Logistika, masinaehitus, puidutööstus ja toidutootmine lisatakse kasvuvaldkondade hulka (Tööandjate Keskliit)

Riigi poolt eelisarendatavate sektorite valik tekitas ettevõtjates küsimusi juba aastal 2013, kui need Arengufondi eestvedamisel paika pandi. Eesti Tööandjate Keskliit tegi korduvalt ettepaneku valdkonnad üle vaadata.

Tänaseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) valminud uus analüüs, millest selgub, et nutika spetsialiseerumise valdkonnad ei ole valitud õigetel alustel ning neid tuleb kohati laiendada, kohati täpsustada. Senisest enam peavad tähelepanu saama logistika, puidutööstus, masinaehitus ja toiduainete tootmine. Analüüsi tulemusi tutvustas meie liikmetele korraldatud seminaril MKMi majandusanalüüsi talituse juhataja Meelis Kitsing.

Eesti ettevõtluse kasvustrateegias aastani 2020 nähakse ette, et riik keskendub peamiselt kolme kasvuvaldkonna arendamisele: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad, tervisetehnoloogiad (biotehnoloogia ja e-meditsiin) ning ressursside efektiivsem kasutamine (materjaliteadus ja tööstus, tark maja, tervist toetav toit). Sellest lähtudes oli seni plaanitud ka EASi toetusmeetmeid uueks ELi eelarveperioodiks.

2013. aastal valminud strateegia põhines valdkondade valikul Arengufondi raportitele, mis said aga palju kriitikat. Seetõttu võttis MKM need tänavu uuesti ette, tegi kvantitatiivanalüüsi ja leidis, et väikeste, kuigi suure kasvupotentsiaaliga sektorite asemel tuleb süsteemselt tegelda juba edukate eksportivate valdkondadega. Ehk IKT kõrval tuleb veel tähelepanu pöörata logistikasektorile (eeskätt laondust ja veondust abistavad tegevusalad), puidu väärindamisele (puidutöötlemine, puit-korktoodete ja punutiste tootmine), masinaehitusele (elektriseadmete, mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste, muude masinate ja metalltoodete tootmine) ja toiduainete tootmisele.

Prioriteetsete sektorite valikul hindas MKM valdkonna osakaalu kogu tööhõives, lisandväärtuses ja ekspordis, innovaatiliste ettevõtete osakaalu ja innovatsioonialast koostööd, ettevõtete kulutusi teadus- ja arendustegevustele, ekspordi osakaalu valdkonna müügikäibes ja valdkonna mitmekesisust.

“Tegemist on põhimõtteliselt erineva lähenemisviisiga. Kui enne vaadati, kus me võiksime olla tugevad tulevikus, siis uues analüüsis otsisime valdkondi, kus me oleme juba head ja kus on potentsiaali saada maailma mõistes väga heaks. Viimasel juhul saab tulemusi kiiremini ja väiksemate riskidega, sest need valdkonnad on juba praegu reaalmajandusega väga tihedalt seotud. Samuti eeldab just sellist lähenemist ka Euroopa Komisjon,“ ütles Kitsing. „MKMil ja Haridus- ja Teadusministeeriumil kokku on nutika spetsialiseerumise jaoks laias laastus k150 miljonit eurot ja tuleb vaadata, kuidas seda kõige efektiivsemalt kasutada.“

Kuna strateegiaga uuesti valitsusse minna ei plaanita, siis lisatakse neli uut valdkonda senise „ressursside väärindamine“ alla. „Samuti ei võta keegi meditsiinitehnoloogiat otseselt välja, kuid me ei pea seda enam niivõrd prioriteetseks,“ selgitas Kitsing.

Suur osa EASi meetmeid on alles valmimisel, seega saab nende loomisel analüüsi tulemustega arvestada. Ettevõtjate jaoks, kelle sektor nüüd prioriteetsete hulka lisandus, tähendab see suuremat tõenäosust rahastuse saamiseks.

Nutika spetsialiseerumise valdkonnad ei puuduta aga vaid MKMi meetmeid, suur osa Euroopa Liidu innovatsioonirahastusest käib läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM). Kitsing tunnistas, et koostöö kahe ministeeriumi vahel võiks parem olla ning HTM peab endiselt oluliseks teaduse rahastamist näiteks biotehnoloogias, ehkki MKMi analüüsi järgi ei peaks see enam prioriteetne valdkondade olema.

Mis on nutikas spetsialiseerumine?

Nutikas spetsialiseerumine on üle-Euroopaline projekt, mille eesmärgiks on tõsta innovaatilisuse taset ettevõtluses. Lihtsalt öeldes on tegemist kontseptsiooniga, mille alusel valivad ELi liikmesriigid välja just neile omased ja suurima kasvupotentsiaaliga valdkonnad, mida käesoleval ELi eelarveperioodil (2014-2020) enim toetatakse. Seejuures peetakse oluliseks, et valdkondade arengule antaks hoogu ka teaduse rahastamisega. Nutika spetsialiseerumise valdkondadele on ette nähtud umbes viiendik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi kasutada olevast Euroopa tõukefondide rahastusest.

MKMi analüüsiga saab tutvuda siin: https://www.mkm.ee/sites/default/files/nsa_080415_oige.pdf
Meelis Kitsingu ettekandega saab tutvuda siin: http://www.employers.ee/images/pdf/meelis_kitsing_ettekanne.pdf

Allikas: Tööandjate Keskliit

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid