Mees nokitses põlve otsas saeraami valmis

 Vana merekaru Kaarel Niine ennast meistrimeheks nimetada ei luba – tema on nokitseja. Aga nokitses korraliku palgisaagimise seadme valmis ja värvis ilusaks ka.

“Pihtla mees Maido Kaubi ärgitas mind seda tegema. Mul on sadamas teinekord pikalt vaja laevu oodata, ma ei taha arvutis kaarte laduda, mul on tõmbleja iseloom, pean tegutsema. Jäin mõtlema, et mõni mees teeb helikopteri valmis, miks siis mitte saeraami teha. Kiiret polnud kusagile, internetist otsisin materjali ja hakkasin nokitsema,” kirjeldas Niine oma hobitöö algust.

Internetis tundus mõni töö talle niivõrd algeline, et ajas mehe naerma. Tema tahtis korralikku asja ja väljanägemiselt on see korralik tulnud ka. Katsetused teeb Kaarel Hakjala töökojas ehk veebruarikuus juba ära.

Tütretütar tahab ratsutada – vaja tall ehitada

Selle saeraami peal saab kuni 60- sentimeetrise läbimõõduga ja kuni kuue meetri pikkuseid palke laudadeks ja prussideks saagida. Palk seisab paigal, saeraam liigub ja ühe laua saagimise aeg on 20. sekundist minutini, olenevalt palgi okslikkusest. Oksavaba palgi saagimine läheb kiiremini.

Niine tütretütar Liina Vaher on ratsutamishuviline tüdruk ja tulnud takistussõidus ka maakonna meistriks. Tal on kaks hobust, aga korralikku talli veel pole. Selle nimel vanaisa Kaarel saeraami kallal nokitsemist alustaski.

“Vahest tekkis mul lühis ka, mõte jooksis kokku. Siis tegin pausi, lühis katkes ja tegin edasi. Mõni algselt keeruline asi lahenes lõpuks lihtsalt.”

Saeraam töötab nelja elektrimootoriga, neist kaks on reduktoritega. Et saelehte ülemäära tihti teritama ei peaks, nokitses mees saetee ette puhastusfreesi. Kui see on mulla või liiva palgi küljest ära puhastanud, tuleb saeleht puhtale teele. Saelehe juhtrakise tegi ta roostevabast terasest ja kummirehvi pealt lintsae mahatulekut takistab laager.

Puude langetamine ootab õiget aega

Meremehena hindab Niine vanarahva tarkusi. Hobusetalli ehitamiseks vajaliku palgi saavad nad oma metsast ja puude langetamine on veebruarikuu töö.
“Siis puudel mahlad enam ei liigu ja tahame teha nii, nagu vanad saarlased muiste. Püüame puulangetamisel ka kuuseisu jälgida.” See jutt, et puid tuleb ka kindlasse ilmakaarde langetada, pani Kaarel Niine muigama. Harvendusraiel seda alati jälgida ei saavat.

Kuigi mees ennast meistrimeheks nimetada ei luba, sest selle sõna tähendus olevat tema võimetest laiahaardelisem, teeb ta kõik asjad ilusa väljanägemisega valmis. Olgu see pussnuga või noatupp, viimistlusaste on neil kõrge.
        
Allikas: Meie Maa, Veljo Kuivjõgi      

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid