Euroopa peab vältima enesega rahulolu

Euroopa Komisjoni rahandus- ja majandusvoliniku Olli Rehni sõnul tuleb jätkata reformidega ning suurim oht regiooni majandusele on liigne enesega rahulolu.

Kuidas kirjeldate olukorda Euroopa majanduses?

Euroopa on taastumas pikast majanduslangusest, mille põhjustas võlakriis. Me näeme julgustavaid märke, et sel aastal võib oodata juba väikest kasvu. Järgmise aasta majanduskasv on juba kindlamal alusel. Samas ei ole veel siiski aeg tähistamiseks, kuna mitmel pool Euroopas on suur tööpuudus ning majanduskasv on väike.

Suurim oht on enesega liigne rahulolu. Me ei saa seda luksust endale lubada. Selleks et uut kriisi vältida, peame alustatud majandusreformidega jätkama, nii iga liikmesriik eraldi kui ka euroala tervikuna.

Mis on Soome majandusolukorra põhjused?

Soomes käib selle üle elav arutelu. Võrdlemisi kiiresti vananeva rahvastiku tõttu on oluline, et Soome suudaks tagada riigi jätkusuutliku rahanduse. Teiseks tuleb meil taastada oma kaotatud konkurentsivõime ning kolmas probleem seisneb selles, et Soomes on kaks võtmetähtsusega majandusharu korraga languses. Ma viitan siin metsandussektori pikaaegsele ja telekommunikatsioonituru järsule langusele.

Soomes on vaja struktuurseid reforme ning eelarve konsolideerimist. Soome valitsus on visandanud programmi, nüüd on oluline võtta vastu konkreetsed otsused ja see programm ellu viia.

Mida oleks Eestil Soome vigadest õppida?

Soome ja Eesti majandus on tihedalt teineteisega seotud ja vastastikku sõltuvad. Seega on loomulik, et Soome majanduse arengutel on tagajärg Eestis ning vastupidi.

On parem, kui eestlased ise analüüsivad Soome olukorda ja teevad sellest omad järeldused. Minu hinnangul on asja olemus selles, et konkurentsivõime tagamiseks tuleb reformidega jätkata. Nii haridus kui ka innovatsioon on olulised, et tõsta tootlikkust ning anda oma toodetele ja teenustele lisandväärtust ning samal ajal tagada, et tööjõukulud oleksid konkurentsivõimega vastavuses.

Millised on viimased arengud seoses pangandusliiduga ja millised probleemid siin veel lahendust ootavad?

Paljud kodanikud on mures, et Euroopa Liit keskendub liialt pangandusliidu ülesehitamisele. Me ei tee seda pankurite päästmiseks, vaid selleks, et taastada majapidamiste ja ettevõtete laenuvõime, sest just see on majanduskasvu alus. Meie eesmärk on, et see kasv oleks jätkusuutlik.

Eelmisel nädalal kiitis Euroopa Parlament heaks pangandusjärelevalve süsteemi, mis on esimene samm pangandusliidu loomisel. Euroopa Komisjon tegi suvel ettepaneku ühtse kriisilahendusmehhanismi loomiseks, mille raames jääks komisjonile õigus otsustada, milline pank läheb saneerimisele.

Ühtlasi tuli komisjon välja ettepanekuga luua pangakriiside lahendamise fond, mis peab tagama, et pankade päästmiseks ei kulutata maksumaksja raha.

Kuidas iseloomustaksite praegust olukorda Kreekas? Kas Kreeka vajab tulevikus abi?

See ei ole mustvalge pilt, siin on mitmeid halle varjundeid. Kreeka majandus on põhjas ära käinud ja praegu on näha positiivseid arenguid näiteks ekspordis ja turismis. Hea uudis on see, et Kreeka eelarve näib olevat jõudmas ülejääki, mis tähendab, et Kreeka ei ela enam üle oma võimete ega tarbi enam rohkem, kui teenib. Siiski on Kreekal veel mitmes valdkonnas tõsiseid väljakutseid, nii erastamise kui ka struktuursete reformide osas on veel palju tööd teha. Meie delegatsioon sõidab taas Kreekasse olukorda hindama. Järeldused saab teha siis, kui töö on tehtud. See võib võtta paar nädalat.

Kui töö on tehtud ja kõik analüüsitud, siis teeme koos Euroopa Keskpanga ja IMFiga oma järeldused. Seejärel teeme enda ettepaneku euroala rahandusministritele. Eeldan, et me arutame seda küsimust novembris või detsembris.

Läti liitub uue aasta alguses eurotsooniga, tulevikus lisandub ilmselt Leedu. Kas sellele võiks veel lisa tulla?

See oli alles eelmise aasta augustis, kui ma olin New Yorgis ja kohtusin finantsturu esindajatega. Siis kõneldi sellest, kas eurotsoonist lahkub Kreeka või Soome. Pärast õhtusööki tuli kaks noort börsimaaklerit mu juurde ja küsisid: «Kas Soome lahkub eurotsoonist juba sügisel või läheb sellega veel natukene aega?» Selline oli meeleolu maailma kõige olulisemal finantsturul aasta tagasi. Seega pole ime, et eurotsooni usaldusväärsus seati küsimuse alla. Me nägime seda ka selles, et osa euroala riikide võlakirjade intressimäärad tõusid väga kõrgele.

Praegu on olukord väga erinev. Tänu keskpanga otsustavale tegevusele, liikmesriikide vastutustundlikule rahanduspoliitikale ja euroalal taastatud majanduslikule järelevalvele ei ole enam hirmu, et euroala laguneks.

Järgmisel aastal on meil juba teistsugune euroala kui praegu, aga mitte sellepärast, et seal oleks vähem liikmeid, vaid seoses Läti liitumisega on neid hoopis rohkem. Läti pääses eurotsooni tänu edukatele majandusreformidele. Leedu loodab euroalaga liituda 2015. aastal. Ma pean seda väga targaks eesmärgiks.

Ma võin kihla vedada, et kui tingimuste täitmisega tullakse toime, tuleb tulevikus euroalaga liitujaid juurde.

Siim Kallas on praegu Euroopa Komisjoni transpordivolinik. Kuna Kallas enam volinikuna ei jätka, millist volinikukohta ennustate Eestile tulevikus?

Siim Kallas on mu väga hea sõber ning kogenud volinik. Ei ole minu roll spekuleerida, millise voliniku koha Eesti tulevikus saab, kuid olles Eesti pikaaegne sõber, soovin, et Eesti saaks endale tugeva koha.
—————————————————————-

Volinikud: Euroopa Liit annab väikeriikidele võimu

Nädalavahetusel Tallinnas toimunud, Euroopa majanduse tulevikku puudutaval arutelul nentisid nii transpordivolinik Siim Kallas kui rahandusvolinik Olli Rehn, et väikeriikidel on liitu kuulumisest võita, sest sel moel ei tehta otsuseid üle nende pea. Kallase sõnul on iga riigi enda tahe, kas kuuluda liitu, kuid küsimus on selles, et koos ollakse tugevamad kui iga liikmesriik eraldi. Rehni hinnangul on hea näide sellest, et ELis antakse väikestele sõnaõigust, et nii tema kui ka Kallas on väikeriigist pärit volinikud, kuid nende vastutada on olulised valdkonnad.

Euroopa Liidu majanduspoliitikast rääkides olid volinikud üksmeelel ning praegusele kärpepoliitikale kumbki alternatiivi ei näe. «Ekspansiivne rahanduspoliitika oli see, mis meid kriisi viis,» nentis Kallas. Lähtuda tuleb Kallase sõnul reaalsest majanduspoliitikast. «Hea näide on Balti riigid, kus probleemid on praegu väiksemad kui mujal Euroopas.» Liina Valdre

Allikas: Postimees, Liina Valdre      
 

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid