Eestis puitu ei raisata – kasutuse leiab ka mädapuit (ERR)

Riigimets on jagatud umbes 600 000 metsaeraldiseks, mis kõik on metsakorraldajate poolt detailselt kirjeldatud. Raplamaal on objekt KE004-9, mis on 63-aastane jänesekapsa kuusik, ja kuna enamus kuuskede diameeter on seaduses lubatud 26 cm, saab teha seal lageraiet. Seal kasvavatest kuuskedest veerand on nakatunud juurepessuga. “Kui sellist puitu puurida, siis suure tõenäosusega hakkab siit mingil hetkel vastu tulema sellist mädapuitu. Pehme osa – ütleme 3 meetrit – läheb küttepuiduks, aga mis sealt edasi tuleb, seda näeb harvester, kui on puu maha võtnud,” selgitas riigimetsa majandamise keskuse metsakorralduse valdkonna juhataja Veiko Eltermann. Mets võiks sellel objektil ju edasi kasvada, kuid RMK jaoks kaotavad puud iga aastaga oma majanduslikku väärtust. Et kuuski mädandav juurepess ei leviks, istutatakse uue metsapõlvena objektile kaasik.

Riigimetsa majandamise keskuses toimub kogu praakeri ja harvesteri operaatori vaheline suhtlus IT-süsteemi kaudu. “Põhimõtteliselt iga päev saadab harvesteri operaator praakerile info, mida ta langilt varunud on, mis sorti, kui palju. Seejärel praaker vaatab selle koguse ja sortimendi üle, kinnitab, ning siis tulebki siia vahelattu,” kirjeldas Eltermann. Siiski, masin ei ütle operaatorile seda, kas puit on mäda või värvimuutusega, see töö tuleb operaatoril siiski ise teha.

Ka raielangile jäänud raidmehunnikul on oma kasutus olemas. “See päris risu meil ei ole, sellest saab hakkepuitu ja hakkepuiduga saab näiteks mõne asula ära kütta,” selgitas Eltermann. Samuti kinnitas ta, et kogu raiutud puit leiab omale kasutuse ja on vastavalt sellele ka eraldatud. “Küttepuu läheb kütteks ehk sellega saab keegi oma maja või muud olemist kütta. Siis on paberipuu, mis läheb paberivabrikusse ja millest tehakse paberit. Seejärel on palk, see läheb saekaatrisse, kust saame laudu, ehitusmaterjali, ning peenpalk, millest saab natukene peenemaid laudu.”

Kuigi salumets tundub olevat ühe metsaomaniku õudusunenägu, siis haige see mets siiski ei ole. “Haige võib olla puu, nii nagu haige võib olla inimene, mis on ka inimkonna normaalne nähtus. Aga ühes terves metsas on alati väga palju surnud puid ja niisuguses vanas salumetsas on looduslikes oludes seda elavat puistut või elavat puitu umbes 60–70 protsenti. Kõik ülejäänud ongi surnud,” rääkis metsaomanik ja Valgamaal puidufirmat juhtiv Andres Olesk.

Aga kuidas selgitada inimesele, et sellist puud on ka vaja, mis on surnud? Kõigepealt tuleb teadvustada, et neid liike, kes on seotud surnud puudega, on väga suur osa metsaelustikust. “Umbes veerand, see tähendab, et räägime Eestis umbes 5000 liigist ning nendest sajad liigid on tänapäevase metsamajanduse tingimustes ohustatud, välja suremas,” selgitas Olesk.

Riigi omanduses on Eesti metsast kaks viiendikku ehk umbes 972 000 hektarit. Majandatavat metsa on sellest üle poole. 25 protsenti aga moodustab rangelt kaitstav mets, kus majandustegevus on täielikult keelatud. On kujunenud arvamus, et RMK raiub metsa igal aastal aina rohkem ja seda toetab ka statistika. Üks põhjus on maareformiga lisandunud metsamaa. “Viimase seitsme aasta jooksul on metsamaa pindala kasvanud 150 000 hektarit, mis on natuke alla viiendiku ja täpselt samasuguses proportsioonis on kasvanud ka raiemaht,” rääkis Eltermann.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid