Kuidas palkmaja targaks saab?

       
Viimane poolsajand on palk­majade ehituses olnud üs­na revolutsiooniline: tradit­sioonilised ümarpalkmajad on kujunenud moodsateks tarkadeks kodudeks. Avalik ehitus ja eksport on kaks erilist kasvuallikat. Palkmaterjali keskkonnasõbralikkus li­sab oma plusse.

Soomes algas palkmaja­de tööstuslik tootmine 1960-1970. aastatel, kui soomlased kolisid linna tööle, kuid taht­sid looduses aega veeta, kirju­tas Good News from Finland.

Sellega kaasnes nõudlus su­vilate järele, selgitas Hirsitaloteollisuusi (palkmajade liit) juhtjalo Poijula. 1980. aasta­tel hakati ehitama ühepereela­muid ja aastasaja alguseks ko­lisid palkmajad eeslinnadesse.

Puit on hea alternatiiv tava­pärastele materjalidele ka ava­likes hoonetes, mis maadlevad sisekliimaprobleemidega, na­gu liigniiskus, hallitus jne.

Moodsad palkmajad on äärmiselt energiaefektiivsed. Nende ehitusel tekkivatest jäätmetest toodetakse nii soo­ja kui ka elektrit. “Sellega tei­sed materjalid ei võistle,” kii­tis Poijula.

Kontiotuote Oy sai äsja val­mis uue majade kollektsioo­ni, mis on arhitektuuri viima­ne sõna. Modernsed palkhooned on nutikad. Nimelt lisab Talobit Oy majadesse nutikodulahendused ja energiasääs­tu kõrval pakutakse uudseid turvasüsteeme.

Uue kontseptsiooniga ma­jades saavad kasutajad muga­valt muuta valgustuse, mee­lelahutus- ja koduautomaatikaseadmete ning veekasutuse parameetreid.

Poijula usub, et nõudlus palkmajade järele vaid kasvab, sest tegu on looduliku ja taas­tuva materjaliga.

 

Allikas: Äripäev (Ehitus), Mariliis Pinn     

 

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid