet teeb suuri pingutusi, et sujuvalt käivitada Pärnusse rajatud uus tehas, kus hakkab tööle sada inimest. Täisvõimsuse saavutamist takistab üksnes tööjõu puudus, vaja on juurde palgata veel 30 töötajat. „Loodan, et ehitusmehed hakkavad nüüd Soomest tagasi tulema ja otsivad meie juures püsivat tööd,” lausus Kalev. „Varem on Soomest töömeeste liikumist ikka ka olnud, kuid see oli hooajaline: talveks tullakse koju.”

Töömehi otsib palavikuliselt juurde ka Eesti tuntumaid aiamajade tootjaid Palmako: praegusele 105 töölisele tuleb kibekähku kümme tublit tegijat juurde leida. „Vajame kõige rohkem projekteerijaid ja motaažitöölisi,” tunnistas ettevõtte juht Sven Mats. „Seda pole meil varem olnud, et ees ootab nii töine talveperiood.”

Palmako, kes ehitas suvel Tallinna tehnikaülikoolile suurt tähelepanu toonud nn nullenergia maja, ekspordib samuti lõviosa toodangut Põhjamaadesse, kuid on leidnud tänulikke ostjaid ka Prantsusmaal, Itaalias ja Inglismaal.

Seda, kuidas tööliste põud palka mõjutab, ei soovi Mats täpsustada. „Palk on meestel väga erinev ja see on õrn teema, sest need, kes töötavad tehases, saavad vähem kui need, kes Norras maju kokku panevad,” põhjendas ta.

Puitmaja lööb kõikjal läbi

Eesti puitmajade kogutoodangust ligikaudu 85–90% müüakse Eestist väljapoole: peamised sihtturud on Skandinaavia, Saksamaa ja Suurbritannia, kuid ekspordipartnerite seast leiab ka Jaapani, Lõuna-Aafrika ja Lõuna-Korea. Eestis toodetakse väga erinevaid puitmaju: element- ja moodulmaju, palkmaju nii kant- kui ka ümarpalkidest. Palkmajade tootjad jagunevad veel käsitsitööna tootjateks ja masinatega tootjateks.

Puitmaju tellitakse sageli maailmavaatelistel põhjustel: looduse enda loodud ehitusmaterjal. Tänu puidu antistaatilistele omadustele on palkmajas vähem tolmu, seda omadust oskavad hinnata allergikud. Siseruumide õhk värskeneb läbi palkseinte pidevalt, mis on alternatiiv kulukatele ventilatsiooniseadmetele.

Allikas: Eesti Päevaleht, Ärileht     

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid