Hang aitab luua maalähedast mõtteviisi

       
Tänapäeva maailmas, kus valdav osa inimesi eelistab asju pigem osta kui ise teha, on haruldane ja meeldivalt üllatav, kui keegi oskab ja tahab midagi ka oma kätega valmistada.

Tõnis Veltman ja Raido Pärna väikeettevõttest OÜ Hang teavad, kuidas puidust ilusaid ja omamoodi asju teha, ning kujundavad oma suhtumise ja ettevõtmistega uue põlvkonna väärtusi.

OÜ Hang asutati üsna hiljaaegu, vähem kui aasta tagasi. Mõte oma asja ajada tekkis kahel hakkajal noormehel osalt seoses koolipraktikaga, osalt aga sellest, et mõlemad on maalapsed.

“Maal on võimatu kasvada, ilma et midagi oma kätega tegema ei õpiks. See on lihtsalt elustiil, tavaline igapäevaelu. Maamajas on ju pidevalt midagi parandada või ehitada vaja,” selgitab ettevõtte üks omanikke ja juhte Tõnis Veltman.

Noored ettevõtjad viis kokku huvi tehnika ja mälumängu vastu, kuid et ka puutöö võlus mõlemaid, kujunes hoopis sellest nende ühine hobi. Koos katsetatigi algul just hobi korras uut lähenemist naturalistlikus disainis. Tulemuseks oli uudne ja omanäoline lillepottide ripplahendus, millest on nüüdseks kujunenud nõutud kaubaartikkel ja mis on jõudnud võluda paljusid aiapidajaid.

Peale rippuvate kasvulaudade valmistatakse praegu veel noapakkusid, vaase ja võrkkiigealuseid.

Kasvulauda vaadates võib võhikuna viivuks oletada, et see ei saa olla teab mis keeruline, vähegi puidutööga sina peal olev mees saaks jäljendamisega kindlasti hakkama. “Eks saakski, kuid tegelikult nuputasime seda nurka, mis lillepotti fikseerida suudab, päris kaua. Niisama lihtne see polnud,” ütleb Veltman.

Tema sõnul ei ole nad patendi võtmist tootele veel kaalunud, kuna tootmine ei toimu kuigi suures mahus. Sellegipoolest peab ta rippuvaid lillepotihoidjaid nende enda loominguks.

Alustades saab endaga ise hakkama, tuge on tarvis uuele astmele edenedes. Praeguseks on Hang leidnud hulga koostööpartnereid, kelle kaudu on info uudsetest toodetest edasi liikunud. Üks neist on Viimsis asuv rannarahva muuseum, kus Hangu asju näha saab ja kust on soovi korral võimalik tooteid ka tellida. Palju kontakte ja tellimusi jõuab ettevõtteni muidugi kodulehe kaudu.

“Tahaksime teha koostööd puidu- või disainivaldkonna inimestega, et toode areneks ja ideed liiguks,” sõnab Veltman, kes on valinud tehnomaterjalide ja turunduse eriala Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Pärn õpib rahvusvahelist majandust. Mõlemal on ülikooli lõpetamine lõppjärgus.

Nagu väikeettevõttele omane on Hang seni sisuliselt kõigega ise hakkama saanud, omavalmistatud on ka koduleht. “Seni pole me kellegi abi kasutanud, kõigega oleme ise toime tulnud. Aga kui saame nüüd uued ruumid ja mitu projekti käivitub, seisame silmitsi töötajate palkamise vajadusega,” ütleb Raido Pärna.

Välismaal kujutab käsitöö endast rariteeti, ka toodete hinnad väljendavad seda. Päris masstootmiseks ei taha Pärna ja Veltman oma äri arendada, sest siis võivad kaduda algne lihtsus ja käsitöö võlu.

Ometi ei välista nad tulevikus suuremate seadmete, näiteks CNC-pingi soetamist, kui selleks peaks võimalus avanema.

Tõtt-öelda on mõtted tootmisvõimekuse suurendamise suunas selgelt edasi liikunud, koostööd taotletakse disaineritega ning kaalumisel on allhanke korras eritellimusmööbli valmistamine. Uute seadmete ja ruumide laiendamise tarvis toetuse taotlemiseks on valmis kirjutatud ka projekt, mida praegu veel lihvitakse.

Pärna hinnangul tulevad puidutunnetus ja puusepa vilumus ajaga. “Tasapisi hakkad lihtsalt ette nägema, mida millest saab. Oleme katsetanud nii saekaatrist pärit laudu kui ka mõnest tootmisettevõttest üle jäänud materjali, kuid kogemus näitab, et veidi kallim materjal on parem – tuleb kokkuvõttes rentaablim,” räägib mees, kes on puiduga suureks sõbraks saanud.

Veltmani sõnul on välismaalased käsitöö suhtes altimad ja huvitatumad kui siinne elanikkond. “Mujal maailmas on käsitöö ja puhtad materjalid kallimad kui meil. Samuti osatakse seal käsitööd rohkem hinnata. Ei teagi täpselt, millest see tuleneb, kuid nii lihtsalt on,” nendib ta.

Küsimusele, kas noored ettevõtjad ei ole kaalunud Ajujahil või mõnel muul niisugusel võistlusel osaleda, vastavad mehed kui ühest suust, et pole tõesti, sest palju tööd on olnud ettevõtte käivitamise ja oma tee leidmisega. “Kahtlemata ei välista me seda,” kostab üksmeelselt.

Päris IKEAks mehed saada ei kavatse, kuid samas on mõlemal selge soov olla oma ettevõtte arendamise kaudu iseenda tööandja.

Keskkonna säästmine ja asjade taaskasutamine on Hangu-meeste elunorm. Tegelikult on puidumaailm noorte meeste tegemistest haaranud suurema osa, kui arvata võiks – samas vallas tegutseb ka nende asutatud MTÜ Rannamõisa Meistrite Selts, mille missioon on propageerida linnainimestele maalähedast ja ökoloogilist eluviisi, korraldades õpitubasid ja koolitusi nii lastele kui ka täiskasvanutele.

“Käime laatadel, teeme vanemate ja lastega pilliroost vilesid ja flööte. Suhtume asja mõnuga ega surun end peale. Tundub, et inimestele see sobib,” räägib Pärna.

Mõlemad mehed leiavad, et kui praegu üha laienevad hoiakud valdavaks saavad, ei oska suur osa mehi kolmekümne aasta pärast enam isegi mitte akent värvida ning klišeena tuntud naela seina löömine käib paljudele üle jõu. Veltman ja Pärna tahavad anda endast parima, et nii ei läheks.

Oma tegemistele taotleti MTÜna toetust. Selgi aastal on kavas Leader-programmi kaasabil koolitusi ja õpitubasid korraldada. “Tegeleme keskkonnasäästliku lähenemise ja taaskasutuse idee propageerimisega,” märgib Veltman.

Meeste algatatud projektide hulgas väärib märkimist puidust välijõusaali rajamine. Selleks on nad juba koostööpartnereid otsinud ja leidnud ning peagi loodetakse Tabasalu kandis esimesed puidust spordivahenditega väljakud üles seada.

Noortel ettevõtjatel tuleb kõigepealt jagu saada ebakindlusest ja kahtlustest. Ise nimetavad noormehed oma tegemisi MTÜ raames õhinapõhisteks, need on puhtal kujul suunatud maailma parandamisele.

Noortele inimestele, kes oma ettevõtte loomist kaaluvad, soovitavad Veltman ja Pärna välistamistehnikat.

“See on meetod, mille põhimõte on välistavate asjaolude järkjärguline kõrvaldamine, takistuste likvideerimine,” iseloomustab Veltman. “Paljud suured asjad jäävad loomata, kuna endale tuuakse arvukalt põhjendusi, miks seda mitte teha. Ja lõpuks saavad need argumendid ebakindluse vormis võidu, inimene loobub algsest soovist. See on inimlik, kuid kui iseenda vastu aus olla, mõistavad paljud, et need kõik olid otsitud põhjused.”

Kes on kes

OÜ Hang

Asutamisaasta: 2012
Asukoht: Tallinn
Tegevusala: puidust tarbe- ja dekoratiivesemete tootmine
Sõnum: “Teenusena saab meilt abi võimatult üle pea kasvanud kodutööde tegemisel.”
www.hang.ee

Allikas: Äripäev

Kommentaar

Rannarahva seas populaarne

Argo Aruvald, MTÜ Rannamõisa Laevaselts juhataja
Rannamõisa Laevaselts osaleb igal aastal paljudel laatadel ja muudel tegevuspäevadel. 2012. aasta suvel, kui käisime rannarahva muuseumi korraldatud festivalil, tutvusime OÜ Hang ja nende toodetega.
Laevaselts propageerib käelist tegevust ja meisterdamist ning nii jäid silma ka Hangu tegijad. Näiteks nende lillepottidele mõeldud kasvulaud on täiesti omanäoline. Samal festivalil tegime meestele ettepaneku osaleda Rannamõisa Laevaseltsi üritusel “Tilgu laul ja laat”, mida oleme juba aastaid Tilgu sadamas korraldanud ja mis lõppeb muinastulede öö raames lõkke süütamisega.
Palusime Hangul teha sel laadal noortele mõeldud töö- ja õpituba, mis oleks mere­teemaline. Nad said sellega hästi hakkama. Lastele õpetati uduvilede ja roopillide valmistamist ning need osutusid väga populaarseteks.
Võimaluse korral teeme Hanguga ka tulevikus koostööd.

Allikas: Äripäev (Tööstus), Kairi Oja      

 

 

 

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid