Irus hakati jäätmetest elektrit ja soojust tootma

Eesti Energia avas teisipäe­val Eesti esimese koostootmisjaama, mis kasutab kütu­sena segaolmejäätmeld. 105 miljonit eurot maksnud jäätmeenergiaplokk toodab li­saks elektrile ka soojust Tal­linna ja Maardu elanikele.

Äripäeva andmeil muun­datakse Irus elektriks ja soojuseks ligi 85% jäätmetes sisalduvast ener­giast. Jaama soojuse toot­mise võimsus on 50 MW ning elektritootmise võim­sus 17 MW. Jäätmeplokis kasutuses olev tehnoloogia sobib mitmesugust liiki jäätmete põletamiseks ning ei vaja segaolmejäätmete põletamiseelset sor­teerimist, purustamist ega sõelumist.

Jäätmeplokk ei konku­reeri koduse prügi sortee­rimise ja lngiti kogumise­ga, sest tegemist on eelkõi­ge prügilatesse ladestamise alternatiiviga. Eestis jääb aastas sorteerimisest üle ligi 300 000 tonni segaolmejäätmeid, millest jäät­meplokk suudab taaskasutada umbes 220 000 tonni.

Eesti Energia juhatuse esimehe Sandor Liive and­meil on Iru jäätmeenergiaplokk Baltimaades esime­ne segaolmeprügil töötav elektri ja soojuse tootmis­üksus.

Teise jaama jaoks rohkem jäätmeid pole

Eesti Maaülikooli metsan­dus-ja maaehitusosakonna dotsendi Mait Kriipsalu väitel Eestis teise samasu­guse jaama jaoks rohkem jäätmeid polegi. «Arvata on, et sellegi jaoks jääb veel jäätmetest puudu, sest põ­letustehas tuleb kaunikesti suur ja kuna me ise just soovime, et jäätmeid võe­taks taaskasutusele muul moel, näiteks materjalidena, siis selle võrra on ju vähem põletada. Iseenesest suudaks põletustehas ära põletada kõik Tallinna jäätmed.»

Jäätmete kokkuvedamist mujalt Eestist on Kriipsalu teada kaalutud. «Ma ar­van, et varem või hiljem see tuleb niikuinii. Samas kaasneb nende rongiga veo­ga peale- ja mahalaadimi­ne, mis võib olla liiga kallis.»

Hakkpuidu põletamine Iru tehases ei ole dotsendi sõnutsi ratsionaalne sealse spetsiifika tõttu. «Hakk­puidu põletamiseks ei ole nii peeneid seadmeid, pu­hastusseadmeid jms vaja,» tõdes ta.

Prügilate üleskaevamine toorme saamiseks on Kriipsalu äratundmisel aja küsimus, sest kogu Euroo­pas ehitatakse prügipõletustehaseid üha juurde. «Ja kõik nad arvestavad, et

kui mulle ei jätku (jäätme­test – M.M), siis toon naa­bermaadest. Jäätmete rii­kidevaheline vedu on juba praegu üsna levinud. Aga kui kõigil saavad oma põle­tustehased valmis, siis ei jätku kellelegi. Siis on üks kindel võimalus, kus neid saada – prügilad.»

Liigiti kokku kogutuga jäätmetega juba osatakse õppejõu sõnul üht-teist peale hakata. «Vastav taristu on päris korralik. Kui materjal on liigiti kogutud ja sellel on hind, siis prügila on viimane koht, kuhu see viiakse.»

Küsimusele, kas jäätme­te eest võib varsti juba raha küsida, kostis Kriipsalu: «See on väga peen teema. Põhimõtteliselt saabub ka see aeg. Aga jäätmed, mille eest raha küsida, peavad olema ka seda väärt. Näi­teks vanaraua ja paberiga pole probleemi – see läheb taaskasutusse. Kindlasti on lähemal see aeg, mil tasuta saab ära anda teatud jäät­meid. Kindlasti ei kehti see esialgu veel kodutarbija­tele, kus kõik jäätmed on läbisegi. Kas või vanaplast läks mõne aasta eest prügi­lasse, praegu aga koguvad firmad ise selle kokku ning kui see on puhas, läheb müüki. Kui plast ei ole pu­has, läheb see energiaks.»

Jäätmeploki elektritoodang vastab Paide linna ja selle lähiümbruse elektritarbimisele

Täisvõimsusel töötades põletab Iru jäätmeplokk tunnis keskmiselt 27,5 tonni segaolmejäätmeid. Selline kogus jäätmeid tekib aastaga umbes 70 keskmises Eesti kodus. Keskmiselt külastab jäätmeplokki ligi 80 prügiautot päevas.

Iru jäätmeploki elektritoodang vastab umbes Paide linna ja selle lähiümbruse elektritarbimisele. Iru jäätmeploki osa­kaal piirkonna soojusturul saab olema u 20%.

Allikas: www.aripaev.ee

 

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid