Kiiruskaameraga ei saa maksupettuste vastu

Eesti Maksumaksjate Liidu ja EVEA pressiteade

10.12.2013

Ettevõtlusorganisatsioonid leiavad, et arvete deklareerimise nõue ei ole
sobiv vahend maksupettuste tõkestamiseks

9. detsembril toimunud ettevõtlusühenduste ümarlaual leiti, et Riigikogus
kavandatav käibemaksuseaduse muudatus (eelnõu 493 SE), mille kohaselt
peavad ettevõtjad hakkama deklareerima ükshaaval kõiki omavahelisi vähemalt
1000 euro suuruseid tehinguid, ei ole sobiv ega kohane meede maksupettuste
tõkestamiseks.

Uus kohustus lisab vaid halduskoormust ausatele ettevõtjatele, kuid
kurjategijad leiavad uue võimaluse, kuidas oma musti tegusid maksuameti
eest varjata. Ei maksa loota, et Eestis õnnestuks luua maailmas unikaalne
arvutiprogramm, mis suudaks võidelda organiseeritud kuritegevusega.

Me kardame, et „superandmebaasi“ loomine koormab ka liigselt maksuametit,
sest suurem osa kogutavast infost on maksukontrolli seisukohast täiesti
ebavajalik. Tulenevalt ettevõtete erinevast töökorraldusest ja
raamatupidamise praktikast võib tekkida suur hulk vigaseid ja lahknevaid
kandeid, mille puhul müüja ja ostja andmed ei lähe kokku või satuvad
erinevatesse ajaperioodidesse. Seega võib juhtuda olukord, et kogu
maksuhalduri ressurss kulub „valehäiretele“ reageerimiseks ning tegelike
maksupettuste avastamiseks ja uurimiseks jääb veel vähem aega.

Ettevõtlus- ning kutseorganisatsioonide arvukates pöördumistes Riigikogu
poole oleme juhtinud tähelepanu ka sellele, et kavandatav muudatus võib nii
oma vormilt kui sisult minna vastuollu Euroopa Liidu
käibemaksudirektiiviga. Mitte ükski EL liige peale Läti ei nõua kõikide
arvete sellisel kujul deklareerimist, samas on Läti maksuauk Euroopa
Komisjoni uuringute andmetel Eesti omast suurem ja viimastel aastatel
pidevalt kasvanud, seetõttu võib järeldada, et arvete registreerimine ei
ole maksupettuste tõkestamisel efektiivne vahend . Oleme ka viidanud
võimalikule vastuolule Eesti Vabariigi põhiseadusega ning Riigikogule on
saadetud ka endise õiguskantsleri vastavasisuline analüüs. Kavandatav meede
on ebaproportsionaalne ja ei täida püstitatud eesmärki.

Seadusemuudatus läheb ka vastuollu teatud tegevusaladel kehtiva
kutsesaladuse hoidmise kohustusega. Kuigi deklaratsioonivormi kavandi
selgitustesse on kirjutatud, et eriseadustest tuleneva
konfidentsiaalsuskohustuse korral ei kajasta advokaadid, notarid,
patendivolinikud, arstid ja audiitorid käibedeklaratsiooni lisal andmeid,
mis on neile teatavaks saanud seoses ameti- ja kutsetegevusega, ei ole
konfidentsiaalsuskohustus siiski reaalselt tagatud, sest kuigi
advokaadibüroo ei pea kliendile esitatud arvet oma müügiarvete hulgas
deklareerima, peab klient oma ostuarvete hulgas seda siiski tegema ning
seega konfidentsiaalsusekohustus on hoitud vaid ühesuunaliselt.

Oleme ka mures kogutud andmete turvalisuse pärast. Võrreldes praegu MTA
käsutuses olevate andmetega on uue korra järgi kogutavate andmete maht
oluliselt suurem – ainuüksi suuremad jaekaubandusettevõtted peaksid
igakuiselt deklareerima miljoneid kirjeid. Me küll tahaksime väga uskuda,
et maksusaladus on kindlalt tagatud ja MTA andmeturbe tase on kõrge, kuid
kui isegi maailma kõige võimsama riigi luureteenistuse salajane info lekib
avalikkusele, siis me ei saa kuidagi välistada, et mõni tubli noor inimene,
kes on otsustanud lõpetada karjääri maksuametnikuna ja otsida uusi
väljakutseid erasektoris, „varustab“ ennast olulise intellektuaalse
algkapitaliga tulevaste konkurentide tehingute info kohta. Seetõttu näeme
ülimalt suurt riski ettevõtete ärisaladusele ning seni, kui ei ole
lahendatud intellektuaalse omandi kaitse ei saa me nõustuda arvete
registreerimisega.

Teatud valdkondades (näiteks metsandus ja kütuseturg) kehtib juba praegu
eriseadustest tulenev kohustus esitada MTA-le regulaarselt tehinguinfot,
kuid valdkonna ettevõtjate hinnangul ei ole sellest infost olnud reaalset
abi maksupettuste mahu vähendamiseks nimetatud sektorites, kuna sektorid on
endiselt kõrgete maksupettuste riskigrupis.

Ettevõtlusorganisatsioonid on igati valmis toetama mõistlikke ettepanekuid,
mis ka tegelikult aitaksid maksuauku vähendada ja ausat konkurentsi turul
parandada, kuid ettevõtjad ei soovi teha tühja tööd ja kanda sellest
tekkivaid kulusid.

Ümarlaual arutasime võimalikke alternatiive kavandatavale
käibedeklaratsiooni lisale ja pakume Riigikogule, Rahandusministeeriumile
ning Maksu- ja Tolliametile arutamiseks järgmised meetmed:

1. Laiendada pöördmaksustamist, mille korral arvestab käibemaksu kauba või
teenuse ostja. Praegu kehtib siseriiklik pöördmaksustamine
kinnisvaratehingutele, vanametalli ja kullamaterjali käivetele, kuid teiste
riikide praktikas kasutatakse seda ka ehitussektoris, puidu,
põllumajandussaaduste, elektroonikaseadmete jt kaupade puhul, samuti
pankroti- ja täitemenetluses. Euroopa Liidu tasandil leitakse, et kuigi
pöördmaksustamine on piiratud vaid teatud kauba või teenuse gruppidega, on
see siiski olnud kõige efektiivsem meede pettuste tõkestamiseks.
Ettevõtjate organisatsioonid on korduvalt teinud ettepanekuid laiendada
pöördmaksustamise kasutusala, kuid Rahandusministeerium on vastanud
eitavalt.

2. Vedelkütuste käitlejatele kehtestati 2011. aastal tagatise nõue. Selle
tulemusena vähenes oluliselt ettevõtjate arv selles valdkonnas ning
maksupettused saadi kontrolli alla. Soovitame kaaluda sarnaste meetmete
kohaldamist ka muudes probleemsetes sektorites.

3. Ehitusvaldkonnas on suur maksupettuste risk seotud eraisikutele
osutatavate ehitusteenustega. Väga paljudel juhtudel arveldatakse kliendiga
sularahas ning ei deklareerita tekkivat käivet. Sel teel saadud „mustast“
rahast makstakse ümbrikupalka ka muudel objektidel töötavatele ehitajatele,
mis annab võimaluse teha riigihangetel odavamaid pakkumisi, millega ausalt
makse maksvad ettevõtjad ei suuda konkureerida. Teeme ettepaneku kehtestada
ehitusteenustele 9% maksumäär ning samal ajal tugevdada kontrolli
eraklientide objektidel. Ehitusseaduse kohaselt peab igal ehitusel olema
ehitusluba ning ehitustegevuse alustamisest tuleb ehitusloa väljastajat
teavitada. Seega on olemas andmebaas, mille abil MTA saaks läbi viia
kohapealseid kontrolle. Madalama käibemaksumäära kehtestamine leevendaks
hinnatõusu nende klientide jaoks, kes praegu arvestavad „mustalt“
maksmisega.

4. Teatud tegevusaladel on võimalik kehtestada täiendavaid
tegevuspiiranguid, näiteks registreeringu kohustus, kõrgemad
kapitalinõuded, kõrvaltegevusaladel tegutsemise keelud jne. Samuti on
võimalik üksikjuhtudel nõuda, et kauba ostja tasuks käibemaksu mitte
müüjale, vaid MTA-le müüja ettemaksukontole (seda on väga edukalt viimasel
ajal praktiseeritud kasutatud autode müügil).

5. Praegu kasutusel olevat käibedeklaratsiooni vormi on võimalik täiendada
lisalahtritega, mis võimaldaksid maksuarvestust paremini kontrollida.
Maksumaksjate liit esitas juba 2005. aastal MTA-le ettepaneku, et
deklaratsioonis oleks eraldi välja toodud kõik omatarbe ja erinevat liiki
pöördmaksustamise käibed (kauba soetamine, teenuse saamine, siseriiklik
pöördmaksustamine), sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine, aasta lõpus
tehtavad korrigeerimised jt erisused. Tookord MTA leidis, et nende tööks ei
ole mingit täiendavat informatsiooni vaja koguda.

6. Samuti oleme välja pakkunud, et ostu- ja müügitehingute info edastamist
võiks nõuda küll kindla elektroonilise vormi abil, aga mitte valimatult
kõikidelt maksumaksjatelt, vaid ainult riskigruppi kuuluvatelt (näiteks
teatud tegevusaladel või nendelt, kes deklareerivad tagastusnõuet või kelle
suhtes on otsustatud läbi viia kontrolli). Viidatud vormi väljatöötamisel
oleme valmis kaasa aitama.

Kokkuvõttes leiame, et praegu kavandatavat seadusemuudatust ei tuleks vastu
võtta ning selleasemel tuleks arutada meie poolt pakutud alternatiive.

Ühtlasi saatsid ettevõtlusorganisatsioonid eile Rahandusministeeriumile
ühise pöördumise seoses ametiautode maksustamise eelnõudega. Arvamuse
teksti saab lugeda EML
ja EVEA
kodulehelt

Eesti Maksumaksjate Liit (EML)
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA)

Täiendav info: Kristi Hunt ( <!– var prefix = 'mailto:'; var suffix = ''; var attribs = ''; var path = 'hr' + 'ef' + '='; var addy7850 = 'kristi.hunt' + '@'; addy7850 = addy7850 + 'evea' + '.' + 'ee'; document.write( '‘ ); document.write( addy7850 ); document.write( ‘‘ ); //–> <!– document.write( '‘ ); //–> See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. <!– document.write( '’ ); //–> ; +3725222309)

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid