EMÜ metsateadlased annavad ninanipsu metsafännidele: enamik meie lemmikmetsi on tegelikult kultuurpuistud, mida mõned nimetavad halvustavalt puupõldudeks (Eesti Päevaleht)

Sõltumata riigikorrast on Eestis sihipärase metsauuendamisega tegeletud rohkem kui sajandi jagu. Miks seda tehakse? Mõistetakse, et metsad pakuvad väga paljudele majanduslikku kasu, aga ka heaolutunnet.

Sajandi vältel on küpseks saanud üks põlvkond männimetsi, poolteist põlvkonda kuusemetsi ning kaks põlvkonda lehtpuumetsi. Teadupärast kasvab mets suurepäraselt ka ilma inimeseta. Ent inimene ei pruugi sellise metsaga rahule jääda, kuna omas rütmis kasvavad puukooslused ei paku erilist silmailu ega anna ka nii head majanduslikku tulu. Ökosüsteemi teenuseid võimaldavad ja süsinikku sidudes aitavad kliimamuutuste mõjusid leevendada ikka produktiivsed elujõulised metsad.

Seetõttu minnaksegi paljudes metsades metsauuendamisel kaalutletud otsuste teed pidades silmas nii tulevast sotsiaalmajanduslikku kui rahalist väärtust. Et kasvatada üht metsapõlvkonda just selliseks, nagu seda soovib inimene, tuleb näha päris palju vaeva. Alustades kultiveerimisest ja lõpetades uuendusraietega jäävad sinna vahele korduvad hooldusraied.

Eesmärk on saada metsast kvaliteetne puit toodete valmistamiseks ning madalama kvaliteediga puit energiatootmiseks. Metsa kasutatakse aktiivselt puhkuseks, samuti marjade ja seente korjamiseks. Väärtusi, mida annab teadlik metsakasvatus ja -hooldus, on päris palju. Ilmselt ei mõtle inimesed selle peale, et enamik metsi, kus nad tõmbavad mõnuga kopsud ürgset metsaõhku täis, on tegelikult kultuurpuistud, mida mõned nimetavad halvustavalt puupõldudeks.

Tunne oma metsa

Et raie järel kasvaks tulevastele inimpõlvedele väärtuslik uus mets, tasub seda tundma õppida enne saagimist. Jälgige näiteks, milline puuliik on vanas metsas suurima tagavaraga. Just see liik kasvab ka tulevikus sellel mullal kõige paremini.

On saanud reegliks, et maha raiutud okaspuumetsade asemele istutatakse okaspuunoorendik. Sobiliku kasvukoha puhul piisab ka männikülvist. Lehtpuud nagu arukask, sookask, sanglepp, hall lepp jt suudavad end ka ise edukalt külvata, mistõttu jäetakse lehtpuuenamusega raiesmikud tavaliselt looduslikule uuenemisele. Tõsi, arukase ja sanglepa istutamist viljakatele lehtpuualadele tehakse viimastel aastatel üha enam.

Mõnel alal võib piisav okaspuu-uuendus tekkida ka looduslikult, kuid sellel ei maksa reeglina lootma jääda. Metsauuendamisel kasutatavateks taimedeks on reeglina kolme- kuni nelja-aastane kuuseistik, kaheaastane männiseemik ning männi ja kuuse potitaimed, vastavalt siis ühe- ja kaheaastased. Mõnevõrra vähem levinum on kase- ja sanglepa seemik ning suhteliselt väikest kandepinda omavad tamme-, saare-, nulu- ja lehiseliigid.

Kui okaspuu ja lehtpuu kasv oli võrdne, tasub eelistada okaspuu kultiveerimist. Okaspuukultuurile lisandub lehtpuud looduslikul teel reeglina piisavas koguses ning pigem on vaja lehtpuunoorendikku harvendada, et see ei tõrjuks välja istutatud okaspuid. Nii kujuneb produktiivne ja püsikindel okaspuu-lehtpuu segamets.

Samas, kui okaspuuala on nakatunud juuremädaniku haigustekitajaga (juurepess), siis tuleks kindlasti kaaluda puuliigi vahetust. Turvalisim valik on sel puhul arukask, mis kasvab kuuse juuremädaniku nakatatud aladel suurepäraselt. Puuliigi vahetus on haigustekitaja tõrjel oluline, kuna juurepess võib juurekontaktide abil noorele okaspuule levida kuni 10 aasta jooksul pärast lageraiet.

Istutatavate taimede arv pinnaühiku kohta on kompromiss algtiheduse ja oodatava lõpptulemuse vahel. Raiesmikud on erinevad ning ebasobivaid istutuskohti võib olla kuni 20 protsenti pindalast. Hea peremees istutab 2000 kuuse- või 4000 männitaime hektari kohta.

Igal aastal istutatakse raiesmikele üle 25 miljoni metsataime, millega rajatakse üle 10 000 hektari metsakultuure. Viimastel aastatel näeme metsauuendamist ja -hooldust järjest sagedamini ka erametsas, kus oma mõju avaldavad kindlasti toetusmehhanismid.

Varasemast aktiivsem metsauuendus on toonud kaasa kuusetaimede nappuse. Lisaks Eestis kasvatatavatele istutusmaterjalile imporditakse seda peamiselt Leedust ja Lätist. Näeme, et metsaomanike ja kodumaiste istikukasvatajate koostöö võiks olla tihedam ning planeeritum. Uue metsapõlvkonna rajamisel tasub kindlasti eelistada kodumaist päritolu metsataimi, mille kasvuedukus meie kliimas on pigem kõrgem.

Millal istutada?

Talvise raie järel asub maaomanik uut metsa istutama reeglina kevadel ja nii jääb see tõenäoliselt ka tulevikus. Kuna aga kevad on kõigi jaoks alati väga kiire aeg, võiks kuivemates kohtades alternatiiviks olla sügisistutus.

Olgu avamaataim või potis kasvanud, kui noor puuhakatis on suutnud rohurindest kõrgemaks kasvatada, siis vaatamata sellele, kui suur oli puu algselt, on juurdekasvud ja säilivus täiesti võrreldavad. Rohurindest kõrgemaks kasvamise järel väheneb teiste taimede võime noorendikku häirida. Küll ei kao vaenlased loomariigist, nagu kitsed ja põdrad, kes võivad põhjustada puistule märkimisväärset kahju.

Okaspuuraiesmike uuendamisel tasub uurida ka võimalikke männikärsaka kahjustusi. Männikärsakas on meie metsakultuurides levinud mardikas, kes sööb noorte puukeste juurekaela ümbert koore ära ja taimed hukkuvad. Teada on, et värskel okaspuuenamusega raiesmikul on männikärsaka kahjustuse oht suur. Lehtpuuraiesmikul seevastu on männikärsaka kahjustuse oht istutatud taimedele pea olematu. Kärsaka vastu on abi, kui jätta võimalusel värske okaspuuraiesmik üheks vegetatsiooniperioodiks seisma. Katsete tulemused näitavad, et ühe aasta seisnud raiesmikul võib männikärsaka kahjustus väheneda kuni 40%. Värskele raiesmikule istutades ulatub männikärsaka rüüste kuni 65%-ni.

Samas aastaga tekib langile märkimisväärne taimestik, mis omakorda paneb metsaomanikukaaluma: kas putukakahjustuse oht kaalub üles suurema hooldusvajaduse järgmisel aastal? Katsed näitavad, et ootamine tasub ära, sest taimede säilivus aasta hiljem istutades ulatub 90-93%-ni.

Kiirus loeb

Sõltumata mulla viljakusest on majandusmetsa puhul oluline, et raie järel algaksid uuendustööd võimalikult kiiresti. Eriti viljakamatel muldadel tuleks noorendiku istutamise ja hooldusega alustada aegsasti, sest muidu kasvab raiesmik täis vaarikat ja võsa ning aeglasema kasvuga, kuid inimese jaoks väärtuslikumaid liike sirgub üksikuid.

Metsauuendamine aitab kaasa uue puupõlvkonna kiiremale kujunemisele. Oluline on seejuures taimede piisav algtihedus, mis tagab puistu produktiivsuse ja elujõulisuse ning hea kvaliteediga puidu tulevikus. Kasvukohale sobivaima puuliigi valik aitab mulla viljakust ära kasutada parimal võimalikul moel.

Võimalusel võiks metsaomanikud soodustada segametsade kujunemist, kuna eri puuliikide juurestikud ammutavad toitaineid mulla erinevatest kihtidest. Nii saab metsamaapotentsiaali ära kasutada veelgi paremini ja puistu on elujõulisem.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid