Inseneripuit on 21. sajandi betoon

Autor: Märt Riistop

Kümnekorruselised puitmajad ei ole enam utoopia, eelduse nende ehitamiseks annab ristkihtpuit, mis võidab järjest austajaid.

Märt Riistop (Eesti Metsa-ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht asetäitja, Puuinfo projektijuht)

EHITUS

Tuntud inglise arhitekt Alex de Rijke, üks ristkihtpuidu Inglismaale toojaid, on öelnud, et 19. sajand oli terasesajand ja 20. betoonisajand, 21. sajand aga inseneripuidu sajand. Tuntuimad inseneripuidu liigid on liim- ja ristkihtpuit.

Liimpuidust talad ja pos­tid ning keerukamadki konstruktsioonid on enamikule ees­timaalastest juba hästi tuttav pilt, ristkihtpuit aga on esial­gu veel suhteliselt tundmatu. Kuid just selle materjali levi­kuga seostatakse puidu jõulist esilekerkimist korrusmajade ja teiste suurte ehitiste materja­lina. Raske on ka leida mingit teist ehitusmaterjali, mille toot­mismaht kahekordistuks kol­me aastaga.

Veel 2008. aastal toodeti Euroopas 200 000 m3 ristkiht-puitu, 2011. aastal juba 400 000 m3. Ristkihtpuidu tootmine al­gas kõigest paarkümmend aas­tat tagasi ja sai õige hoo pä­rast 1996. aastal alanud Aust­ria teadlaste ja töösturite ühiste uurimis- ja arendustööde tule­muste kasutusele võtmist. Esi­mesed suuremad tehased alus­tasid tööd 1999. aastal ja prae­gugi toodetakse 70 protsenti Euroopa ristkihtpuidust Aust­rias.

Ristkihtpuidust maja ehita­mist võib võrrelda raudbetoonpaneelidest maja ehitamisega, aga raudbetooni ees on esime­sel ehitusviisil mitmeid eeliseid. Paneelid ja kogu maja on palju kergemad, paneelide ühenda­miseks pole vaja keevitada ja nad on ka palju täpsemalt val­mistatud.

Keskkonnahoid

Paneele toodetakse kuni 16,5 meetri pikkustena ja nendes­se saab programmjuhtimisega pinkides teha kõik vajalikud avad. Majade kokkupanek pa­neelidest on tavaehitusega võr­reldes 20-30 protsenti kiirem.

Suuremad on puidu eelised siiski keskkonnahoiu mõttes.

Keskkonnaküsimused po­le erafirmadele veel esmatäht­sad, nii on puidukasutuse levik kõige kiirem just ühiskondlike hoonete ja munitsipaalelamute ehitamisel.

Aga puidukasutuse majan­duslikku mõttekust ja keskkonnaaspektide olemist heaks müügivahendiks on avastamas ka kinnisvaraarendajad.

Praegu on maailma kõrgeim ristkihtpuidust maja kümne­korruseline ja selle ehitas üks maailma suurimaid kinnisva­rafirmasid, Melbourne Lend Lease.

Euroopa seni kõrgeimad ristkihtpuidust majad on kaheksakorruselised, neid on nii Austrias, Rootsis kui ka Inglismaal. Ehitamisel on neid veel Itaalias.

Itaalias on ristkihtpuidu esiletõus ehk kõige kiirem, sest hiljutiste maavärinate järgses ehitustegevuses on teadvus­tatud, et puitmajade maavärinakindlus on tunduvalt pa­rem kui betoonmajadel. Nii on näiteks Abruzzo piirkonnas 41 protsenti taastatud majadest ristkihtpuidust.

Kõrgeid maju saab ehitada ka tavalisest liimpuidust. Aust­rias Dornbirnis nii tehtigi ja tä­nu sellele, et konstruktsioonis kasutati küllalt palju betooni, õnnestus saada luba jätta ena­mik puidust nähtavaks.

Praegu veel kiputakse kõr­gete hoonete puhul nõudma puidu katmist mittepõle­vate materjalidega, ent järjest enam peetakse tähtsaks rää­kida mitte materjalidest, vaid konstruktsiooni tulepüsivu­sest, näiteks et sein säilitaks põlengus kandvuse teatud aja jooksul. Dornbirniski loodetak­se betooni osa järk-järgult vä­hendada ja ühtlasi jõuda kuni kolmekümnekorruseliste hoo­nete rajamiseni.

Suurte konstruktsiooni­de puhul on otstarbekas kom­bineerida erinevaid materjale, sealhulgas ka liim- ja ristkihtpuitu. Suurimad puitehitised ongi just nii ehitatud.

Suurim puitehitis

Näiteks Austria Gerasdorfi kaubanduskeskuse lainja ku­juga hiigelkatuses on liimpui­dust kandurid kaetud ristkiht­puidust plaatidega ning kogu katus toetub betoon- ja teraspostidele. Kaubakeskuse katu­se pindala on 60 000 m2 ja se­da on nimetatud Euroopa suu­rimaks puitehitiseks.

Nagu ütles hoone ehitaja, tegi just puidu kasutamine sel­lise suure ja keeruka kujuga ka­tuse ehitamise majanduslikult võimalikuks. Betooni kasuta­misel oleks hind läinud liiga kõrgeks ja valida tulnuks liht­ne vorm, et hoida kulusid talutavates piirides.

Inseneripuit on Eestiski ol­nud küllalt edukas, seda küll peamiselt liimpuiduna, aga vii­mastel aastatel on populaarsust kogumas ka ristkihtpuit.

Mullusel aasta puitehitise võistlusel sai näiteks Võrumaa toidukeskus eriauhinnad nii liim- kui ka ristkihtpuidu pa­rima kasutuse eest.

Mis on mis

• Lilmpuitu valmistatakse tugevussorditud saematerja­list. Liimpuit koosneb paksu­ses kokku liimitud lamellidest, lamellid aga on tala pik­kuses sõrmjätkatud ja enne liimimist hööveldatud prus­sid. Liimpuittala pikkus võib olla kuni 30 meetrit, ristlõike laius üle 200 mm ja kõrgus isegi kaks meetrit ja enam. Pikemate talade asemel ka­sutatakse liimpuitsõrestikke, millega võivad olla kaetud üle 100-meetrised avad.

• Ristkihtpuit on materjal, mille kihtides on puidu kiudude suund risti nagu vineeris. Puidukihtideks on serviti kokku liimitud puitlamellid. Ristkiht­puidu plaatide pikkus on kuni 16 meetrit ja paksus kuni 400 mm.

 

ARVAMUS

TÕNIS ARJUS

Tartu linnaarhitekt

Kuigi sõna jätkusuutlik on sagedase väärkasutuse tõt­tu devalveerunud, ei muuda see tema taga peituvaid eesmärke vähem tähtsaiks.

Jätkusuutliku keskkonna tagamisel on võtmesõnaks kohalik. Kohaliku arendami­ne hoiab kodanikud rakkes, kohalik kasutus säästab transpordikulude pealt ja kohalolu väärtustab siinset keskkonda. Linnaplaneeri­mises tähendab kohaliku tagamine tõhusalt toimi­vaid liikumisi, mis kurnavad võimalikult vähe linna taristuid, nii maapealseid kui ka maa-aluseid.

Arhitektuuris on kohalik oluline terves elutsüklis. Kestva arhitektuuri ja sääst­va ehitamise juures on tähtis eelkõige materjali kohalik tootmine, vormistamine, paigaldus ja kasutus. Pole kaht­lustki, et see kohalik mater­jal on meie maal just puit.

Eesti taluarhitektuuri näol on meil tugevad juured jät­kusuutliku ruumi loomisel, ent muutustega ajas on pult oma keeruliste omaduste ja kaduvate meistritega jää­nudki ajalukku. Materjal on aga pidanud vastu ja tulnud elukorraldustega kaasa.

Ristkihtpuit on lihtsasti dimensioneeritav, mitme­palgeline ja tugev materjal, mis kaotab igasuguse skep­sise puidu kasutamise suh­tes nüüdisaegses linnas. Veel enam, see on ainus materjal, mis võimaldab terve elutsükli tagada säästvana, alates taastu­vast toormaterjalist kuni lihtsa taaskäitlemiseni ning meeldiva kauakestva elukeskkonnaga seal vahel.

Veel aasta eest pidasin igasuguseid mõtteid nõuda linnakeskkonnas läbimass-puidust hoonete rajamist jaburaks. Nüüd pean nenti­ma, et puit ei kuulu ainult romantilisse töökotta, vaid ka efektiivsele ehitusplatsi­le, kus kerkib järjekordne panus jätkusuutliku elu­keskkonna loomisesse.

Kuigi praeguses olukor­ras kulub kohalikul ettevõt­tel suure puidust hoone ra­jamisse terve aastatoo­dang, ei suurene ilma lisan­duva nõudluseta ka pakku­mine. Kui nõuda veel on va­ra, tuleb nõudlust igal või­malusel suunata, et tagada säästva materjali areng ja kättesaadavus.

Allikas: Postimees (erileht)

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid