Kuluefektiivne ja äärmiselt loodussõbralik puithoone

       
Helsingi lähedale ehitatak­se Soome looduse keskust – mais avatav Haltia peaks põhjanaabrite juures olema esimene avalik hoone, mis on ehitatud peamiselt ristkihtliimpuidust. Ühtlasi rõ­hutakse Haltia keskuse raja­misel energiasäästlikkusele.

“Haltia on omamoodi katseprojekt ärgitamaks puidu kasutamist avalike hoone­te ehitamisel,” sõnas Haltia klienditeenindusjuht Tuomas Uola.

“Puidu kasutamine selles vallas muutub lihtsamaks tä­nu ristkihtliimpuidule (cross laminated timber, CLT) – ehituselemendid on suured ja see teeb protsessi kiiremaks,” li­sas ta.

Ristkihtliimpuidu kui ehi­tusmaterjali kiitmisega ei ol­nud Uola kitsi – ta tõi välja, et sellest ehitamine on kuluefektiivne ja äärmiselt loodus­sõbralik.

“CLT tootmiseks kuluta­takse umbes kolmandik ener­giast, mida läheks vaja betoo­ni valmistamiseks. CLT peab kaua vastu, hülgab tuld, tõr­jub efektiivselt müra ning se­da saab uuesti kasutada, üm­ber töödelda või loodussõbra­likult minema visata,” lausus Uola, kelle sõnul aitab ristkiht-liimpuidu kasutamine võidelda kliima soojenemisega.

“Euroopas on teisigi edu­kaid projekte, kus ehitusma­terjalina on kasutatud rist-kihtliimpuitu,” lisas ta.

Haltia keskust püütakse rajada viisil, et hoone vajaks kütteks, jahutuseks ja valgus­tuseks võimalikult vähe ener­giat. Nii kavatsetakse keskust kütta ja jahutada peaaegu täies ulatuses rohelise ener­giaga, mida saadakse päike­sest, tuulest ja maast.

Õhukonditsioneer peaks oma töös arvesse võtma, kui palju inimesi hoones parasja­gu viibib. Mõeldud on ka selle­le, kuidas vähendada vee tarbi­mist hoones – kaasa peaksid aitama automaatsed kraanid ja kuivkäimlad.

Soojus, mida annavad kül­mikute, köögiriistade ja õhukonditsioneeride mootorid, läheb kasutusse. Kõrvalist abi on maja kütmiseks vaja kõi­gest 25% ulatuses. Elektrit too­detakse tuuleenergiast.

Haltia katusele istutatakse muru, mis peaks siduma sü­sihappegaasi, samuti tulevad katusele päikesepaneelid ja veekogumissüsteem.

Puidu kõrval on hoones ka­sutatud vaske ja kivi. Ka päris ilma betoonita pole läbi saa­dud – seda läks vaja hoone vundamendi valamiseks.

 
Mis on mis Haltia ehitamine

Arhitekt: Rainer Mahlamäki

Hoone loomisel sai ta ins­piratsiooni Soome rahvus­eeposest “Kalevala”. Ehi­tis sümboliseerib haudu­vat parti.

Peatöövõtja: YIT

Nurgakivi pandi 2011. aasta novembris, keskus peaks uksed avama tänavu mais, ehitustööd veel käivad. Ehitusmaterjalina on ka­sutatud Austrias toodetud ristkihtliimpuidupaneele, soojustus lisati Soomes. Nii Haltia tugikonstrukt­sioonid kui ka välisfassaad on valmistatud puidust, li­saks on kasutatud vaske ja kive. Hoone vundament on valatud betoonist. Katusele paigaldatakse päikesepaneelid ja veeko-gumissüsteem ning istuta­takse muru.

Kolmekorruselise keskuse pindala on 3500 m2. Eeldatavasti külastab kes­kust 150 000-200 000 ini­mest aastas.

Loe veebist www.haltia.com

Mis on Haltia looduskeskus?

Helsingi lähistel asuva Hal­tia looduskeskuse eesmärk on tutvustada Soome loo­dust ja selle mitmekesisust, ilma et peaks kõik 37 Soo­me rahvusparki ise läbi sõit­ma. Haltia looduskeskus asub Nuuksio rahvuspargis Pitkäjärvi kaldal – kiviviske kaugu­sel Helsingist.

Haltiasse on plaanitud kaks püsinäitust – üks, mis avab Soome looduse laiemalt, ja teine, mis tutvustab nn rohe­list vööd ehk Helsingi ümb­ruse loodusturismivõimalusi. Paar korda aastas vahetub aju­tine ekspositsioon.

Peale näitusepindade on keskusesse plaanitud restoran, auditoorium, koosolekuruumid ja õpitoad keskkonnahariduse andmiseks.

Keskuse lähinaabruses asu­vad saunad, minna võib eks­kursioonile Nuuksio rahvusparki.

Haltia aitab korraldada ekskursioone loodusesse ja laenutab matkamiseks vaja­likku varustust.

Ühtlasi saab keskusest nõu, kuidas matkata loodussõb­ralikult. Tulevikus loodetak­se Haltia juurde paigaldada elektriautode laadimisjaam.

 

Allikas: Äripäev (Ehitus), Liis Kängsepp     

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid