Hiiu Lehe intervjuu minister Keit Pentus-Rosimannusega

Mida täna Hiiumaal nähtust-kuuldust märkmikku üles kirjutasite?
Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus: Olen kogu aeg märkmeid teinud nii kohtumistelt looduskaitsjate kui metsaoma­nikega. Hiiumaa metsaomanikud võiksid koostöö ja suhtumise poolest olla Eesti jaoks tervikuna heaks eeskujuks. Musternäi­diseks kõlab ehk kuidagi kunstlikult, aga nii see tõepoolest on – siin tehakse koostööd ja metsaomanikud ise püüavad väga, et metsanduse maine oleks positiivne. Metsaga on see häda, et piisab ühest-kahest halvast näitest ja see paneb kogu sektorile kehva pitseri. Siin saavad metsaomanikud ja ka metsa majandajad väga hästi aru, et metsanduse maine hoidmine on ka nende endi jaoks oluline. Just praegu arutasime, kuidas hoida seda, mis siin on, kuidas panna see kohapealsete inimeste kasuks tööle ja kuidas veel paremini kasutada, võiks öelda ka, et turustada. Häid mõtteid tundub siin olevat üksjagu.

Hiiumaa metsamehed on mures, et metsamassiivid, mis on nende omanduses, on valdavalt läbi raiutud ja neil pole enam tööd. Üks neist tegi Hiiumaa arengustrateegia arutelul ettepaneku, et Hiiu­maa metsaomanikele võiks teha kolmeaastase tulumaksuvabastu­se, et nad oma seisva metsa n-ö kasutusele võtaks ja metsi rohkem raiuks? Mida te sellest arvate?

Sellisel kujul on see minu jaoks värske ettepanek, aga kui me tu­lumaksuvabastusest räägime, siis selle parlamendi koosseisu üks esimesi seadusi, mis vastu võeti, oli just nimelt eraisikutele metsa müügist saadava tulu tulumaksuvabaks tegemine. Selleks, et neil oleks võimalik investeerida metsa uuendamisse ja mitte ainult, näiteks korrastada ka metsateid. Tõepoolest oli probleem selles, et tulu teeniti, aga kuna suur osa sellest tulust tuli pärast otse suu­nata metsateedesse ja puude istutamisse, ei viitsinud paljud üldse hakata metsa minemagi. Mina ise arvan, aga ka metsaomanikelt saadud tagasiside ütleb, et see muudatus on olnud nende jaoks oluline küll. Praegu saab kahe aasta jooksul kulusid maha arvata teenitud tulust. Kas seda perioodi veel pikendada? Selleks peaks ettepaneku tegijaga põhjalikumalt rääkima ja uurima tausta, et mis on see tegelik mure ja mis on probleem, mida lahendame ja siis kas välja pakutud lahendus on kõige mõistlikum viis tulemu­seni jõuda. Ma pigem küsiks ettepaneku tegija käest, kas ta kõigi praeguste võimalustega ja juba sisse viidud seadusemuudatustega on detailideni kursis.

Hiiumaa metsaülem leiab, et praegu kipub erametsades olema nii, et mets võetakse maha ja asemele kasvab see, mida jumal annab. See omakorda tähendab, et üks põlvkond kvalitectmetsa, sest erametsad on ju valdavalt majandusmetsad, jääb vahelt puudu. Mida on ministeerium ette võtnud, ei eramelsaomanikud oma raiutud metsa ka uuendaks?

Uuenduskohustus on seaduses olemas ja sellesama tulumaksu­seaduse muudatuse üheks põhjuseks oligi, et metsaomaniku jaoks oleks metsauuenduseks tingimused soodsamad. Metsaomanikud, need, kes pole metsatukki ostnud kiire äri tegemise eesmärgil, vaid metsa kasvatanud ja majandanud põlvkondade kaupa, nende vaade ühiskonnale tervikuna on natuke laiem ja pikema aja peale ette. Metsaga lihtsalt on nii, et kui sa täna ei istuta, siis viiekümne või saja aasta pärast seda pole, nii et ma pigem kiidaks Eesti metsaomanikke – nad on üsna vastutustundlikud ja metsa suhtutakse hästi hoolsalt ja heaperemehelikult. Aga nagu ma alguses ütlesin, on mõned üksikud kehvapoolsed näited ja need kipuvad olema omanikud, kes on metsa värskelt ostnud ja lähevad kohe sinna sisse raiuma hoolimata sellestki, kas ilm on selline, mis metsa tegemist üldse võimaldab. Pärast jäetakse metsa maha meetrised roopad, teid enam keegi korda ei tee ja nende puhul on tõesti probleem, et nad ei viitsi sinna ka pärast metsa uuendama minna.

Täna [reedel – toim] oli juttu ka biosfääriala programmist. Kas sellest võiks Teie hinnangul saada üks Hiiumaa arengumootoreid või pigem arengu pärssijaid? Mis on selle sisu ja milliseid võimalusi näete selles programmis?

Sisu peavad sellele andma kohalikud inimesed ja täna me selles võtmes ka asja arutasime. Kui osata kasutada ära kõiki võimalusi, kõike seda, mis on Hiiumaa märgiks – alates puhtast keskkonnast, puhtast tootmisest – siis on see kindlasti teie eeliseks. Käisin täna ka Hiiu Köögis ja Hiiu Pagaris tootmist vaatamas ja ütlen ausalt, et ma ise ostan Tallinnas Hiiumaa leiba, küll ilmselt mitte nii põhjalikult läbi mõelnuna, aga kiidan seda väga. Hiiumaa leib on juba kujunenud omaette märgiks, see on kinnitus sellest, et tegu on puhta ja hea eestimaise asjaga. See on lihtsalt üks näide. Tegelikult võib samamoodi rääkida metsast kui soojamajanduse ja energeetika ressursist, mis on kohapeal olemas ja mis taastub. Seda siin ära kasutada oleks erakordselt mõistlik. Puidu puhul laiemalt kuulsin liikumas mitut head ideed, et Hiiumaal mahavõetavat palki mitte kohe kuskile edasi saata, vaid otsida juba saarel võimalusi selle väärindamiseks. Biosfääriala programmist, nagu iga teisegi asja puhul, võib otsida ka negatiivset poolt, aga minu küsimus täna siin kohapealsetele inimestele oligi, et kas nad ise näevad seda võimalusena või mitte. Potentsiaal, mis selles prog­rammis on, et tulemusena kasvab keskkonnateadlike inimeste hulk Euroopas tervikuna ja ka Eestis. Mina näen seda võimalusena, mida võiks kasutada, aga see on teie otsustada ja teie öelda, kas sellega ollakse nõus või mitte.

/…/

Allikas: Hiiu Leht, Harda Roosna     

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid