Kalla Mööbel investeerib infovahetusse

MEIE MAA, Veljo Kuivjõgi: Kui praegu on 30 töötajaga Kalla Mööblis 15 arvutiga töökohta, siis aasta-paari pärast on kõik töökohad arvutiseeritud. Juhataja Robert Pajussaar nimetab seda neutronite oma kasuks tööle panekuks.

Tänavu kevadel 20-aastaseks saanud Kalla Mööbel on võtnud kindla eesmärgi investeerida paremasse infovahetusse. Tallinna kontoris töötavad konstruktor ja müügikonsultant ning hiljuti muretseti kallid sidevahendid, et nendega ühiskoosolekut pidada. Samas on Skype ikkagi see kindel süsteem, millele mööblitootjad infovahetussüsteemi rajavad. Sisemiste ressursside parem ärakasutamine on Kalla Mööbli praegune juhtmõte.

“See, kuidas teha õigeid valikuid, on kõige keerulisem. Variante on palju, loomulikult tahame üha parema kvaliteediga mööblit teha ja teeme ka. Hea töö on see, kui leiame parima lahenduse ja parima tulemuse. Meil on pidevalt töös 60–100 projekti. Ambitsioone firma laiendamiseks pole, samas paigalseis on tagasiminek. Välismaale toodame praegu 20–30%, aga tahaksime vaid Eesti turule toota,“ selgitas Robert Pajussaar Meie Maale.

Buumiaeg ei tule enam kunagi tagasi

Pajussaar nägi majandussurutise tulekut 2008. aastal ette. Ütles isegi oma töötajatele, et midagi peab juhtuma, sest majandusloogika oli pea peale pööratud ja selline olukord kaua kesta ei saa.

“Meie firma jaoks oli see kolmas madalseis ja tavaliselt toimibki majanduses 5–6-aastane tsükkel. Nüüd on langusperiood viis aastat kestnud, ehk järgmisel aastal pöörab paremaks. Me olime masu ajaks valmistunud, likviidsus oli tagatud ja kuigi kaotasime aastas kaks miljonit krooni, me töötajaid algul ei koondanud.

Alles 2010 koondasime ja poole aasta pärast võtsime uuesti tagasi. Algul ei saanud aru, kuidas uus töö- ja puhkeaja seadus meid puudutab, aga see on ainuõige – majandusraskuste saabudes tuleb kohe osa töötajaid koondada, muidu läheb veelgi keerulisemaks.“

Kalla Mööbli juhataja on seda meelt, et arenenud riigid on kümme korda majandusraskusi üle elanud ja nemad iga probleemi korral hinda ei langeta, nagu siin kiputakse tegema. “Ettevõtjatena me ei oma veel piisavalt närvi julgelt edasi minna. Läänes on asjad paigas. Meil pole veel pikka raha, et väiksemad langused üle elada.“

Elektri teema trügib mööblisse

Kalla Mööbel alustas 1993. aastal projekteerimise ja projektijuhtimisega ning jõudis üsna pea tootmiseni. Sest neid, kes projekteeritu ka valmis teeksid, nappis. Algul olid enamikus erakliendid, nüüd tehakse mööblit hotellidele, restoranidele, kauplustele ja eramajadele ning korteritesse kogu sisustus.

“Meie praegusest tööst moodustab suure osa LED-valgustite lülitusautomaatika ja kappide elektriline avamine. Projekteerime need ise ja konstruktorid puutuvad üha enam kokku elektri teemaga. Seadmete tehnoloogia on väga kallis, tahame ühe inimese kohta rohkem toota. Mööblitislerid peavad toime tulema kaasaegsete seadmetega, saame ainult paremaks minna,“ arvas Pajussaar, kelle hinnangul on iga töö väljakutse.

Mööblitootjad panid seljad kokku

Eesti mööblitootjad moodustasid klastri ja nüüd on neil Saksamaal oma müügiinimene, kes toimetab Austrias ja Saksamaal. Kalla Mööbel kuulub samuti MTÜ Mööblitootjate Liitu.

“Viimased paar kuud on kirjavahetus meil üsna usin olnud. Kui see kanal tööle läheb, peamegi ehk laiendamisele mõtlema. Kuigi ütlesin, et tahaksime Eesti turule toota, terendab seal suurem turg ja kui me laieneme, siis puhtalt ekspordi arvelt,“ teatas Pajussaar. Kuressaares asuva Kohtu tänava kompleksi ostis firma erastamisagentuurilt 1997. aastal ja krundil laienemisruumi on.

Mööblitootmise põhimaterjal on plaatmaterjal, nii puitlaastplaat, vineer kui melamiinkattega puitlaastplaat. On ka puitu, eriti hinnatud on Saaremaa tamm ja mänd. Tamme liimimiseks soetati eraldi kõva lehtpuu liimimise seade. Plaadid kaetakse väärisspooniga, kõrgläikepinnad saavutatakse suhteliselt keeruka tehnoloogiaga.
 

 

 

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid