Fookus efektiivsusel, võimalused põhjanaabrite juures

Swedbanki ehitusmaterjalide tööstuse sektori juhi Mats Tootsi sõnul on ettevõtjate hinnang majandusolukorrale paranemas, kuid Eesti töötleva tööstuse ekspordimahtudele see suurt kasvu sel aastal oodata ei luba.

Kui ekspordimahud jäävad samaks või kasvavad 1-2%, on juba tegu hea tulemusega. Ettevõtete tänane fookus on efektiivsuse ja kasumlikkuse kasvatamisel. Ka kevadel Swedbanki poolt läbiviidud tööstusettevõtete uuringu kohaselt on 51% investeeringutest seotud efektiivsuse kasvatamisega.

Eksporditurgude osas on 1. poolaasta tähendanud osadele ettevõtetele Soome turul mõningast tagasilööki mahtudes või konkurentsist tingitud vajadustest hinnataseme langetamiseks.
Teise poolaasta osas ollakse pisut optimistlikumad – seda eelkõige allhanget teostavate tööstusettevõtete hulgas. Lõpptarbijale suunatud turg taastub tõenäoliselt aeglasemalt ja tarbimismahtude kiiret kasvu oodata ei maksa. Positiivse noodina ootab Soome keskpank järgmisel aastal 0,7% SKP kasvu, mille aluseks on oodatav Soome ekspordimootori kiirenemine ning ka tehnoloogiasektoris toimuv.

Ettevõtjatega suheldes jääb siiski tunnetus, et Soome turul on hetkel Eesti ettevõtjate vaatenurgast pigem võimaluste aeg. Paljud Soome ettevõtted koondavad, restruktureerivad ning on keskendunud ettevõttesisestele protsessidele. See omakorda loob võimaluse turgu ümber jagada ja leida uusi koostööpartnereid. Hea näitena ostis üks Eesti tugev katusetootja ära Soome kohaliku ettevõtte ning avab seal nüüd juba filiaale, kasvatades seega oma turuosa ja käivet.

Positiivseid üllatusi tööstusettevõtetele võib pakkuda Rootsi – viimaste analüüside põhjal ennustatakse seal järgnevatel aastatel ca 3% majanduskasvu, mille aluseks kasvav sisetarbimine, riigi rahapoliitika ning tööstuse/ekspordi hea olukord. Tundub, et siin võiks olla kasvuvõimalusi nii allhanget teostavale tööstusele kui tarbijaturule suunatud toodetele (sh ehitusmaterjalid, mööbel ja muu).

Paistab, et mahte on ettevõtted jooksval aastal suutnud hoida, küll aga on seni kannatanud marginaalid. Seda ühelt poolt tänu tööjõukulude kasvule kodus, teisalt tulenevalt karmimast konkurentsist. Näiteks on tööjõud Lätis ja Leedus odavam ning lõunanaabreid võetakse Skandinaavias ka järjest rohkem arvesse. Mündi teisel poolel on kindlasti aga krediidiriski oht – eriti, kui piirduda vaid kohalikule turule müümisega. Seda isegi jõukaks peetud Skandinaavia piirkonnas.

„Kokkuvõttes on Eesti ettevõtja eelised aga ikka needsamad – madalam kulubaas, soodsam maksukeskkond, tööjõu paindlikkus. Rõõm on näha paljusid ettevõtjaid, kes neid eeliseid ka ära kasutavad,“ sõnas Mats Toots.

Allikas: Mats Toots, Swedbanki ehitusmaterjalide tööstuse sektori juht

 

 

 

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid