Haljala noor pere pidi palkmajast suu puhtaks pühkima

VIRUMAA TEATAJA, Anette Parksepp: Eestis on paljudes linnades, alevites ja alevikes keelatud ehitada palkfassaadiga maju, kuna need näevad linnakeskkonna jaoks liiga maalähedased välja. Piirangud kehtivad mõnel juhul isegi asulates, kus töötavad palkmaju tootvad ettevõtted.

Eleri ja Marco Aitman tahtsid ehitada maja Haljalasse. Noore pere esimene valik oli palkmaja. Kui nad hakkasid majaehituse kohta rohkem uurima, kuulsid aga peagi tuttavatelt, et Haljalasse ei tohi palkmaju püstitata.

Marco Aitman meenutas, et kui ta läks vallavalitsusse asja uurima, öeldi, et palkmajad ei sobi Haljala üldplaneeringuga. Noorel perel ei jäänud üle muud, kui olukorraga leppida, mistõttu hakati ehitama karkassmaja.

“Haljala vallas on see imelik, et ei lubata palkmaju ehitada, sest siin on isegi palkmajadega tegelev ettevõte (Maheda Palkmaja OÜ, AP),” sõnas Aitman.

Haljala valla majandusspetsialist Marko Teiva selgitas, et palkmajade ehitamise piirangul on mitu nüanssi.

Esiteks ei ole need majad iseenesest keelatud, küll aga ei tohi teha palkfassaadiga elamuid. See tähendab, et palkmajad tuleb väljast katta mõne teise materjaliga.

Teiseks on palkidest majad keelatud alevikus – ülejäänud Haljala valda võib neid ehitada, täpsustas Teiva. Tema sõnul on näiteks Haljala vallas asuvas Aukülas omaette piirkond, mida Teiva nimetas palkkülaks. Seal asub lähestikku mitu palkmaja, mis sobivad majandusspetsialisti hinnangul hästi kokku.

Palkfassaadiga majad on Marko Teiva sõnul maalähedase välimusega ning ei sobi seetõttu alevikku ega linna.

Ka Rakke abivallavanem Guido Kraav kinnitas, et palkfassaadiga majade ehitamine on keelatud kõikidel Eesti tiheasustusaladel. “Mina ehitajana isiklikult ei tahaks ka palkmaja ehitada, kui see ülejäänud ümbrusega kokku ei sobi,” märkis Kraav.

Majaehituseks nõuandeid pakkuva Majaehitaja veebilehe toimetaja ja ehitusinsener Eno Pappel ütles, et üleriigilist regulatsiooni palkmajade ehitamise kohta ei ole. Tema teada sõltuvad ehitamise piirangud kohalikest omavalitsustest, mille arhitektid kujundavad piirkonna nägu.

Üldjuhul on palkmajad ehitusinseneri sõnul aga keelatud linnades, alevites ja alevikes. “Teoreetiliselt on võimalik, et ka linnas on asum, kus on ainult palkmajad,” pakkus Pappel, kuid lisas, et tema teada praegu Eestis selliseid piirkondi ei ole.

Eno Pappel selgitas, et majade ehitamisel on küsimus eelkõige väljanägemises. Omavalitsused arvestavad planeerimistingimuste koostamisel elamurajooni üldilmega, kruntide suurusega ja ka ehitajate soovidega. Kui on palju palkmajade soovijaid, oleks omavalitsustel mõistlik seda lubada.

Guido Kraav ütles, et Rakke vald palkmajade ehitamisele üldiseid piiranguid kehtestanud pole. Kui Rakke inimesed soovivad endale palkmaju ehitada, arutab vallavolikogu taotlusi istungil ja otsustab eraldi iga maja üle.

Kraav täpsustas, et Rakke peatänavale palkfassaadiga maju püstitada tõenäoliselt ei lastaks. Aleviku servas on aga alasid, kuhu võiks Kraavi hinnangul ehitada ka katmata palkidega maju.

Seda, et Haljala vallas on mitu palkmaju tootvat ettevõtet, ei pea Marko Teiva probleemiks. Tema sõnul moodustab Eesti turg nende firmade jaoks viis kuni kümme protsenti käibest, ülejäänud toodang eksporditakse.

Anonüümsust palunud kohalik palkmajade tootja rääkis, et kuna Eestis on palkmajade ehitamisele seatud ranged piirangud, müübki nende ettevõte palju maju välismaale. Näiteks Saksamaal on puidufirma juhataja sõnul sageli kõrvuti nii palk-, kivi- kui karkassmajad.

Palkmajade tootja tõdes, et väga raske on prognoosida, kui palju oleks nende ettevõttel rohkem kliente, kui palkmaju võiks ehitada ka suurematesse asulatesse.

“Praegu ei ole Eestis palju inimesi, kes sooviksid üldse maju ehitada. Inimesed vaatavad pigem, kuidas söök lauale saada ja maksud ära maksta,” nentis puiduettevõtte juhataja.

 

 

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid