Eesti puitmajade eksportijad on Euroopas ühed edukamad

Norralaste armastus puitmajade vastu tõstis puidutööstuse Eesti ekspordi mootoriks.

Made in Estonia jäetakse välismaal küll maja seinale kirjutamata, kuid võõramaine ostja teab täpselt, kust tema uus kodu tuleb. Ehitusel sagivad platsitöölised räägivad omavahel eesti keeles, millest tähtsam on aga ettevõtjate poolt kätte võidetud usaldus.

„Eesti on Euroopas neljas puitmajade eksportija, kelle suurim trump on seni töötajate madal palk,” ütles Eesti puitmajaliidu juht Argo Saul, kellele kuulub kontrollpakk ettevõtete grupis Nordic Houses. „Tüki või tonni arvestuses võiksime olla Soome järel teised.”

Kui võtta aluseks statistikaameti andmed, on Nordic Houses tüüpiline Eesti eksportiv ettevõte. See tähendab muu hulgas tegutsemist puiduäris. Ajal, kui pangad ennustavad Eesti majandusele kolmeprotsendilist kasvu, loodavad puitmajade tootjad paisuda kümnendiku võrra. Puitmajaehitajate optimismi kinnitab kolme ettevõtte Mateki, Estnori ja Timbeco mullune hoogne laienemine.

Nordic Houses kavatseb kasvada isegi viiendiku võrra. Kasvule aitab kaasa asjaolu, et kuna 85 protsenti Eestis toodetavatest puitmajadest eksporditakse, puudub ettevõtjate vahel tugev sisekonkurents. Pigem ollakse teistest tööstusharudest varmamad selgasid kokku panema. Kaasa tõmmatakse uste ja akende tootjad, samuti mööblivalmistajad.

Eelistatakse puitmaju

Niimoodi asus Saul koondama oma firma ümber tootjaid, kel­lega ühiselt tooteportfelli mit­mekesistades haarata esmalt Norras, hiljem ka teistes rii­kides senisest veelgi suurem turuosa. Norrasse jõuab juba praegu rohkem kui kolmandik Eesti puitmajade ekspordist. Norralaste seas pole muinas­jutt kolmest põrsakesest sama populaarne kui Eestis, kus eelistatakse kodumaju ehita­da puidust.

Kui seni hoitakse tugevat positsiooni suvemajade nišis, siis eelmise aasta alguses asutatud Nordic Urban Houses võtab käsile päris elumajade tootmise. Nordic Houses val­mistab Bueni kaubamärgi all müüdavaid puitmaju Kuusalu lähedal Kosu külas. Metsade ja põldude vahelt paistab toot­mishoone justkui lumme uppu­nud suurfarm. Seda see kuna­gi oli. Ettevõte töötab praegu pigem logistikaettevõttena, kes tellib kõik maja kokku pane­miseks vaja minevad toori­kud allhankijatelt. Norralased armastavad nikerdatud kaunis­tusi, mida valmistab üks koha­lik FIE-st ettevõtja.

Pea kogu farmi pikkune Itaaliast pärit programmeeritav tööpink lõikab toorikud parajasse mõõtu ja vormi. Osa maja­dest pakitakse kokku detailide­na ja varustatakse projektiko­hase soojustusmaterjaliga. Osa toodangust valmib kokku pan­dud seinaelementidena, mille kraana abil paigaldamine võtab ehitusplatsil juba tunduvalt vähem aega. Monteerimisel annab kõige kiirema tulemu­se lausa toasuuruste moodulite­na valminud maja, millest saab täiesti ilmastikukindla ehitise juba mõne päevaga. Moodu­litena kohale veetav maja võib teele asuda isegi juba paigalda­tud kööginurgaga.

Üliranged nõuded

Algupärase puitmaja võrd­kujuks peetavate käsitööna valminud palkehitiste müü­miseks pole praegu just kõi­ge parem aeg. Nimelt kehti­vad Euroopas elamutele nii ranged soojapidavuse nõu­ded, et vanas stiilis palkmaja ei pääse löögile. Karkassehi-tist saab palju lihtsamalt soojapidavaks muuta.

Karkassmajade järele valitseb nii­võrd suur nõudmi­ne, et kui üks ette­võtte Nordic Houses tütarfirma loobus mõned aastad taga­si palkmajade toot­misest ja asemele võeti kar-kassmajad, suurenes ettevõtte käive ilma töötajaid juurde pal­kamata kolm korda.

Tootjafirma Norras ostjaga otse ei suhtle, vaid ettevõttel on seitsmes piirkonnas kohalik müügiesindaja, kes on võtnud kohustuse müüa üksnes eestlas­te toodangut. Eestlased seevas­tu müüvad samuti vaid ühele müügifirmale.

Saul kasutab majade ukse- ja aknaavade täitmiseks üksnes Eesti firmade toodangut.

Oma osa saavad majaekspordist ka mööblitootjad, sest eriti just moodulitena turustatavates majades on kööginurk juba sisse ehitatud. Eesti mets annab meie puitmajatehastele suure konkurentsieelise. Peami­ne puitmaterjali tarnija RMK ei hellita siinset tootjat küll naa­berriikidest odavamate hindadega, kuid peab metsa kasva­tades ja hooldades ning palki lõigates tähelepanelikult silmas majaehitajate soove ja vajadusi. Selline tagala annab Eesti toot­jatele konkurentidest suurema paindlikkuse.

Nordic Houses on viimas­tel aastatel hoidnud 5 miljonist eurost suuremat aastakäivet ning suutnud töötada kasum­likult. Tunamullune kasum jäi tagasihoidlikult 20 000 euro suuruseks, mis oli ligi viis kor­da väiksem aasta varasemast.

INVESTEERIJAD

Kolm mullust julget investeerijat

•• Pärnu puitmajade tootja Mateki uus tehas alustas eel­mise aasta märtsis tööd Pärnu Rääma linnaosas. Uues hoones on 7700 m2 pinda, mis võimal­dab senist tootmismahtu kahe­kordistada. Projekti kogumak­sumuseks koos kinnistu ostuga oli 3,5 miljonit eurot. Tehases on võimalik toota 120 000 m2 tasa­pinnalist ja 10 000-ruutmeetrise põrandapinnaga ruumielementi aastas.

•• Käsitsitöö-palkmajade ja elementmajade tootja EstNor OÜ investeeris Harjumaal Kiilis detsembris avatud uude toot­mishoonesse ligikaudu 900 000 eurot. Võitu loodetakse saa­da ka varasemalt rendipinnalt ära kolides. Tegevust jätkab ka käsitsitöö-palkmajade tootmi­ne Jõgevamaal Siimustis. m Puitmajatootja Timbeco Woodhouse OÜ avas eelmisel aastal 40 000 eurot maksma läinud 1500 m2 laopinna laien­duse Tõdval. 2013. aasta esi­meses pooles valmib uus toot­mishoone.

Allikas: Eesti Päevaleht, Andres Reimer     

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid