Enim lisandväärtust luuakse puidutööstuses

Mait Kaup, Swedbanki metsa- ja puidutööstuse sektori juht: Kui veel mõni aeg tagasi olid makroanalüütikud Eesti tööstussektori käekäigu suhtes pessimistlikult meelestatud, siis nüüd – vaatamata käibe mõnevõrra vähenenud kasvutempole -toodavad ja müüvad meie tööstusettevõtted rohkem kui kunagi varem. Mis veel olulisem – Swedbanki tööstusettevõtete uuringu järgi on valdav osa ettevõtjaid lähituleviku suhtes mõõdukalt positiivsed.
 
Tööstuse suurim tööandja.
 
Enesekindluseks on ka põhjust. Tööstussektori ettevõtted on suutnud mahte kasvatada juba iseenesest eelmisel aastal seatud tugeva võrdlusbaasi peale – aasta esimese 4 kuu töötleva tööstuse tootmismahud kasvasid 4,2%. Puidutööstuses valdkonna keskmisest veidi enamgi, +5%.
 
Täiendav toodang realiseeritakse tööstussektorile harjumuspäraselt, aga edukalt eksporditurgudel. Kaupa on ekspordiks müüdud selle aasta esimeses kvartalis tervikuna kolm protsenti enam võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Puitu ja puittooteid on müüdud välisturgudele aga eriti edukalt -absoluutväärtuses on kasvanud puidu ja puittoodete eks-portmüük 15%. Hea müük välisturgudele kasvatas puidutööstuse kogukäivet esimeses kvartalis 11,5% (tööstus tervikuna +7,7%). Seega on täitumas ka Swedbanki tänavuses uuringus osalenud ettevõtjate ootused, mille kohaselt ootab 72% puidutööstuse ettevõtetest 2013. aasta kokkuvõttes käibe kasvu, hinnates kasvu suuruseks keskmiselt 6,8%.
 
Käsikäes müügituludega on kasvanud ka ettevõtete kulubaas. Eesti tööstusettevõtetest tervikuna on just puidutööstuses ametis suurim hulk eestimaalasi – nii on ka hõive mõttes tegu olulisima töötleva tööstuse sektoriga. Kokku oli selle aasta esimeses kvartalis puidutööstuses ametis 14 000 inimest, viimase aasta jooksul loodi enam kui pool tuhat töökohta.
 
Palgatasemetes tehtud korrektuurid ja uued loodud töökohad kasvatasid esimeses kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ettevõtete tööjõukulu sektoris 7,2 miljonit eurot.

Kõrgema palgataseme juures pole aga oluliselt kasumlikkuses kaotatud ning tervikuna kasvas puhas lisandväärtus esimeses kvartalis 6%. Kokku loodi aasta esimese kolme kuuga lisandväärtust ligi 69 miljoni euro eest, mis on rohkem kui üheski teises töötleva tööstuse alamsektoris.
 
Investeeritakse efektiivsusesse.

Selleks, et ettevõtjad suudaksid maksta konkurentsivõimelist palka, peab kasvama tööviljakus ja efektiivsus. Sinnapoole ollakse ka edukalt teel. Seda, et rasketel aastatel tehtud ümberkorraldused on vilja kandnud ja sektoris on efektiivsus kasvanud, ilmestab fakt, et tipptasemel tulemust tehakse täna siiski ligi neljandiku võrra väiksema arvu inimestega, kui oli ametis 2007. aastal. Et siit edasi liikuda, säilitada ja tõsta rahvusvahelist konkurentsivõimet, on vaja ikka hoida fookus efektiivsel tootmisel – seda teavad ettevõtjad hästi.
 
Parem konkurentsivõime.
 
Swedbanki kevadise uuringu järgi planeeris kolm ettevõtjat neljast teha sel aastal uusi investeeringuid. Olgugi, et kasutusse võtmata tootmisvõimsusi on puidutööstuses varuks keskmiselt vaid viiendiku võrra käibe kasvatamiseks – seda on muust tööstusest vähem – ollakse teistest innukamad investeeringute suunamisel tootmise efektiivsuse tõstmisesse. Seda kavatseb 57% sektori firmadest.
 
Reinvesteeritud kasumid ning kättesaadavja soodne finantsvõimendus on parandanud järjepidevalt ka meie ettevõtete konkurentsivõimet põhjanaabrite maailmatasemel metsa- ja puidutööstussektori suhtes. Näen, kuidas paljud Eesti puidutöötlejad saavutavad hästi korraldatud tootmise ja moodsate puidutööstusseadmetega aasta-aastalt järjest paremaid tulemusi.
 
Meil on hulk metsal baseeruva sektori ettevõtteid, kes suudavad omas nišis olla hoopis paremad kui kordades suuremad konkurendid. Hea kvaliteet ning võimekus toota ja tarnida kiiresti ka väikeseid partiisid on viinud järk-järgult müügimahtude kasvuni. Kasumlik, hästi tasustatud ja tark puidutööstus on jätkuvalt ka pangale atraktiivne äripartner.

Allikas: Äripäev “Tööstus” 21.08.2013

 

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid