Erametsnikud ootavad valitsuselt õiglasi hüvitisi (Maaleht)

EestiErametsaliit ootab uuelt valitsusliidult otsustavust kehtestada õiglane hüvitis eraomandil asuvate kaitsealade eest ning ärgitab kasutama puitu elektri tootmiseks.

Erametsaliit, mis ühendab metsaühistuid, kelle liikmete omandis on ligi veerand Eesti erametsamaast, võttis üldkoosolekul vastu avaliku pöördumise. Selles tõdetakse, et uue valitsuse koalitsioonileppes on mitu metsaomanikele olulist küsimust, kusjuures kõige prioriteetsemaks peab metsaühistute katusorganisatsioon seda, et lahendataks, kus piiranguid maaomandile kehtestatakse õiglase ja kohese hüvitiseta.

Tulumaks on liiast

Erametsaliidu pöördumises selgitatakse, et Natura 2000 alal asuva erametsamaa toetus on sisuliselt rahastamise instrument riigi kehtestatud looduskaitseliste piirangute tõttu maaomanikel saamata jäänud tulu kompenseerimiseks.

Kompensatsiooni määr on eelneva regulatsiooni ajal olnud ligilähedane keskmisele metsamaa puhastulule. Seoses toetuste tulumaksustamisega jääb edaspidi erametsamaa Natura toetus tulumaksu võrra väiksemaks seni kehtinud kompensatsiooni määrast. Esitatud kujul ei täida määrus põhiseaduslikku eesmärki hüvitada omandi kasutamisele seatud piirangud õiglaselt.

Natura toetuse piirangute hüvitamise määr on tuletatud metsa majandamise keskmisest puhastulu määrast, mis 2014. aasta uuringu järgi oli aastal 2012 109 eurot/ha. See on keskmine määr, millest tulumaks on juba maha arvestatud.

Kui Natura metsatoetusest võetakse nüüd tulumaks maha, kujuneb näiteks sihtkaitsevööndis toetussummaks 86,84 eurot/ha. See tähendab, et piirangutest hüvitatakse vaid 80% niigi konservatiivsetel arvutustel põhinevast õiglasest hinnast. Liit leiab, et sellega antakse signaal: omada metsamaal looduslikke väärtusi on ühiskonna poolt pigem karistatav.

Paljud kaitsealad on väljaspool Natura 2000 võrgustikku, kuid nendelgi aladel on maaomandile seatud Naturaga sarnased piirangud. Samas ei kohaldata neil aladel mingit arvestatavat kompensatsioonimeedet. Maaomanikke koheldakse siin ebavõrdselt, kuigi avalik huvi on sama – kaitsta loodusväärtusi.

Maamaksu vähendamine kompensatsioonimeetmena on metsaomanike hinnangul disproportsionaalselt väike, arvestades piirangute ulatust (sisuliselt võib sihtkaitsevööndi kehtestamist käsitleda omandi võõrandamisena).

Vara hävimise risk

Maade riigile võõrandamise protsess on ebamõistlikult pikk, kestes keskmiselt kaheksa aastat, mis pole kooskõlas kohese hüvitamise põhimõttega. Selle protsessi käigus jääb omaniku kanda vara hävimise risk, kusjuures riik ei tasu hüvitamise viibimisega kaasnevaid viiviseid või intresse.

Küttepuidust saadav energia on peaaegu süsinikuneutraalne ja sellega kaasneb märksa vähem keskkonnakoormust kui põlevkivi kasutamisel. Eesti metsades on suurel hulgal vähekvaliteetset küttepuitu, mida aastakümneid pole võimalikus mahus kasutatud ning mille edasine väärindamine energiasektoris annaks tööhõivet ja selle kaudu riigile maksutulu.

Ekspertide hinnangul loob üks miljon tihumeetrit täiendavat puidukasutust 2350 uut töökohta. See küttepuit on praegu jõude seisev kohalik ressurss, mis aasta-aastalt kaotab kvaliteedis ja väärtuses.
Riik peaks kohe suunama Eesti Energia kontserni tootmisstrateegiat, et taastuvaid energiaallikaid, sh küttepuitu, kasutataks suuremas mahus. Eestil on sellekohane positiivne kogemus olemas, kuid kahjuks taastuvenergiapoliitika muutmisel selle rakendamine 2012. aastal peatus.

Allikas: Maaleht

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid