Horizoni tselluloosi- ja paberitehas loodab uue liiniga ökoloogilist jalajälge vähendada (ERR Uudised, Maria-Ann Rohemäe)

Kehras Horizoni tselluloosi- ja paberitehases avati uus puidutöötlemisliin ja lubjapõletusahi, millega tahetakse kaasajastada ettevõtte tootmist ja vähendada ökoloogilist jalajalge. Kui Soomes on paberitootmine aastatega oluliselt langenud, siis Kehra tehas on üritanud oma majandusriske vähendada näiteks Aasiasse, Aafrikasse ja Lähis-Itta eksportides.

Kui president Konstantsin Päts avas 1938. aastal Kehra tselluloositehase nupuvajutusega, siis president Toomas Hendrik Ilves pani Kehras uue puidutöötlemisliini tööle hiireklikiga, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Nii puidutöötlemisliin kui ka uus lubjapõletusahi on osa Horizoni tselluloosi- ja paberitehase investeeringutest ettevõtte kaasajastamisse. Uus liin annab ühtlase mõõduga laaste ja see omakorda parema kvaliteediga jõupaberi.

“Ühtlase mõõduga laast annab meile võimaluse saada keedu läbi ühtlane tselluloosimass, mis meeldib hästi paberimasinatele ja mille tulem väljendub lõpptulemusena jõupaberi kvaliteedis,” selgitas Horizon Tselluloosi ja Paberi ASi juhatuse liige Aime-Kersti Kelder.

Uue lubjapõletusahuja suudab tselluloosivabrik võtta 90 protsendi ulatuses põletatud lupja taaskasutusse. Seega edaspidi on tehasel vaja osta juurde vaid 10 protsenti senisest lubjakogusest.

Horizon on alates 1995. aastast tootmisesse investeerinud umbes 100 miljonit eurot. Samal ajal on näiteks Soomes paberitootmine oluliselt vähenenud, sest nõudlus Euroopas ehk Soome paberitööstuse põhiturul on langenud.

Soome majandusraskused saidki suuresti alguse Soome paberitööstuse langusest.

Kelder aga kinnitas, et tema ettevõttele on kogu maailm lahti. “Meie tooraine – mänd ja kuusepuu – kasvab ainult teatavas vöötmes ja kogu ülejäänud maailm, kes vajab pakkematerjalina tugevat ja loodussõbralikku materjali, on selles ostuahelas olemas, nii et selles küsimust ei ole,” selgitas ta.

Oluline ongi just see, et Kehras toodetakse pruuni jõupaberit, mitte trükipaberit, mille nõudlus maailmas on kõige rohkem vähenenud. Samuti on ettevõte üritanud majandusriske vähendada erinevatesse riikidesse eksportides. Näiteks pea 50 protsenti toodangust läheb väljaspoole Euroopa Liitu – Aasiasse, Aafrikasse ja Lähis-Itta.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid