ETTEVÕTLIK EESTI | Puidutööstus hoiab Põlvamaad vee peal (Ärileht)

Terava tööjõuprobleemi kiuste usuvad kohalikud, et hea elukeskkond kaalub ääremaa miinused üles.

Põlvamaa majanduselu juhivad puidu-, põllumajandus- ja kaubandusettevõtted. „Nii huvitav, kui see ka ei ole, tegelikult kõik kolm – Põlva-, Valga- ja Võrumaa – erinevad üksteisest. Nii inimeste ettevõtlikkuse kui ka maakonna edukuse poolest,” ütleb neis maakondades tegutsev suurettevõtja Raul Jeets (44). Talle kuuluvad firmad Põlva Agro ja Peri Põllumajanduslik OÜ on Põlvamaa suurimad põllumajandusfirmad ja ühed suurimad maksumaksjad.

„Kui me vaatame tootmisettevõtteid, siis on neid Põlvas rohkem kui Valgas, nende areng on olnud kiirem ja nad on suuremad,” põhjendab Jeets, kes arvab, et selle taga on kindlasti olnud ka poliitikute otsused.

Samal ajal rõhutab ettevõtja, et kolme maakonna tasemete vahed jäävad aasta-aastalt väiksemaks, sest Lõuna-Eesti piirkond tervikuna hoiab kokku. „Kui kõik on koos, pakub Lõuna-Eesti Harjumaale tugevamat konkurentsi kui maakonnad eraldi,” on Jeets veendunud.Tegutseb ka Võru- ja Tartumaal


„Meie piirkond ongi selline: puit ja põllumajandus. Osaliselt ka turismi – kellel kui palju,” kirjeldab kolmes Kagu-Eesti maakonnas tegutsev ettevõtluskonsultant Kuldar Leis (51), kes on isegi ettevõtjana leiba teeninud. 25 006 elanikuga Põlvamaa on Tartule lähemal kui tema kaks lõunapoolset naabermaakonda. Paljud käivad Põlvamaalt Tartusse tööle, aga ka vastupidi.

Kui aga nüüd peaks mõni tippspetsialiste vajav tööstus otsustama, kuhu tehas püsti panna, siis Põlvamaa kauguse ja tööjõupuuduse tõttu ei tuleks siia enam keegi. „Põlva ja Põlvamaa puhul on üks nukramaid asju see, et meil pole tööstust,” tõdeb ka Põlva Coopi juht Kristo Anderson (39). Mujale õppima läinud noored ei taha samuti hiljem kodupaika naasta.

Irooniline on Andersoni meelest seegi, et tema enda juhitav Põlva Coop ehk teenindusettevõte on maakonna suurim tööandja. Selle aasta teise kvartali lõpus töötas seal 385 töötajat. Ka käibe poolest, mis teises kvartalis küündis 9,52 miljoni euroni, on Põlva Coop maakonna üks suuremaid ettevõtteid. Nende müügitulu on viimasel kolmel aastal ainult kasvanud, küündides mullu ligi 33,5 miljonini. Andersoni kinnitusel on nende tulemuste taga suur töö ja selged arenguplaanid.

Ettevõte, mis veel hiljuti tegutses vaid Põlvamaal, on nüüd laienenud Tartumaale ja tegutseb pärast haldusreformi ka Võrumaal. Samuti on tublisti ära tasunud investeeringud olemasolevasse poevõrgustikku, kuhu kuulub 22 kauplust. Siiski tuleb 81% veel käibest Põlvamaalt, kus on praegu 17 poodi.

Eelmise aasta lõpus avati Põlvas ühistu ajaloo suurima investeeringu, 5,3 miljoni euro eest rajatud Maksimarket. Tänu uuele kauplusele kasvas ühistu kogu Põlva käive lausa kolmandiku võrra. Kuna teist pidajat ei leitud, avati seal ise söögikoht La Storia. Poehoone ruumides tegutseb veel Põlva Coopi pagari- ja kondiitritööstus Oma Pala.

Üle 87 aasta tegutsenud tarbijate ühistu on ka maakonnas toimuvate laste-, noorte-, kultuuri- ja spordiürituste suursponsor. „Teistest kettidest eristabki meid see, et meil ei ole selget omanikku, kes peaks tahtma omanikutulu igal aastasel välja võtta. Me investeerime selle piirkonda tagasi ja see annab meile võimaluse paremaid hindu pakkuda või piirkonna elu elavdada,” põhjendab Anderson.

Ettevõtluskonsultant Kuldar Leisi sõnul takistab Põlvamaa ettevõtlust seegi, et pangad ei taha ettevõtjatele eriti laenu anda, kuna tagatiseks minev investeering on pärast valmimist panga jaoks vähem väärt, kui see oleks Tallinnas või Tartus. Sama tõdeb Raul Jeets: ääremaal on ettevõtlusega tegeleda palju kallim ja keerulisem kui Harjumaal või Põhja-Eestis.Tõstab igal aastal palka


„Elukeskkond on loomulikult kvaliteetsem kui Tallinnas – seda just laste kasvatamise või pereloomise seisukohalt –, aga ääremaal elada on täna kallim,” rõhutab Jeets. Suurettevõtja enda firmadel siiski investeeringutega probleemi ei ole, kuna aastate jooksul on suudetud pingelise töö tulemusena kasvada turuliidriteks.

„Põllumajandussektor on ju tänapäeval üks vanemaid ja pikema ajalooga valdkondi, Lõuna-Eestis tegutsemiseks üks sobivamaid ,” märgib Jeets. Kuigi ta möönab, et tema 20 tegutsemisaasta jooksul on olnud ka rasket aega, võib öelda, et viimase viie aastaga on saabunud stabiilsus.

Jeetsi valdusfirma Agron Halduse OÜ alla kuuluvad Põlva Agro OÜ, Peri Põllumajanduslik OÜ, Miiaste Põllumajanduslik OÜ ja Eesti Muna OÜ annavad maakonnas tööd ligikaudu 150 inimesele. Kui esimesed kolm ettevõtet on keskendunud piimakarja ja teravilja kasvatusele, siis viimane toodab kanamune.

„Suurte tootmismahtude puhul on iga-aastased investeeringud vajalikud,” sõnab Jeets, kelle Lõuna-Eesti põllumajandusfirmadesse tehtud investeeringute kogumaksumus küündis mullu viie miljoni euroni, viimase kümne aasta investeeringud küündivad aga muljet avaldava 40 miljoni euroni.

Peale kõige selle on Jeetsi jaoks oluline seegi, et kasvu ja investeeringute kõrval ei jäetaks unarusse töötajate palku ja motivatsiooni. Viimase kümnendi jooksul on Põlvamaal talle kuuluvates ettevõtetes palku peaaegu igal aastal tõstetud vähemalt 5%. Praegu on Jeetsile Põlvamaal kuuluvates ettevõtetes makstav keskmine brutopalgatase 1175 eurot.

Nende ettevõtete toodangust väga suur osa jääb Eestisse. Põlva Agro piimafarmid varustavad kodumaise piimaga Valio Eestit, Peri Põllumajanduslik OÜ Põlvas asuvat Tere piimatööstust. Suure osa teravilja kasutavad firmad ise loomasöödaks.
– ÄÄREJUTT – 

Olulised ka väikeettevõtjad

Kuigi suur osa maksutulu tuleb Põlvamaa suurettevõtetelt, on kohalikele ka väikeettevõtlus väga tähtis, et hakkama saada. Kui suured tegijad on koondunud Põlvasse või Räpinasse, siis väikeettevõtjad on mööda maakonda külades laiali. „ See on ülitähtis selleks, et meil ikkagi väljaspool asulaid ka tegevus oleks,” rõhutab ettevõtluskonsultant Kuldar Leis. 40 tootjat koondab Põlvamaa Rohelisem märk, nad teevad koostööd turunduses ja õpivad üksteiselt.

Selliste väikeettevõtjate seast toob ta esile 2013. aastal asutatud perefirma Wiera Natural OÜ, mis toodab käsitööküünlaid ja kasutab puittahti. Põlvamaa metsade keskel tegutsev Merilin Alve müüb ligi 60% oma toodangut välismaale, nt Šveitsi ja USA-sse.

Suur tulevik ootab tema hinnangul ees ka Kanepi kandis tegutsevat Siidrikoda, mis paneb ühisrahastuse abil püsti uut tööstust. See peaks valmima tänavu sügiseks. Siidrikoda toodab samuti ennekõike ekspordiks. Veel nimetab Leis seitse aastat tegutsenud Üvasi kitsekasvatustalu, mis toodab kitsejuustu ning mille on tööle pannud mujalt Põlvamaale tulnud perekond.

Põlvamaa 12 suurimat tööandjat selle aasta II kvartalis (30.6 seisuga)Coop Põlva tarbijate ühistu – 385 töötajat
Põlva Haigla AS – 297 töötajat
Pülva Kool – 120 töötajat
Kanepi vallavalitsus – 104 töötajat
Räpina Paberivabrik AS – 102 töötajat
Sihtasutus Maarja Küla – 101 töötajat
Räpina aianduskool – 100 töötajat
Põlva vallavalitsus – 97 töötajat
FIE Hillar Lillo – 94 töötajat
Räpina vallavalitsus – 89 töötajat
Lõuna Pagarid AS – 83 töötajat
Peetri Puit AS – 72 töötajat

Allikas: maksu- ja tolliamet

Põlvamaa 12 suurimat ettevõtet selle aasta II kvartalis (käibe järgi)Takeda Pharma AS – 12,78 miljonit eurot
Coop Põlva tarbijate ühistu – 9,52 miljonit eurot
Astel Est OÜ – 4,46 miljonit eurot
Räpina Paberivabrik AS – 4,4 miljonit eurot
Peetri Puit OÜ – 4,1 miljonit eurot
Keskühistu Eramets – 3,25 miljonit eurot
MPK Teenused OÜ – 2,43 miljonit eurot
Acino Estonia OÜ – 2,07 miljonit eurot
Peri Põllumajanduslik OÜ – 1,39 miljonit eurot
Astel OÜ – 1,3 miljonit eurot
Põlva Agro OÜ – 1,25 miljonit eurot
Varola OÜ – 1,13 miljonit eurot

Allikas: maksu- ja tolliamet


● Põlvamaa on Tartule lähemal kui tema kaks lõunapoolset naabermaakonda. Paljud käivad Põlvamaalt Tartusse tööle, aga ka vastupidi.
● Pangad ei taha ettevõtjatele eriti laenu anda, kuna tagatiseks minev investeering on pärast valmimist panga jaoks vähem väärt, kui see oleks Tallinnas või Tartus.
● Praegu on Jeetsile Põlvamaal kuuluvates ettevõtetes makstav keskmine brutopalgatase 1175 eurot.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid