Euroopal ja Hiinal on sarnane arusaam

Hiinal on keskkonna- ja ressursisäästliku majanduskasvuga tõsi taga, millest Euroopa loodab oma firmadele ärivõimalusi ja uut mootorit soikus majanduskasvule.

Reedel Pekingis toimunud ärikontaktide üritusel oli partnerit otsimas ligi 60 Euroopa ja üle 80 Hiina firma esindaja. Balti riikidest seekord vaid lätlased.

Ühtlasi võib Hiinast kerkida Euroopa Liidu kõrvale keskkonnaküsimustes uus globaalne liider.

“Meile on nad kõige väärtuslikumaks partneriks, kuna on vaja kahte suurt, et ülejäänud maailma eest vedada,” ütles Äripäevale Euroopa Liidu suursaadik Hiinas Markus Ederer. “Arvan isiklikult, et see riik on kõigist suurtest riikidest, Euroopa Liit välja arvatud, arusaamiselt kõige kaugemale jõudnud, mida kliimamuutused ja sellest johtuvad ohud riigi enda arengule tähendavad.”

Siin saavad Hiina huvid kokku Euroopa huvidega – Euroopa otsib oma majandusele uut kasvumootorit ning näeb seda just rohelises tehnoloogias, kus paljud Euroopa firmad on maailmas teerajajad. Sama juhtprintsiip – vaid teise nime all – jookseb läbi Hiina viimasest viisaastakuplaanist.

“Hiina ökoloogilise tsivilisatsiooni kontseptsioon on väga sarnane meie rohelise majanduse kontseptsiooniga,” nentis Euroopa Liidu keskkonnavolinik Janez Potocnik, kes oli Pekingis koos tööstusvolinik Antonio Tajaniga esmakordselt ühisel “rohelise kasvu” missioonil. Siht oli sellega veelgi rõhutada, et majanduskasvu ja keskkonnaküsimusi ei saa enam vaadata teineteisest lahus.

“Euroopal ja Hiinal on sarnane nägemus. Me saame mõlemad aru, et üleminek praeguselt ressursimahukalt jätkusuutlikumale mudelile on vältimatu,” ütles Potocnik.

Hiina keskklass kasvab ja igal aastal kolib ca 1% elanikkonnast maalt linnadesse, mis teeb kokku 50–60 miljonit inimest aastas. See seab ressursid väga suure surve alla. Seda olukorras, kus elukeskkond on juba tugevalt saastunud, puhast vett napib ja rahva rahulolematus kasvab.

Teisalt näeb Euroopa prognoosidest, et aastal 2030 tuleb juba 60% maailma SKPst arenevatelt turgudelt. Nii ärgitab Euroopa Komisjon ettevõtteid laienema just väljapoole Euroopa Liitu. Seda eesmärki teenis ka volinike ühisvisiit Pekingisse koos äridelegatsiooni ja ajakirjanikega.

“Väikefirmadele on see hea viis Euroopa vihmavarju all uuele turule minna,” ütles Tajani.

Turg on suur ja kasvab. Euroopa ja Hiina võimalikus rivaalitsemises, kuna mõlemad on sõnastanud ambitsiooni saada rohelise tehnoloogia valdkonnas maailmaturu liidriks, Tajani probleemi ei näinud. “Kook on suur, kõigile on koostööks ruumi,” ütles ta.

Praegu on nn roheliste kaupade ja teenuste turu maht hinnatud aastas triljonile eurole, mis prognooside järgi 2020. aastaks kahekordistub.

Ettevõtete delegatsioonis oli ka Läti endine majandusminister Artis Kampars, kes esindas Läti-Hiina ärisuhete nõukogu. See koondab ettevõtteid telekomist ja puidutööstusest panganduseni.

“Peame reaalsust vaatama avatud silmadega, Hiinast saab maailma suurim majandus,” ütles Kampars, väljendades rahuolematust, et Läti firmad ei kipu Venemaa ja ELi turust kaugemale nägema.

Hiinlaste huvist Lätis tõi Kampars esile kinnisvara ja turismi ning paar firmat, mis kaaluvad Hiina asemel tootmist Lätis. Hiina kaupade transiit on Lätile aga ikka alles suur unistus, möönis Kampars.

Hiinas on perspektiivikas kõik, mis on puhas, sh toiduained, kuna mitmed räiged skandaalid on tekitanud umbusu kohaliku toidu vastu, rääkis Pekingis tegutseva Läti tõlkebüroo Linearis tegevjuht Maia Kurte. Ning Hiinas loevad mahud. “Balti riigid peaksid isekusest üle saama ja koostööd tegema,” ütles Kurte, kellest on saanud esimene Balti riigi esindaja ELi kaubanduskojas Hiinas.

Hiina turu maht võib kõhklused lõpetada

Paljude Euroopa firmade jaoks takistab Hiina turule laienemist mure oma tehnoloogia pärast, kuna intellektuaalse omandi kaitse ei ole Hiinas piisavalt tagatud.
Äripäevaga Pekingis vestelnud tehnosiiret korraldava Soome konsultatsioonifirma Spinverse Ltd Hiina piirkonna juht Lauri Tolvas möönis probleemi, ent soovitas plussid ja miinused kainelt läbi kaaluda.
Hiina laienedes piisab, kui firma keskendub vaid mõnele linnale või provintsile.
“Intellektuaalse omandi küsimused pole nii tõsised, kui kaaluda, kui palju sul on võimalusi selles piirkonnas oma äri suurendada, muretsemata, et keegi riigi teises otsas sarnast asja teeb,” ütles Tolvas.
Üksi koduturul või paaril ­Euroopa turul tegutsemine selliseid kasvuvõimalusi ei anna.

Tasub teada

Hiinas abiks

Organisatsioonid, mis aitavad ELi ettevõtjaid Hiina turul ärivõimaluste hindamisel ja juriidilistes küsimustes
* ELi väikeettevõtete keskus. Vajadusel saab seal püsti panna ka ajutise kontori.
* Euroopa väikeettevõtete nõustamiskeskus intellektuaalse omandi kaitse küsimustes.
* ärivõrgustikud, sh Enter­prise Europe Net­work.
* ELi firmajuhtide vahetusprogramm

Allikas: Äripäev, Sirje Rank      

 

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid