Kantsler suurenenud raiemahtudest: võsa on ka mets (Postimees)

Keskkonnaministeeriumi kantsleri Andres Talijärve sõnul tuleneb raiemahtude hüppeline suurenemine sellest, et suur hulk metsi on üheaegselt küpseks saanud.

«Näiteks kuuskede raievanuse vähendamine oli uue metsaseaduse muutmise eelnõuga ette nähtud,» selgitas kantsler, «see puudutab nelja protsenti või vähem kõikidest kuusikutest.» Ta lisas, et suur osa kuusikutest, millest täna räägime, on endised põllumaad.

«Põllumaadele tekkinud metsad on tänaseks jõudnud ikka, et neid võiks raiuma hakata. Ja kui nad kasvavad väga viljakates tingimustes, siis ühel hetkel nad ei kasva enam juurde, vaid hakkavad seest mädanema.»

Täiendavalt oleks Talijärve sõnul vaja raiesse võtta lähiaastatel umbkaudu 4000 hektarit, mis tema hinnangul ei ole üleliia suur territoorium.

Looduslik väärtus

«Metsal on väga suur ökoloogiline väärtus ja selle tagamiseks oli plaan osa metsi üldse rahule jätta. Täna on range kaitse all 10 protsenti metsadest ja 16 protsenti on sellised, kus ka praktiliselt midagi ei tehta,» sõnas Talijärv.

«26 protsenti Eesti territooriumist on umbes Pärnu maakonna suurune ala, kus praktiliselt midagi ei tehta,» ilmestas kantsler proportsioone.

Majanduslik kasu

Metsade majandamisega tekitatakse Talijärve sõnul riigile kasu ja vahendeid: «peetakse üleval nii koole kui õpetajaid, keda iganes.»

Majandatava metsa osakaalu ületähtsustamise pärast kantsler muret ei tunne, sest nii see tema sõnul lihtsalt pole.

«Neid diskussioone on olnud ka varem. Alati on jõutud järeldusele, et mingil määral metsast muidu välja toomine on igati põhjendatud.»

«Ütlesin aastal 2007, et metsa kasvatatakse kirvega ja olen seda valmis ka täna kordama,» lisas ta. Samuti lükkas kantsler ümber väited metsatöösturite lobitööst ja enda seotusest nende huvidega.

Selle väite kaitseks tõi ta ka lendoravate kaitsela piirkondade hiljutise laiendamise, mis kuidagi raiemeestele meeltmööda ei ole, ent siiski vajalik.

Võsa on ka mets

«Võsa ongi see, millest mets algab,» sõnas Talijärv, «iga mets on kord võsa olnud. See, et ta mingil hetkel on madal ja puid pole palju ja suured, ei tähenda veel seda, et ta mets pole. Lisaks pole raiesmik ökoloogiliselt sugugi väheväärtuslik.»

«Mul on selle üle hea meel, et inimesed muretsevad metsa pärast, aga lisaks muretsemisele tuleks endale mõned põhitõed selgeks teha.»

«30 aastat metsanduses olnud inimesena saan väita, et kõik metsad on uuenenud, raiesmikele on metsad peale kasvanud. Metsad, mis täna maha võetakse on 100 aasta pärast 100-aastased.»

Allikas: Postimees

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid