Eestlaste välja mõeldud uus tehnoloogia kiirendaks kortermajade kordategemist (Ärileht)

Teadlaste ja puitmajatööstuse uut tehnoloogiat kasutati Tallinna tehnikaülikooli ühiselamu renoveerimisel.

„Kui kümme aastat tagasi ehitati maja valmis ja oli, kuidas oli, siis nüüd on oluline, et hoone ei peaks ainult sooja, vaid et seal oleks ka värske õhk ja selle ülalpidamiskulud oleksid väikesed,” räägib Tallinna tehnikaülikooli (TalTech) ehitusfüüsika professor Targo Kalamees. Ta täpsustas, et aina tähtsamaks on muutunud hoonete sisekliima, energiatõhusus, niiskusturvalisus, täpsemalt liginullenergia nõuete täitmine.

„Ehitusinseneriteadus on kiiresti muutuv teadusala, tulevad uued materjalid ja tehnoloogiad, on vaja katsetada, kuidas need sobivad [Eesti keskkonda], millised lahendused toimivad,” selgitab ta.Mitu uut lahendust


2017. aastal renoveeriti Taltechi Akadeemia tee 80 korteriga ühiselamu liginullenergiahooneks. 1986. aastal ehitatud hoone kordategemisel võeti Kalamehe sõnul kasutusele mitu uut lahendust. „Maja välisseinu tuli soojustama Eesti puitmajatööstus, mis on Euroopa suurim majade eksportija, AS Matek tegi elemendid Pärnu tehases valmis ja tõi autoga kohale. Siin tõsteti need kraanaga paika. Sellist tehnoloogiat kasutades saab ehituskvaliteeti märkimisväärselt parandada ja renoveerimisaega lühendada,” kirjeldab Kalamees.

Hoone soojustamiseks paigaldati elemendid korrushaaval ja kuna maja oli 30 aastat põhjalikumalt remontimata, tehti seal ka täielik siseremont. Hoone keldris on selle renoveerimislahendusi tutvustav demoruum.

Kui öeldakse, et Eesti kortermajad on ühed kõige ebatõhusamad hooned, siis nendib Kalamees, et renoveerimise tempot pidurdab tõsiasi, et Eestis pole piisavalt tegijaid. „Praeguse tehnoloogiaga saab aastas korda teha 200 maja,” põhjendab ta. See on ainult 1% Eesti elamufondist. Kui tahta arenguhüpet, on vaja muutust tehnoloogias.

„Eeltoodetud puitelementidega renoveerimine võiks olla üks tehnoloogiahüpe,” pakub Kalamees, viidates ühiselamu renoveerimisel kasutatud meetodile. Ideaalis võiks seda tehnoloogiat kasutades renoveerida ühe kortermaja kahe-kolme nädalaga. „Kui me saame selle optimeerida niimoodi, et neid elemente on veel lihtsam paigaldada, siis oleks see hea võimalus,” on ta veendunud.

Teine võimalus oleks see, kui Eesti puitmajatööstus, mis praegu on orienteeritud ekspordile, laiendaks oma turgu renoveerimisele. Kalamehe sõnul on elamufondi tervikrenoveerimine Euroopa oluline teema. „Paljudes riikides on teise maailmasõja järgse elamufondi renoveerimine praegu sama suur katsumus, kui pärast teist maailmasõda oli elamufondi ülesehitamine,” lisab ta ja arutleb, et „maja korda tegemine on küll elanike või ühistu mure, aga neid murelikke on nii palju, et sellele on vaja süsteemselt tähelepanu pöörata.”

Järgmisel aastal hakkab TalTech koos puitmajatööstusega sama tehnoloogiaga tegema korda järgmist, kuid seekord eraomanikele kuuluvat kortermaja. „Natuke õpituma lahenduse kujul, kus me teame, kuidas teha paremini,” märgib ta.Ainulaadne kliimakamber


TalTechi inseneriteaduskond teeb Eesti ettevõtetega koostööd ka konkreetsete ehitusmaterjalide katsetamisel, mis peaksid aitama hoonete energiatõhusust suurendada ning liginullenergia nõudeid kergemini täita. Selleks on ülikoolil kaks katselaborit. Üks on liginullenergia katsetamishoone, mis on kasutusel olnud juba aastaid, ning teine on ehituskonstruktsioonide katselabor, mille hoonet peagi renoveerima hakatakse.

„Siin keegi ei ela, hoiame [sisekliimat], mida meil katseteks vaja on,” märgib Kalamees. Sajaruutmeetrise maja ruumid kohandatakse selle järgi, milliseid uuringuid seal parasjagu tehakse. Hiljuti lõppesid kütte- ja ventilatsioonisüsteemide uuringud, kahes kliimakambris uurib doktorant Villu Kukk ristkihtpuit-seinaelementide ehitusfüüsikalist toimivust. Tegemist on 10–15 sentimeetri paksuse liimpuidust paneeliga, – uue ehitusmaterjaliga –, mida arendab välja Põlvas asuv liimpuidu ettevõte Arcwood, mille omanik on Peetri Puit OÜ. „Kui see uuring näitab, et kuskil on vaja midagi paremaks teha, siis nad saavad oma tehnoloogiat korrigeerida, ning kulutused ei lähe nii suureks,” sõnab Kalamees.

Liginullenergia katsetamishoone naabruses asuvas ehituskonstruktsioonide katselaboris asub Eestis ainulaadne kliimakamber, kus temperatuur on ligi –20 kraadi. Seal uurib doktorant Paul Klõšeiko betoonelementide liitekohtade soojuskadusid. „On olemas tooteid, mida me saame betoonpaneelide vahele paigaldada, ja siis on elemendi soojusläbivus tunduvalt väiksem. Seda me praegu kliimakambris uurimegi,” ütleb Kalamees.
– ÄÄREJUTT – 

Tehnoloogia muutub odavamaks

Kuigi liginullenergiahooneid kritiseeritakse nende ehitamise kalliduse pärast, toob Targo Kalamees esile, et järjest rohkem otsitakse nii üürimajade kui ka muude avalikus ja erakasutuses olevate hoonete puhul võimalusi hoida jooksvaid kulusid väikestena, ja seda energiatõhus hoone võimaldab.

„Kui vaatame kogu hoone elukaart, siis energiatõhusa ja ehitusfüüsikaliselt toimiva hoone jooksvad kulud on väga olulised,” ütleb Kalamees. Tema sõnul on energiatõhususe nõuded tehtud üldiselt selliselt, et ehitaja või omanik ei maksaks hoone ehitusele liiga palju peale. „Mõnikord on ka nii, et tehnoloogia muutub odavamaks,” lisab ta.

Kalamees toob näiteks päikesepaneelid. „Kui võrrelda paneelide maksumust praegu ja viis aastat tagasi, siis seal on oluline erinevus,” sõnab ta. Ka õpivad ehitajad uusi tehnoloogiaid paremini ja kiiremini kasutama.

Elementsoojustus on praegu kallimSven Mats, AS Mateki tegevdirektor

Usun, et elementsoojustusel on potentsiaali, kuid nagu uute asjadega ikka, osutus konkreetse objekti renoveerimislahendus tulenevalt oma uudsusest ja keerukusest planeeritust tuntavalt kallimaks.

Seega, kuigi selle lahenduse ja tavapäraselt kasutatavate renoveerimismeetodite vahele ei saa tõmmata võrdusmärki, siis hoolimata ehitusfüüsikaliselt ja tehniliselt oluliselt parematest lahendustest, on elementsoojustus praegu kallim.

Tegeleme aktiivselt tootearendustegevusega, et saada seda meetodit kuluefektiivsemaks, sest maju, mida tuleks energiatõhusaks ja visuaalselt kenaks teha, on palju.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid