Kontroll pole kunagi liiast: kuidas mõõta ümarpuitu? (Ärileht)

Kuigi ostetava puidu koguse üle peab arvestust puidu ostja ning puidu eest tasub ostja vastavalt mõõtmistulemustele (ja puidu kvaliteedile), võib raiutud puidu üle arvestuse pidamine osutuda ka eelnevalt vajalikuks. Kuidas seda teha, kirjutab Kristiina Viiron Eesti Päevalehe erilehesMetsandusleht.

Puidu mõõtmine võib eelnevalt vajalik olla näiteks siis, kui mets on üles töötatud käsitsi ja tarvis kindlaks teha raiutud puidu kogus (masinraiel mõõdab puitu harvesteri mõõtmissüsteem) või kui on soovi võrrelda enda mõõtmistulemusi puidu ostja omadega. Puidu kogust on vaja teada näiteks puidu transpordi korraldamisel.

Siinne artikkel ei pretendeeri küll puidu mõõtmise juhendmaterjali tiitlile, kuid annab selgituse, kuidas ümarmaterjali mõõdetakse.

Luua metsanduskooli metsaülema Peep Aroldi sõnul mõõdetakse suurtes saeveskites palke ükshaaval elektrooniliste mõõtmisseadmistega, mis on reeglina täpsed ning palgi müüjale tasutaksegi vastavalt neile mõõtmistulemustele. Väiksemad saeveskid mõõdavad palki ka ükshaaval käsitsi otsatollides või ka koormas, määrates eelnevalt koorma mahu ja arvutades puidu koguse virnatäiuse koefitsiendi abil. Viimatimärgitud moel mõõdetakse ka kütte- ja paberipuitu. Üldjuhul paberi- ja küttepuitu notthaaval ei mõõdeta, kuid seda teeb näiteks Riigimetsa Majandamise Keskus oma kontrollmõõtmistel, samal põhjusel mõõdavad pisteliselt puitu ka vastava ümarmaterjali ostjad.

Nilsoni valem

Palgi mahu arvutamisel on kasutusel professor Artur Nilsoni palgi mahu valem ning selleks on tarvis mõõta vaid noti ladvaotsa diameetrit (juhusliku nurga alt või mitme mõõtmise keskmisena ning üldjuhul koore alt). Nilsoni valemi puhul puudub vajadus mõõta tüükaotsa läbimõõtu, mida on tarvis teha noti mahu valemit kasutades.

Palgi mahu valem on järgmine: V = (dl2L(a1+a2L)+a3L2)/10000 ning V tähistab palgi mahtu tihumeetrites, L palgi täpset pikkust detsimeetrites, d ladvaotsa diameetrit mõõdetuna koore alt või koore pealt ning a1, a2, a3 puuliigist sõltuvaid valemi kordajaid ehk koefitsiente (leitavad erialakirjanduses ja puidufirmade kodulehekülgedel).

Nilsoni valemi põhjal on koostatud ka Eesti ajutine kooreta ümarpuidu mahu tabel, mille abil leiab palgi ladvaotsadiameetrit ja pikkust teades palgi mahu diameetrites. Kalkulaatoreid palgi mahu arvutamiseks, mis toimivad Nilsoni valemi põhjal, leiab ka puiduettevõtete kodulehekülgedelt.

Nimetatud valem on kasutusel näiteks ka RMK kontrollmõõtmistel, et võrrelda kliendi (saeveski) mõõtmisandmeid RMK mõõtmistulemustega.

Nilsoni valem on sobivaim tüvede alumisest kahest kolmandikust saadud ümarpuidu mahu arvutamiseks. Enamasti sobib puutüvede alumisest kahest kolmandikust saadav ümarpuit palkideks, sellest tulenebki valemi nimetus: palgi mahu valem.

Valemi kasutamise puuduseks on süstemaatiline negatiivne viga puutüve ülemisest kolmandikust saadud nottide mahu arvutamisel, kuna tüve koone on selles piirkonnas suur võrreldes tüve ülejäänud osaga.

Puutüvede ülemisest kolmandikust saadud nottide täpsema mahu annab noti mahu valem V = π/12(Dt2+DtDl+Dl2)L/100 000, kus V on noti maht tihumeetrites, L noti pikkus detsimeetrites, Dt – noti tüükaotsa diameeter sentimeetrites (mõõdetakse 50 cm kaugusel tüükaotsast) ning Dl noti ladvaotsa diameeter sentimeetrites.

Ka kalkulaatoreid noti mahu valemi põhjal puidu koguse arvutamiseks leiab puiduettevõtete kodulehekülgedelt.

Mõlema mahuvalemiga arvutatud maht väljendatakse tihumeetrites, täpsusega vähemalt kolm kohta pärast koma.

Virnast õhk välja

Puidu virnastusmahu teadasaamiseks mõõdetakse puiduvirna pikkus, kõrgus ja laius, andmed korrutatakse ning tulemuseks on puiduvirna kogumaht ruummeetrites. Et virnast õhk välja saada, on vaja määrata virnatäiuse koefitsient, see algab baaskoefitsiendi leidmisega, mis sõltuvalt puuliigist on 64% kuni 71%. Baaskoefitsient on aga kasutu ilma parandusarvudeta, mis liidetakse või lahutatakse baaskoefitsiendist. Parandusarvud tulenevad sellest, kuidas materjal on virnastatud, nottide kõverustest, okslikkusest, kas nottide vahel leidub lund ja jääd jms. Samuti sellest, kas koor arvutatakse puidumahu hulka või mitte, ning sellest, milline on nottide keskmine diameeter.

Näiteks suure kõverusega nottide puhul lahutatakse baaskoefitsiendist parandusarv 6 kuni 7. Väga jämedate koorega nottide (keskmine diameeter 23–26) puhul, aga näiteks liidetakse parandusarv 5.

Lõplik virnatäiuse koefitsient, mis korrutatakse virnastusmahu mõõtmisel saadud ruummeetritega, väljendatakse murdarvuna: 0,58; 0,6…

„Oleme õpilastega katsetanud ja kõige kõrgem koefitsient, mis meil on õnnestunud palkidele koormas saada, on 0,73,” märgib Peep Arold. „See oli ka hästi ladustanud koorem, sirge, ilma juurekaelalaiendita palk keskmise diameetriga 20–24.”

Suuremahulise virna virnastusmahu mõõtmise hõlbustamiseks jagatakse virn näiteks meetrilaiusteks sektoriteks, tähistamiseks kasutatakse näiteks värvi.

Iga virnasektsiooni maht arvutatakse eraldi. Virnasektsioonide mahtude summa ongi kogu virna virnastusmaht, millest õhk saadakse välja eelkirjeldatud virnatäiuse koefitsiendi abil.

Kvaliteedinõuded

Lisaks puidu kogusele mängivad ümarmaterjali müügil suurt rolli ka sortimendile esitatavad kvaliteedinõuded ning need on soovitatav alati enne kindlaks teha. Paljuski võivad nõuded sõltuda ka turusituatsioonist, olla leebemad või karmimad.

Näiteks männipalgi puhul ei ole metsamädanik, mehaanilised vigastused ja külmalõhed töötlemissilindris lubatud üheski kvaliteediklassis, samuti ei tohi palgimaterjali seas olla laomädanikku ega võõrkehi.

Paberipuidu puhul võib olla näiteks lihtkõverus vastavalt kokkuleppele lubatud, mehaaniline vigastus notil peab jääma töötlemissilindrist väljapoole.

Küttepuidule kvaliteedinõudeid ei esitata.

** Loo kirjutamisel on kasutatud raamatut „Ümarpuidu mõõtmine ja hindamine”.

Allikas: Ärileht

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid