Kuidas oma metsast parimat tulu teenida? (Äripäev)

Metsaomanik saab omametsa rahaks teha mitmel erineval moel. Raiudametsa ise ja leida puidule ka ise ostja, organiseerida raietöid, leidesmetsa ülestöötaja ning puidule ostja omal käel,müüa kasvavametsa raieõigus võimüüa mets maha koos maaga, kirjutab Eesti Päevalehe erileht “Metsandusleht”.

Nii kasvava metsa raieõiguse ja metsakinnistu müügi kui ka metsa ülestöötamise ja metsamaterjali müügi organiseerimiseks saab metsaomanik pöörduda ka metsaühistute poole.

Kui metsaomanik müüb oma metsa raieõigust omal käel, siis leiab ta ostja ise ning lepib temaga kokku ka hinnas. Sealjuures on mõistlik võtta ostupakkumist mitmelt ettevõttelt, et oleks võrreldavaid andmeid.

„Metsaühistu aga aitab raieõigust müüa enampakkumisel,” selgitab Võrumaa Metsaomanike Liidu metsameister Ilmar Ait. Metsaühistu töötajad hindavad raielangi, vajadusel tähistavad selle piirid ja panevad langi erametsakeskuse kodulehel alghinnaga enampakkumisele. Parima pakkumise teinud ostjaga aitab ühistu metsaomanikul kasvava metsa raieõiguse lepingut sõlmida.

Ait märgib, et kui ostja teeb pakkumise alla alghinna, siis ei ole metsaomanikul kohustust raieõigust ära müüa ning langi müügiks võib korraldada uue pakkumise. „Mõnikord läheb kordusmüügil lank kaubaks palju magusama hinnaga,” nendib Ait.

Parema hinna saamise nimel võib ühistu ühte pakkumisse koondada ka mitme kinnistu raieõigused.

Tavaliselt rakendatakse kasvava metsa raieõiguse müüki oksjonil lageraie puhul.

Enampakkumisel müüakse lank kasvava metsa väärtuse alusel ning müüjale tasutakse täies ulatuses enne raietöödega alustamist.

Teenustasu ühistule müügi korraldamise eest maksab ostja, see on kaks protsenti raieõiguse müügihinnast.

Raieõigus metsaühistule

Lisaks sellele, et raieõigust on ühistu kaudu võimalik müüa läbi enampakkumise, on võimalik kasvava metsa raieõigust võõrandada ka metsaühistule. Sellisel puhul korraldab metsaühistu langil raietööd ja realiseerib puidu. Metsaomanikule tasutakse tavaliselt vastavalt sellele, kuidas metsast puitu tekib ehk raieõiguse hind määratakse metsamaterjali mõõtmise alusel. Sel juhul selgub raieõiguse täpne maksumus pärast raietööde tegemist ja ka tasu makstakse pärast seda.

Vahendustasu tööde korraldamise eest küsib Võrumaa Metsaomanike Liit 1,5 eurot realiseeritava puidutihumeetri kohta.

Detailne leping

Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingus saavad ostja ja müüja leppida kokku mitmetes detailides, paljud neist on lepinguvormi juba eelnevalt sisse kirjutatud (puidumüügil kasutatavate dokumentide näidised leiab näiteks Erametsakeskuse koduleheküljelt).

Kokku lepitakse lisaks raieõiguse pindalale, raieliigile ja orienteerivale raiemahule ka näiteks selles, millal raietööd peavad tehtud saama, mis ajaks materjal välja veetakse ning millal raielank puhastatakse. Paika saab panna ka selle, millisel aastaajal tohib raietöid teha (näiteks ainult talvel). Raiele saab esitada ka lisanõudeid, näiteks, et töid tohib teha üksnes külmunud pinnasega.

Müüja lepib ostjaga kokku ka selles, mil viisil viimatimärgitu langid puhastab: kogub raiejäätmed hunnikusse või vallidesse, tugevdab nendega kokkuveoteid, veab ära vms.

Lepingus fikseeritakse ära ka, milline on raieõiguse müügiobjektiks oleva maa-ala seisund lepingu sõlmimise ajal.

Olulise punktina lepitakse kokku selles, kes kooskõlastab naabermaade kasutamise metsamaterjali kokkuveol ja ladustamisel. Ait nendib, et vahel teeb seda metsaomanik ise – kui naaber on tuttav, on ise lihtsam tema maa kasutamise osas kokku leppida.

„Mõni metsaomanik, kes kohapeal ei ela ja naabreid ei tunne, laseb ka ostjal maakasutuse kooskõlastada,” märgib Ait.

Müüja ja ostja võivad omavahel kokku leppida ka metsa uuendamises. Ilmar Aida sõnul on ühistu näiteks organiseerinud maapinna ettevalmistamist ja hankinud istutusmaterjali.

Ait märgib, et raietööde korraldamine on põhiline, mida metsaomanikud ühistult tellivad, raieõiguse oksjonile läheb igas kuus paar metsatükki. Samuti korraldab ühistu metsakinnistute müüki enampakkumise korras. Ka sel puhul maksab ostja metsaühistule teenustasu, mis on kaks protsenti kinnistu müügihinnast.

Metsateatis ja inventeerimisandmed

Raieõiguse müügiks on tarvis metsaomanikul või tema esindajal esitada keskkonnaametile metsateatis, mille number pannakse kirja ka ostja ja metsaomaniku vahel sõlmitavas raieõiguse võõrandamise lepingus. Uuendusraie tegemiseks peavad olema kehtivad metsa inventeerimisandmed, välja arvatud siis, kui eraisikule kuuluva metsa pindala on väiksem kui viis hektarit.

Mida meeles pidada, kui metsaomanik hakkab ise metsa raiuma

Peab tundmametsaseadust ja sellega seotud õigusakte.Peab tundmametsa jametsamaterjali keerulist mõõtmismetoodikat.Peab hästi tundma puiduturu spetsiifikat (kellele, mida, kuhu ja millalmüüa).Metsaraie organiseerimisega kaasnevad riskid jäävad kõikmetsaomaniku kanda.

Mida meeles pidada, kui metsaomanik hakkab kasvavat metsa müüma

Peab tundmametsaseadust ja sellega seotud õigusakte.Mitme pakkumise küsimine ja võrdlemine võib anda tulemuseks suurema sissetuleku.Hind pole pakkumise paremuse hindamisel alati ainuke kriteerium (tähtis on näiteks ka usaldusväärsus ja töö kvaliteet).Peab arvestama, et vaja on ka kinnistu seisundi üldist kontrolli ja kinnistule alles jäänud kasvavametsa mõõtmist pärast raietegevuse lõpetamist.Veenduge raieõiguse ostja kogemustes ning võimes selgitada teile raieõigusemüügiga kaasnevaid riske.Mida detailsem on raieõiguse võõrandamise leping, seda väiksem onmetsaomaniku risk.

Mida meeles pidada, kui metsaomanik hakkab kinnistut müüma

Tellige maaüksusele, mida soovitemüüa, erapooletu (metsa) väärtuse hindamine.Ärge sõlmige mittenotariaalseid ostu-müügi-, eel-, laenu- või võlalepinguid.Kinnistumüügihinna tasumisel kasutage notari deposiiti.
Allikas: SA Erametsakeskus

Allikas: Äripäev

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid