Loome lisaväärtust metsa majandamisega (Äripäev)

Kasutades taastuvaid materjale, on meil paremad võimalused kestlikuks majanduskasvuks, kirjutab metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Ott Otsmann.

Mets kasvab meie kliimavöötmes hästi. Kui me maaga mitte midagi ei tee, siis üldiselt kasvab sinna ikka lõpuks mets.  Mõistlik on sellega siiski midagi teha. Mõistlik on metsa majandada, siis kasvab väärtuslikum mets, ehk et seal kasvavaid puid saab väärtuslikumalt kasutada, kui nad suureks saavad.

Mets seob fotosünteesi käigus õhust CO2, mida peetakse maakera kliima soojenemise prognooside järgi väga oluliseks. Seotud CO2 talletub puittoodetes. Just seetõttu on puidutööstus ja puittoodete kasutamine ülioluline ka kliimapoliitika raames.

Puidu kasutamine ja töötlemine võimaldab majandusarengut ja ühtlasi säästab keskkonda. Puitu seotud CO2 talletatakse süsinikuna. Uus mets seob kasvades jälle uuesti süsinikdioksiidi. Metsa majandades ja puittooteid kasutades oleme inimesena üks osa looduse süsinikuringest ning samal ajal loome Eesti jaoks olulist majanduslikku väärtust ja lisandväärtust.

Metsa majandamine ja puidutööstus sisaldavad kolme komponenti:

1. Majandus – metsa majandamise ja puittoodete tootmisega loome lisandväärtust ja eksporti.
2. Keskkond – puit on taastuv materjal, metsa kasvuperioodil seotakse CO2-e.
3. Sotsiaalne heaolu – töökohad, mets puhkamiseks, hea elukeskkond tervislikus puitmajas.

Mets on Eesti oluline konkurentsieelis

Traditsioonilises SWOT-analüüsis tuleb metsa käsitleda võimalusena. Muutkem see võimalus ja eelis metsamajanduse ja puidutööstuse kaudu üha rohkem oma tugevuseks. Eesti oma raha kasutuselevõtul arvestati Eesti krooni üheks kattevaraks pisut riigimetsa. Ja mõnda aega oligi Eesti Panga aastaaruannetes bilansivälise kirjena 14 000 hektarit metsa varana arvel. Metsapindala on meil kokku palju rohkem, 2,2 miljonit hektarit, seega arvati kattevaraks pigem emotsionaalne osa. Aga õige on see, et mets on meie vara ja varana on mets seda väärtuslikum, mida mõistlikumalt me teda majandame.

Puidusektoriga saaksime oma praegust lisandväärtust ja eksporti kasvatada kaks korda tänasega võrreldes. See tähendab 2 miljardit eurot meie rahvuslikku kogutoodangusse juurde. Lisanduvad töökohad ja tööd saavad seotud teenuste valdkonnad. Areneb erialane teadus ja haridus.

Puitmaterjali võimalused on suured. Puit on kiiresti arenev moodne ehitusmaterjal kogu maailmas. Puit võimaldab ehitada visuaalselt atraktiivseid ja samas energiatõhusaid lahendusi. Mets toimib loodusliku päikesepatareina, võimaldades toota puidu biomassist taastuvenergiat ja energiatooteid.  Uusi nanotehnoloogiaid kasutades arendatakse Skandinaavias nanotselluloosi tootmise pilootprojekte. Selle baasil võiks puidust tulevikus toota veel palju asju, mida me praegu ei tooda, näiteks arvutiekraane või muud põnevat.

Aga me ei pea ilmtingimata punnitama, et kõik tooted oleks superkeerukad. Kui tarbija soovib kõndida paljajalu mõnusal puitpõrandal, siis on see väga hea. Ei ole vaja panna teda ilmtingimata mõtlema sellele, et äkki tuleks põrandale teha keerukad lisad, mis võimaldaks kõndides varbaid masseerida. Tihtipeale peitub hoopis lihtsuses asja võlu ja tootearenduse edukus. Eesti võiks saada üheks edukaimaks taastuvate materjalide tehnoloogiatele rajanevaks riigiks maailmas. 

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Saku Õlletehase, Mootor Grupi, EMT ja Elioni ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Ott Otsmann

Allikas: Äripäev

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid