Kroonilised võlglased MTA luubi all

ÄRIPÄEV, Alyona Stadnik: Praegu on üle 150 ettevõtte, kes jäävad süstemaatiliselt võlgu, tõdes maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe. Sellel aastal plaanib amet kroonilised võlglased pihtide vahele võtta ning hakkab neile pankrotiavaldusi esitama.

“Oma võlaportfelli analüüsides oleme näinud, et on üle 150 ettevõtte, kes ei täida oma kohustusi. Sel aastal kavatseb riik end nende ettevõtete suhtes rohkem kehtestada, seega hakkame esitama rohkem pankrotiavaldusi,” kommenteeris Veermäe.

Veermäe sõnul on neil see võimalus kogu aeg olnud ning seadus võimaldab seda ka teha, ent seni pole nad seda kasutanud. Sellistel ettevõtetel tekib aastas võlgu juurde keskmiselt 12 miljonit eurot.

Pankrotiavalduse esitamine ei ole võluvits. Advokaadibüroo GLIMSTEDT vandeadvokaadi ja juhtivpartneri Priit Läti sõnul ei ole pankrotiavalduse esitamine võluvits, mis aitaks tõhusalt võidelda maksupettustega ning vähendada maksuvõlgu. “Siin on mitu riski. Pankrotiavaldus on alati kõige viimane meede olukorras, kus kõik muud võimalused võla sissenõudmiseks on ammendatud. Pankrotiavalduse esitamise puhul tuleb võlausaldajal, maksuvõla puhul maksuhalduril, alati silmas pidada, et pankrotiavalduse rahuldamiseks peab olema tuvastatud võlgniku püsiv maksujõuetus,” kommenteeris Lätt. Seega niisama “igaks juhuks” ei ole riigil mõtet survestada võlgnikku ebaperspektiivse pankrotiavalduse esitamise kaudu, lisas ta. “Esiteks peaks riik eeskuju näitama ja vältima ebaperspektiivsete surveabinõude rakendamist, ning teiseks – kui riik ei suuda tõendada pankrotiavalduse rahuldamise eeldusi, sealhulgas võlgniku püsivat maksujõuetust, siis ta kaotab ja tema kanda jäävad menetluskulud ning maksuvõlga ta kätte ei saa,” selgitas Lätt.

Haldurid käbedamaks ja paindlikumaks. Läti arvates on kaks lahendust, mis menetluslikult aitaks vähendada maksuvõlgu ja maksupettusi ennetada või varajasemas staadiumis avastada. “Esiteks peaks maksuhaldur palju tõhusamalt korraldama maksukontrolle ja lõpetama “igikestva revisjoni” praktika,” märkis ta. Kontrollimine peaks muutuma kiiremaks ja ettevõtteid vähem koormama. “Pealegi kiputakse kontrollima maksunõude aegumise lõppfaasis, tegelikult peaks seda tegema võimalikult varakult, sest mida vanem on võlg, seda problemaatilisem see ju on,” selgitas Lätt. Teiseks peaks Läti sõnul maksuhaldur olema valmis sõlmima maksumaksjatega rohkem kompromisse ning mitte iga hinna eest vaidlema.

Eesti Pankrotihaldurite Koja MTÜ juhatuse liige Andres Hermet kiidab maksuameti otsust heaks ning toetab sellist poliitikat igal juhul. “See on positiivne, et maksuamet hakkab sellega tegelema. Maksuamet ei ole enne seda teinud ning on ennast küllaltki tagasi hoidnud, sest ilmselt ei olnud neil selleks eelarves rahalisi vahendeid,” lausus Hermet. Pankrotiavalduse esitamiseks peab olema deposiit, mis kataks ajutise halduri tasu ja kulusid. Hermeti sõnul vähendaks selline samm kindlasti krooniliselt võlgu jäävate ettevõttete arvu.

Petistele varasemast rohkem tähelepanu. Rääkides maksuriskidest märkis Veemäe, et ameti erilise tähelepanu all on tänavu 300 ettevõtet, kes on kõige suuremad kahjutekitajad, ning probleemsed valdkonnad, nagu ehitus, kasutatud autode müük, metsandus ning toitlustus- ja majutussektor. “Need murelapsed tekitavad umbes 70 miljonit eurot kahju aastas,” selgitas Veermäe. Nende seas on mitmeid käibemaksupettuse ning ümbrikupalga maksmisega vahele jäänud ettevõtteid.

Maksu- ja tolliameti peadirektori Marek Helmi sõnul valmistavad käibemaksupettused enim muret, 70% ameti kontrolliressursist kulub just käibemaksu kontrollimiseks.

“Võitluses salakaubaga keskendume sel aastal just salasigarettidele, kus mitme algatusega tegime algust juba eelmisel aastal. Nende seas olid näiteks rongide kontrollid Narvas, ühisreidid piirivalvega idapiiril ja tubakakoerte kasutuselevõtt,” ütles Marek Helm.

 Mis on mis

Maksuameti tubli aasta

99,3% mullu maksuametile deklareeritud maksukohustustest on tasutud. Võrreldes 2011. aastaga on jooksva aasta maksuvõlg vähenenud 3,9 miljoni euro võrra.

Maksuvõlg vähenes aasta jooksul 28,7 miljonit eurot. Eelmise aasta lõpuks oli maksuvõla suurus 343 128 miljonit eurot, maksuvõlglaste arv oli 52 589 isikut, sealhulgas 36 753 füüsilist isikut ja 15 836 juriidilist isikut. Mullu laekus maksuvõlgade sissenõudmise tulemusena 231,5 miljonit eurot, selle aasta lõpuks on eesmärk maksuvõlga vähendada 298 miljoni euroni.

Mullu loodi umbes 18 000 uut ettevõtet, nendest hakkas tegutsema umbes 5 800, kellest 600 ehk 12% on seotud erinevate maksuriskidega ning firmad on tehtud pettuse osalemiseks ja pettuse eesmärgiks. Äriregistris registreeritud uutest ettevõtetest maksis umbes 28% – kogusummas 15,5 miljonit eurot­.

Maksuamet kogus mullu 4,76 miljardit eurot maksutulu, mis on ligi 107 miljonit eurot ehk 2,3% enam kui 2012. aasta riigieelarve ootus. Tänavu plaanitakse koguda veidi üle viie miljardi euro maksutulu.

Mullu avastati kokku 19,95 miljonit salasigaretti ja 54 487 liitrit absoluutalkoholi. Lisaks leidsid maksu- ja tolliameti töötajad 74 kilogrammi narkootilisi aineid.

 

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid