Maakonna täht Peetri Puit. Firma, mille edu on kadestamisväärne (Eesti Päevaleht)

Kui palju on Eestis ettevõtteid, mis saavad uhkustada 1,4 miljoni eurose kasumiga? Põlvamaal on selline puidufirma.

Peeter Peedomaa alustas 1984. aastal lihttöölisena Põlva KEK-i liimpuidutsehhis. Siis sai temast meister ja edasi juba tsehhi juht. Pärast taasiseseisvumist sai firma nimeks AS Liimpuit, mis on praegu Peedomaa firma tütarettevõte. Kuidas nii? Peedomaa otsustas 2002. aastal, et soovib ise midagi käima lükata. Tuleb välja, et see oli väga õige otsus.

„Algusaastatel oli risk suur, aga tahtmine ka. Laenukoormus oli meeletu, aga vedasime välja. Alustasime viie töötajaga, praegu on meid 45. Tütarettevõttega koos 80,” meenutab Peedomaa. Firma nimi on muide Peetri Puit.

Praegu on firma territoorium väga esinduslik, kuid veel 2002. aastal oli olukord masendav. Asfalti ei olnud, tõstukid uppusid porisse. Jõudumööda investeeriti infrastruktuuri, et tingimusi parandada. Aastaid tagasi aitas kaasa ka Põlva linn, kes ehitas välja nende tööstuspiirkonnna infrastruktuuri.

„See on esimene büroo, mis valmistatakse ristkihtliimpuidust, mis on meie kõige innovaatilisem toode. Eks peame ise eeskuju näitama,” viitab Peedomaa sellele, et eestlastele ei piisa, kui midagi on paberi peal vaadata. Nad soovivad oma silmaga näha, kuidas mingi lahendus välja näeb. Peagi on see võimalus siin Põlvas olemas.

Just ristkihtliimpuit ehk CLT on toode, millel Peetri Puit näeb suurt perspektiivi. Firmas keskendutakse eriprojektide tegemisele, ehkki võimalik on teha ka standardtooteid. 50% toodangust eksporditakse, peamiselt Saksamaale. Olulised sihtturud on ka Prantsusmaa, Hispaania ja Baltimaad. Palju toodangut rändab Eesti majatootjate kaudu Norrasse, Rootsi ja Taani. Just ekspordile mõeldes kasutab puidufirma alates 2012. aastast kaubamärki Arcwood.

Mul pole kunagi olnud hirmu, et piirkonna suhteline väiksus hakkab ettevõtte tegemisi kammitsema.
Põlvat võib pidada liimpuidupealinnaks. Metsandust ja puidutööstust on ümbruskonnas tõesti palju. Kas see tähendab ka seda, et siin ei ole tööjõuprobleemi? „Ütleme nii, et midagi väga hõisata ei ole, aga inimesi leidub ikka. Mul ei ole kunagi sellist hirmu olnud, et piirkonna suhteline väiksus kuidagi ettevõtte tegemisi kammitsema hakkaks. Uue tootmis- ja büroohoonega kaasneb meil lisatööjõu vajadus, umbes 20 inimest, aga võtame neid tööle sujuvalt,” selgitab Peedomaa. Kas varsti valmivasse tootmishoonesse ja büroosse 20 inimest leida on Põlvas realistlik? „Kes otsib, see leiab,” vastab ta.

Puit muutub olulisemaks
Peetri Puidul läheb juba praegu väga hästi, aga tulevik näib veel eredam. Nimelt liigub maailm ja ka Eesti üha rohkem passiiv- ehk energiasäästlike majade poole. Eestis peavad alates 2019. aastast kõik riigi tellitud hooned olema liginullenergia ehitised. 2021. aastast kehtib sama reegel ka erahoonete puhul. See tähendab tellimuste kasvu ka Põlva firmale. „Selle eesmärgi saavutamise üks paremaid lahendusi ongi praegu puidu kasutamine ja eelkõige ristkihtliimpuidu kasutamine. Ehitus on, tõsi, natuke kallim, aga hilisem kokkuhoid tasandab selle kiiresti. Meile peaks töid ja tellimusi tulema oluliselt rohkem,” ütleb Peedomaa.

Kui muidu ütleb ta, et nuriseda ei maksa – väga palju sõltub käekäik iseenda tegemistest ja halamine ei tee midagi paremaks –, siis üks väike soovitus on Peedomaal siiski. Riik võiks välja mõelda mingi boonuse või süsteemi, kuidas soodustada puidu ja teiste säästlike, kuid veidi kallimate ehitusmaterjalide kasutamist. „Investorites ja arendajates oleks vaja tekitada huvi selle vastu. Tuleb leida hoobasid, et energiasäästlik ehitus ka tegelikult käima läheks,” soovitab ta.

Kuna Peetri Puidus tehakse tihti väga suuri konstruktsioone ja eriprojekte, siis ei ole siin ohtu, et masinad inimestelt töö ära võtaksid. Käsitsitööle jääb lõpuni oluline osa.

Suure tuleviku ootuses
Peetri Puidu müügitulu oli eelmisel aastal 10,3 miljonit eurot, puhaskasum 1,4 miljonit. Li­sandväärtus töötaja kohta suurenes muide 29 558 eurolt 41 349 euroni. Selleks et laieneda, võeti pangast 4,1 miljonit eurot laenu.

Kui Põlvamaal ringi käia ja Peetri Puitu mainida, siis on pea kõigi reaktsioon sama: „Oo-jaa, neil läheb väga hästi. Neil on suur tulevik.” Eestis võib Peetri Puidu tehtut näha mõneski teada-tuntud hoones. Kõige mahukam ja keerukam objekt on olnud 2014. aastal valminud Tondi­raba jäähall. Painutatud elemente tehti ka Ahhaa keskuse jaoks. Palju on nende tooteid kasutatud spordihoonetes, näiteks tennisehallides. Ka Kohila vineeritehase tootmishoones on Peetri Puidu käsi mängus. See on 15 000-ruutmeetrine suurhoone.

Allikas: Eesti Päevaleht

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid