Juhtkiri: puudest elektri tegemine pole paha plaan (Postimees)

Võimaluse loomine puidu põletamiseks Eesti Energia jaamades on mõistlik mõte. See aitab saavutada kaugemaid taastuvenergia eesmärke, säilitada Eesti energiasõltumatust, luua metsanduses uusi töökohti, suurendada eksporti jne.

Kui ses asjas millegi üle pahandada, siis eelkõige meenubki küsimus, miks ja kelle huvides poliitikud selle vahepeal ära keelasid. Kui palju oli seejuures mängus igal aastal kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuva taastuvenergia tasude jaotamise pärast konkureerivate ärimeeste või pelletitootjate lobitöö, kui palju mingid muud argumendid, on eraldi küsimus Eesti poliitika hämaratest toanurkadest.

Ometi on Euroopa Liidu heitmekaubanduse süsteem ning kliimapoliitika eesmärgid toonud elektrijaamades koos põlevkiviga puidu põletamise taas päevakorda. Vajame rohkem taastuvatest allikatest saadavat energiat ning põlevkivi kui fossiilkütuse osakaal peab vähenema. Üksnes tuulikute ja päikesepaneelide peale loota ei saa. Seda kinnitab küsimus: kust me saame energiat külmal tuulevaiksel talveööl? Värskeim näide on meil jaanuari alguse külmadest. Näiteks 6. jaanuaril oli Eesti elektritarbimisvõimsus üle 1500 megavati. Eesti umbes 300 megavati suuruse koguvõimsusega tuulepargid andsid sellel päeval välja aga vaid mõnekümne megavati jagu. Kui me ei taha rajada Eestisse tuumajaama, siis ongi kõige loomulikum lahendus biomassi põletamine lisaks kohalikele koostootmisjaamadele ka Auvere kateldes.

Mets ja puidu põletamine elektrijaamades on kahtlemata ka emotsionaalne teema. Pole midagi halba selles, et Eesti inimeste vaistlik reaktsioon soosib peaaegu alati loodushoidu. Statistiline pilt Eesti metsadest osutab aga, et praegu raiutakse meil metsa vähem, kui oleks mõistlik muuhulgas loodushoiu seisukohalt.

Kliimapoliitikas on keskne süsinikdioksiidi emissioon. Kui mets kasvab, siis ta seob atmosfäärist süsinikku. Kui mets on vana ja puud hakkavad riburada surema ja lagunema, siis vabaneb süsinikdioksiid taas atmosfääri. Kuna see juhtub igal juhul, ongi meil arukas pigem kasutada küpse metsa puitu muuhulgas energiatootmiseks ning istutada noored puud, mis kasvades taas süsinikku seovad. Samuti on arukas võimalust mööda kasutada ka oksi, mis praegu valdavalt raielankidele jäävad.

Statistikaameti andmetel raiutakse Eestis metsa umbes 2/3 jagu sellest, mis on meie metsade aastane juurdekasv. Alates 2004. aastast on raie olnud 44–70 protsenti metsa juurdekasvust. Lisaks on meil praegu vanade metsade osakaal märkimisväärselt suur. Loomulikult tuleb jälgida, et metsa ei raiutaks pikas plaanis rohkem, kui seda juurde kasvab.

Muidugi on siin esialgu veel ka ridamisi küsimärke. Näiteks seda, kuidas täpselt ELi heitmekaubandus muutub, näeme alles tulevikus. Mil moel selline põletamine puidu hinda mõjutab, on samuti vaidluste objekt. Vastu võib väita, et Eesti turg pole ka ses osas suletud ning puidu hinda mõjutab ikkagi nõudlus ja pakkumine Läänemere piirkonnas ning kaugeltki mitte üksnes Eesti Energia.

Allikas: Postimees

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid