Marku Lamp: mets ei lõppe otsa (Postimees)

Mets ei saa otsa ning ka kaitsealad on Eestis hästi kaitstud, kinnitab keskkonnaministeeriumi eluslooduse asekantsler Marku Lamp.

Kuigi metsale ei ole inimest tarvis, siis tänapäeva ühiskonnal on suur vajadus metsa ja sealt saadavate hüvede järele. Selleks et kõike seda pakkuda, on otstarbekas metsa mitte ainult kaitsta, vaid ka tänapäevasel viisil majandada.

Eesti metsade majandamine on Euroopas ja ÜROs kokkulepitud säästva metsanduse indikaatoritest lähtuv. Metsanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks ei tohi nende kriteeriumite kohaselt metsaraie pikas perspektiivis ületada juurdekasvu, samas lühiajaliselt on see lubatav. Eesti metsade raiet iseloomustab pigem kõikuv trend, kus ühel perioodil kasutame oluliselt vähem puitu, kui seda aastas juurde kasvab, ning üksikutel aastatel oleme jõudnud aastase juurdekasvu piirile. Pikaajaliselt majandamisest väljas olnud Eesti metsi iseloomustab küpsete puistute suur osakaal ning sellega kaasneb vähenev juurdekasv.

Metsaseadusega on seatud raamid, et tagada nii metsade kaitse kui kasutamise tingimused. Tänapäeva metsanduse suunamine toimub lisaks keelamisele ja käskimisele ka maksude ja toetuste kaudu ning üha enam metsaomanike nõustamise läbi. Raiemahtu ja metsaomaniku otsust mõjutavad kohalik majanduskeskkond, hind puiduturul ja tema isiklik suhtumine metsa. Olukorras, kus riigikogus kokkulepitud metsakasutusmahtudest kasutatakse perioodi (2011–2020) keskmisena ligikaudu 65 protsenti, ei ole põhjust luua metsaomanikele täiendavaid kitsendusi ressursi kasutamisel.

Kui metsanduse arengukavades lepitakse kokku nii metsade kaitse kui kasutusmahud, siis eelkõige looduskaitse- ja metsaseadus on need tööriistad, millega mängureeglid täpsustatakse. Metsaseaduse järgi on mets ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Seadus ei määratle taimestiku vanust, mets on metsamaa nii seal kasvava saja-aastase puistuga kui ka just seemnest võrsunud puutaimedega. Eri vanuses metsade väärtus on erinev ja see on pidevas muutumises.

Metsade majandamisel on peaaegu alati olnud puu vanuse kõrval oluline küpsusnäitaja ka puu jämedus. Paremates kasvukohtades kasvab puu kiiremini nii kõrgusesse kui jämedusse ning saavutab oma majandusliku parima väärtuse varem kui puud vähem viljakates kasvukohtades. Seetõttu on lisaks raievanusele kehtestatud ka puistu keskmist kasvu iseloomustavad rinnasdiameetri miinimumsuurused, millest alates võib raiet teostada. See võimaldab puitu parimal moel kasutada ja sellele lisaväärtust anda.

Need kaks samal ajal kehtivat kriteeriumi ei tohiks üksteisest olulisel määral erineda, seetõttu lähendatakse metsaseaduses tehtava muudatusega ka viljakate kasvukohatüüpide kuusikute raievanust. Väheviljakates kasvukohtades saabub puistu küpsus hiljem ning seal on ka vanemate metsade osakaal suurem. Täiendavalt kaitseme vana metsa veerandil metsamaast, kuhu oleme moodustanud kaitsealad.

Tuleb märkida, et maaülikooli metsateadlaste arvestatud puistu küpsusvanus saabub oluliselt varem kui seaduses kehtestatud piirmäärad, seda ka pärast metsaseaduse muutmist. See on n-ö ühiskondlik kokkulepe, et puitu ei varuta metsast majanduslikult kõige optimaalsemas eas, vaid hoitakse muude hüvede tarbeks kauem. Täiendavalt on ka majandusmetsades kohustus jätta raielankidele loodusliku mitmekesisuse tarbeks säilikpuid ning uus metsapõlv kasvama panna.

Eesti metsade pindala on kasvanud 31,4 protsendilt 1958. aastal 50,3 protsendini aastal 2014. Kui võrrelda praegust seisu aastaga 1958, on suurenemine enam kui kolme Saaremaa pindala võrra. Seoses maareformi lõpule viimisega on RMK hallatava metsamaa pindala viimase viie aastaga kasvanud 20 protsenti Kui välja arvata 2016. aasta tormikahjustuste likvideerimise raied Kagu-Eestis ning raadamised kaitseministeeriumi maadel, on raiete maht riigimetsas kasvanud samas proportsioonis.

RMK-le seadusega pandud põhiroll on Eesti riigimetsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste tark hoidmine, kaitsmine ja majandamine. Metsa majandades on oluline teha õigeid asju õigel ajal, kasutades parimaid metsamajanduslikke teadmisi. Üks näitaja, mis selle töö tulemuslikkust kirjeldab, on metsamaa tootlikkus ehk see, kui suurt kasu me hooldatavast loodusressursist saame. Kui aasta eest oli riigimetsa tagavara 174 miljonit kuupmeetrit ja puidu aastane juurdekasv 4,4 miljonit kuupmeetrit, siis praegu on vastavad näitajad 180 miljonit kuupmeetrit ja 4,7 miljonit kuupmeetrit, see on miljoni võrra rohkem, kui aastas raiutakse. Nende näitajate suurendamise eelduseks on olnud õigeaegselt tehtud metsamajanduslikud tööd ja uute maade kasutuselevõtt.

Uuendusraie pindala planeeritakse majandatavates metsades vastavalt metsa korraldamise juhendis kirjeldatud metoodikale, mille järgi arvutatakse aastane optimaalne uuendusraie pindala eraldi männikutele, kaasikutele, kuusikutele, haavikutele, sanglepikutele ja hall-lepikutele. Metoodika arvestab metsade vanuselist jagunemist kogu vanuselise skaala lõikes ja hindab raiekriteeriumitele vastavate olemasolevate metsade pindala ning selle muutumist erinevate ajaperioodide vältel. Riigimetsas tehakse uuendusraieid ühel protsendil metsamaal ning kõik raielangid uuendatakse.

Riigimetsast on range kaitsega kaetud 19 protsenti ja erinevate kaitsepiirangutega kaetud kokku 39 protsenti, kaitsealade territooriumidel paikneb kokku 33 protsenti kogu riigimetsamaast. Kaitsealadel tehti 2016. aastal uuendusraieid kokku 138 hektaril, mis moodustas 0,01 protsenti kõikidest küpsete metsade raietest riigimetsas. Sedagi tehakse konkreetsel kaitsealal kehtestatud norme järgides. Kaitsealade piiranguvööndites võib lageraie tegemine olla teatud juhtudel lubatud ja ka vajalik. Näiteks Otepääl lubati uue kaitsekorraga piiranguvööndis ka väiksepindalalised lageraied, mis on teatatud juhtudel väiksema häiringuga. Seni oli Otepää looduspargi piiranguvööndis lubatudainult turberaie, mida tehakse etapiti ehk metsa häiritakse korduvalt. Range kaitsega sihtkaitsevöönd seejuures Otepääl kasvas.

Tuleb nõustuda, et metsanduse jätkusuutlikkust ei saa hinnata vaid metsade raie ja juurdekasvu võrdlemisel. Metsade kasutamisel lähtume eeldusest, et metsas toimuvad looduslikud protsessid ja Eestile omaste looduslike metsaliikide populatsioonid püsivad. Nendest eeldustest lähtuvalt on seatud ka metsade kaitse- ja kasutusmahud.

Selleks et seni rangelt kaitstavate metsade ulatust veelgi laiendada, on keskkonnaminister algatanud täiendavate kaitsealade moodustamise laane- ja salumetsade kaitseks. Selle tulemusel saab riigimetsades rangelt kaitstavaid metsi kokku olema juba ligikaudu veerand metsamaast.

Olenemata mõnedest arvamustest võib öelda, et raiesurve kaitsealadele ei ole suurenemas, pigem vastupidi.

Allikas: Postimees

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid