Maailma tippjuhid maadlevad segaste aegade muredega

Kuigi suurt katastroofi praegu ei ennustata, pole ka valguskiired kriisitunneli lõpus sugugi eredamalt paistma hakanud. Segased ajad tuleb lihtsalt parimal võimalikul viisil üle elada.
Sellise tulemuseni jõudis jaanuari lõpus toimunud Davosi maailma majandusfoorumil avaldatud 16. PwC maailma tippjuhtide iga-aastane uuring, mille käigus küsitleti 1330 tippjuhti enam kui 60 riigist. Palusime tänavu sarnastele küsimustele vastata ka Eesti tippjuhtidel ning saime 85 vastust.

Traditsiooniliselt on uuringu olulisemaid küsimusi, kui tõenäoliseks peetakse oma ettevõtte käibe kasvu alanud aastal. Kasvus veendunud tippjuhtide protsenti peetakse omamoodi “optimismiindeksiks” ning kahjuks on see indeks olnud viimastel aastatel langustrendis. Kui kaks aastat tagasi uskus oma ettevõtte kasvu 48% ja aasta tagasi 40%, siis sel aastal on kasvus veendunud vaid 36% juhtidest. Juhtide optimismi tase varieerub suurtes piirides – kõige positiivsemad on Venemaa tippjuhid, kellest tervelt 66% usub oma ettevõtte kasvu, kõige negatiivsemad ollakse Lääne-Euroopas ja USAs. Eestile olulistest eksporditurgudest paistab peale Venemaa üsnagi positiivselt silma ka Saksamaa (31%), kuid ohu märgina mõjub Skandinaavia tippjuhtide väike usk käibe kasvu (22%). Ka senise maailma majandusmootori Hiina puhul on usk kasvu oluliselt kahanenud (40%), kuid uute tähtedena on esile kerkimas Indoneesia, Brasiilia ja Mehhiko. Eesti ettevõtjad, kes ei pelga eksootikat, võiksid üritada nendest uutest kasvupiirkondadest kasu lõigata.

Kolm strateegiat. Mõningase üllatusena tuli Eesti tippjuhtide suhteliselt suur usk oma ettevõtte kasvu – tervelt 35% oli selles veendunud ning veel teist sama palju pidas seda pigem tõenäoliseks. See ühtib globaalse keskmisega ning on märksa positiivsem kui Lääne-Euroopa tulemus. Arvestades Eesti juhtide konservatiivset loomu, on nende mõõdukas optimism loodetavasti põhjendatud.

Ebakindlate aegadega toimetulekuks joonistub globaalsete tippjuhtide ettekujutuses välja kolm strateegiat. Esiteks, kasvuvõimaluste hoolikas valimine. Enamik tippjuhte panustab lähiaastal ettevõtte orgaanilisele kasvule olemasolevatel turgudel ning vaid 17% mõtleb teiste ettevõtete ülevõtmisele. Parimaid ülevõtmisvõimalusi ei nähta mitte arenevates maades, vaid ­Euroopas ja Põhja-Ameerikas, kus loodetakse raskustesse sattunud firmasid odavalt kätte saada.

Teiseks, kui edukad ettevõtjad on klienti alati kuningaks pidanud, siis keerulistel aegadel on klient muutumas jumalaks. Tippjuhid peavad ülioluliseks masu ajal muutunud tarbijakäitumise paremat mõistmist ning paljud on selleks kliendid tootearendusse kaasanud. Suurt potentsiaali nähakse digitaalsete turundusplatvormide (näiteks kliendikaartide abil tarbijate käitumismustri kohta kogutud informatsiooni) paremas ärakasutamises. Kolmandaks jätkub protsesside ja efektiivsuse lihvimine, et kohanduda nn uue normaalsusega. Tervelt 70% tippjuhte kavatseb ka sel aastal kulusid kärpida, kuid erinevalt paari aasta tagusest ajast ei toimu see enam tööjõukulude, vaid protsesside tõhustamise arvel.

Tööjõupuudus. Kui globaalsed tippjuhid seadsid äririskidest olulisimaks kasvava maksukoormuse, siis Eesti juhtide suurim mure oli üllatuslikult vajalike oskustega tööjõu ebapiisav kättesaadavus, mis ületas äririskina isegi energia- ja toormehindade tõusu. Hoolimata sellest, et tööpuudus on Eestis endiselt 10% kandis, on ettevõtjatel raske sobivaid töötajaid leida. Seda, et töötajate positsioon Eesti tööjõuturul on tugevnemas, ennustab ka asjaolu, et mitte ükski vastanud tippjuhtidest ei kavatsenud alanud aastal palku langetada, kuid tervelt 70% plaanib neid tõsta. Juhtide suurim etteheide valitsusele oli ebapiisav töö kutsehariduse valdkonnas, mille tulemusena on meil suur hulk tööotsijaid, kelle oskusi ettevõtted ei vaja, ning suur hulk töökohti, kuhu on keeruline sobivat inimest leida. Need eestlased, kes otsivad väljakutseid välismaal, võiksid aga silmas pidada, et globaalselt on suurim nõudlus uute töötajate järele inseneri- ja ehitusfirmades, tervishoiu, infotehnoloogia ja telekomi sektorites. Koondamine ähvardab töötajaid pangandus-, metallitööstus ning metsandussektorites.

Globaalsetest riskistsenaariumitest peavad tippjuhid kõige tõsisemaks ja tõenäolisemaks Hiina majanduskasvu võimalikku langust alla 7,5% ning USA majandussurutist. Veel hiljuti suurimaks riskiks peetud eurotsooni lagunemist peab aga tõenäoliseks ainult iga kuues tippjuht. Hea uudis seegi.

Allikas: Äripäev, Ago Vilu (Eesti PwC juht):

 

 

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid