Estonian Cell: taastuvenergiat ei tohi toota töötleva tööstuse arvelt (Pealinn)

Haavapuitmassitootja AS Estonian Cell näeb valitsuse plaanis võimaldada Eesti Energial statistikakaubanduse raames hakkpuitu põletada võimalikku riski nii puiduhinna hüppeliseks tõusuks kui taastuvenergia tootmise finantseerimist ennekõike energiaintensiivsete tööstusettevõtete arvelt.

“Mistahes taastuvenergia tootmine on kiiduväärt ettevõtmine, aga kindlasti ei tohi see toimuda lisandväärtust pakkuva tööstuse arvelt. Estonian Celli teevad samaväärselt murelikuks võimalik risk puidu hinna hüppelise tõusu osas, kui taastuvenergia tootmise finantseerimine ennekõike energiaintensiivsete tööstusettevõtete rahakotist,” ütles ettevõtte juhatuse liige ja finantsdirektor Siiri Lahe, vahendas BNS.

Estonian Cell on Lahe sõnul Eesti suurim elektritarbija, tarbides aasta keskmiselt 2,5 protsenti kogu Eestis tarbitavast elektrist. “Seetõttu oleme tänasest maksulagedeta maksusüsteemist lähtuvalt ka sundkorras Eesti suurim taastuvenergia finantseerija. Estonian Cell on aastatel 2007-2015 maksnud kokku 12 miljonit eurot taastuvenergia tasu, mis moodustab enam kui poole samal perioodil kõrgete energiamaksude tõttu kuhjunud kahjumist,” rääkis ta.

“Samal ajal on Estonian Cell suurim biogaasi tootja Eestis. 2015. aastal toodeti 75-protsendilise metaanisisaldusega biogaasi üle 5 miljoni kuupmeetri, selle eest ühtegi senti taastuvenergia või investeeringutoetust saamata. Ettevõte investeeris 11 miljonit eurot biogaasikomplekssi aastatel 2013-2014, et taastada ulatusliku kahjumiga ettevõtte jätkusuutlikkus,” lisas ta.

Estonian Cell ei ole Lahe sõnul biomassist energia tootmise vastu, kui see ei hävita eksporditurgudel konkureerivat tööstust. “Võrreldes haava paberipuu ekspordiga tõstab Kundas asuv puitmassitehas ekspordiväärtust enam kui viis korda. Ettevõte annab otseselt tööd 85 inimesele ja kaudselt väärtusahelas üle 500 inimesele,” ütles Lahe.

Ettevõttel on ette valmistatud 20 miljoni eurone investeeringute programm, mis võimaldaks tõsta tootmis- ja müügimahte 20 protsendi võrra. Kasvuinvesteeringute teostudes loodaks 10 otsest ja vähemalt 100 kaudset töökohta, peamiselt logistika- ja metsasektoris. “Omanik ei ole investeeringute progammi heaks kiitnud, kuna puitmassi tootmine Eestis ei ole konkurentsivõimeline. Nimelt on Eestis alates 2007. aastast energiatarbimisele lisatud taastuvenergia ja aktsiisimaksud energiaintensiivsele tööstusele oluliselt kõrgemad, kui näiteks lähinaabritena mitmekordselt rohkem puitu paberi- ja tselluloositööstuses väärindavates Soomes ja Rootsis,” rääkis Lahe.

Estonian Cell ekspordib kogu haavast toodetava puitmassi erinevatele Euroopa ja Aasia paberitööstustele. 2014. aasta käive oli 69 miljonit eurot. Ettevõtte toodangu omahind ei ole konkurentsivõimeline ennekõike energiatarbimisele lisatud maksude tõttu, mis on peamine põhjus 2014. aasta lõpuks 22 miljoni eurose kumulatiivse kahjumi tekkeks.

Estonian Celli biogaasi tootmiskompleks finantseeriti täies mahus Austria päritolu tehase omaniku Heinzel Holdingu poolt. Heinzel Holding investeeris aastatel 2012-2014 ettevõttesse kokku 17 miljonit eurot, et tõsta kahjumis oleva ettevõtte efektiivsust ja tagada tehase jätkusuutlikkus.

Allikas: Pealinn

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid