Eesti on tegemas uudset tööjõuprognoosi (Postimees)

Kutsekoja tööturu vajaduste prognoosi äsjavalminud esimesest osast selgub, et siiani tulevikuks peetu on juba kohal.

«Oskuste vajadus sõidab kogu aeg eest ära sellelt, mida jõutakse õppekavadesse panna,» selgitas «Tööturu vajaduse ja prognoosi ning oskuste arendamise koordinatsioonisüsteemi» ehk OSKA-programmi juht Tiia Randma vajadust uutmoodi tööjõuprognoosi järele.

«Kui siiamaani ütles meie haridusstrateegia, et kõigile tuleb anda nende võimetele ja huvidele vastav haridus, siis uue, elukestva õppe strateegia järgi tuleb anda haridus, mis kindlustab inimesele võimaluse saada edukalt hakkama töös ja ühiskonnas,» osutas ekspertgrupis olnud Baltic Computer Systemsi juhataja Ants Sild. Ta tähendas, et OSKA-le head alternatiivi ei ole, sest Eesti-sugune riik peab väga täpselt teadma, keda koolitada.

OSKA muudab eriliseks see, et esimest korda vaadatakse nii kutse- kui ka tööjõuvajadust üle kõigi haridustasemete. Ning kui majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööjõuvajaduse prognoos tugineb statistikale ehk on suuresti minevikumudeli venitamine tulevikku, siis Kutsekoja OSKA-prognoos lisab arvudele ekspertide hinnangud ja muud saadaolevad andmed – näiteks tulevikuootused.

Esimesena tutvustatakse uuringu osa, mis käsitleb infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonisektorit, metsandust ja puidutööstust ning arvestusala.

Programmijuhile tuli üllatusena see, et suuresti on tulevik juba kohal. Oodatakse, et tulevikus on vähem keskastme töökohti ja vajatakse vähem näiteks lihtsamat ja rutiinsemat raamatupidamistööd, ent välja paistab see juba praegustest töökuulutustest.

Üks tulevikutrendidest, mis kaasneb nutikate masinate ja süsteemide kasutusala laienemisega, on suurandemete kasutamine uute teenuste ja toodete loomisel. See muudab ka tööturu vajadusi omajagu.

«Üha enam on vaja inimesi, kes oskavad töödelda suuri andmehulki ja neist aru saada,» sõnas Randma. Kui vanasti andmeid koguti, siis nüüd kogunevad need ise.

Varem arvati, et mida edasi, seda enam peavad töötajad spetsialiseeruma oma kitsale valdkonnale. Ent tööandjad vajavad just universaale.

«Meil on palju rohkem vaja laia kompetentsiga inimesi. Sa pead tundma elektroonikat, tarkvaraarendust ja sidesüsteeme,» sõnas Sild, tähendades, et IKT-valdkonda muudab oluliselt asjade internet.

Uuringust tuli välja ka selliseid asju, mis on üldteada – näiteks see, et Eesti vajab rohkem tehniliste oskustega inimesi ning et koolipingist tulijailt oodatakse enam praktilisi oskusi. Ettevõtjate sõnul ei oska noored koolis õpitut kokku panna sellega, mida nad tööl teevad.

«Eelkõige heidavad eksperdid praktilisuse puudumist ette bakalaureuseõppele,» tähendas Randma, kelle sõnul on tööturule siirdujate lõviosa lõpetanud bakalaureuse taseme, samas kui koolide hinnangul on õige tippspetsialisti haridus käes alles magistriõppe lõpus.

Kutseõppes aga on pigem vastupidi – lõpetajate oskused on head, aga lisaks oleks vaja ka suure pildi nägemise oskust. Et keevitaja saaks keevitades aru, kuhu tema kokku keevitatud tükk valmistootes läheb.

«Natuke vastuoluline, aga meile väga oluline teadmine,» hindas Randma.

Liiati muutub tööturg praegu väga kiiresti. Arvestusala inimesi ehk raamatupidajaid, finantskontrollereid ja audiitoreid oli mullu 30 protsenti vähem kui veel neli aastat varem. Selle üheks põhjuseks on töö automatiseerimine, mis on üks tulevikutrendidest.

«Automatiseerimine sööb töökohti ära ja tüüpilist arveametniku tööd on tulevikus oluliselt vähem vaja,» sõnas raamatupidajate kogu juht Margus Tammeraja. Tema hinnangul peaks küsima, kas üldse peakski koolitama rakenduskõrghariduse või kutsehariduse tasemel raamatupidajaid, sest Eestis on raamatupidajaid suhteliselt palju. «Ja tuleviku arvestusala eksperdi roll võiks olla toetada ettevõtjat ja selle kaudu ettevõtlust.»

Puidutööstuse inimesed aga samas ei soovinud, et mõne eriala õpetamine lõpetataks. Kutsehariduski vajab nende hinnangul ehk vaid kosmeetilisi muudatusi. Küll aga ootavad nad kõrghariduselt enam – näiteks tehnik-joonestaja eriala võiks enam õpetada.

«Suurem rõhk tuleks panna insenertehnilise ja arhitektuurse projekteerimise erialadel puitkonstruktsioonide projekteerimisele,» tõi välja puitmajaklastri projektijuht Lauri Kivil. «Lõpetajad võiksid osata oluliselt paremini puitu käsitleda.»

Sild leidis, et kahanevatest valdkondadest võiks inimesi tuua kasvavatesse. Ta tõi välja, et infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit plaanib ümberõppeprogrammi, mis teeks teiste erialade kõrgharitud inimestest tarkvaraarendajad. Kahjuks lubab seadus maksta täiendõppe ja ümberõppe toetust aga ainult töötutele. Samas vabastaks töötajate ümberõpetamine töökohti uutele tulijatele.

Lisaks võiks IT-õppesse suhtuda mitte kui IT-firmadele tööjõu koolitamisse, vaid kui investeeringusse, mis annab hiljem kõrget lisandväärtust. «Et meie puitmajad, mis on väga head ja ilusad, oleksid ühtlasi nutikad – et sellesama maja eest kaks korda rohkem raha küsida,» tõi ta näiteks.

Randma rääkis, et Eesti tööandjad veel ei adu, et tööjõuturul läheb järjest raskemaks. Tööturule on järgneva kümne aasta jooksul tulemas 1990ndatel sündinud lapsed. Toona langes sündide arv Eestis sajandi sügavaimasse auku. Peagi jõutakse äratundmisele, et inimestest on puudus käes.

OSKA esimese kolme valdkonna uuringutulemuste alusel kavatseb majandus- ja kommunikatsiooniministeerium korrigeerida riigi tööjõuvajaduse prognoosi. Randma hinnangul võiksid OSKA-uuringute tulemusi kasutada ka (ümber)õppijad ja karjäärinõustajad. Nelja aasta jooksul avaldatakse andmed viie valdkonna kaupa aastas.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid