Metsa järjepidevast hooldamisest


Metsa järjepidev hooldamine tõstab selle väärtust

Hooldusraietega kujundame metsad puhtamaks ja ilusamaks, nii kasvab rohkem kvaliteetset puitu ja suureneb metsast saadav tulu.

Stora Enso metsandusjuhi Indrek Tusti sõnul on suuremate metsatööde jaoks kõige parem aeg talv. Siiski on ka mitmeid selliseid hooldustöid, mida talvel paksu lume tõttu teha ei saa. «Sügisel enne lume tulekut, kui lehed on puudelt langenud ning rohi närtsinud, tasub metsaomanikul läbi käia oma värskelt rajatud metsakultuur ning «päästa» põõsa- ja rohurinde alt välja need taimed, mis sinna on istutatud  ja mida soovitakse metsamaal säilitada,» rääkis Tust.

Ka RMK metsamajanduse peaspetsialist Rainer Laigu märkis, et teistest töödest rohkem tehakse sügisel metsauuenduse hooldamist ja valgustusraiet. Sügisel on rohttaimed koltunud ning puudel lehed langenud, seetõttu on lihtsam üles leida roheliseks jäävaid okaspuid.

«Nende tööde eesmärk on eemaldada väljavalitud puude ümbrusest kasvamist segavad taimed ning kujundada noore metsa tulevikukoosseis ehk viia väljavalitud puude arv ja nende vahekaugus õigeks,» selgitas Laigu.
Hooldustöid tehakse enamasti võsasaega ning tööde käigus valitakse, millised puud on kvaliteetsete tüveomadustega ja paremakasvulised, et need alles jätta.

Investeeri oma metsa
Kui võrrelda kahte sarnaste kasvutingimustega metsaomandit, millest ühe metsa omanik tegeleb järjepideva hooldamisega ja teine ei sega metsa kasvule vahele ning ootab lõpptulemust, siis võidab Indrek Tusti sõnul see omanik, kes erinevates metsakasvufaasides investeeris metsa oma aega, raha ja hoolt.

«80-aastase lageraie puhul võib hoolas metsaomanik teenida kuni 7000 eurot hektari kohta, passiivne metsaomanik vaid 3500 eurot hektari kohta samades looduslikes tingimustes kasvanud metsa eest,» rõhutas Indrek Tust, et metsa väärtuse tõstmise nimel tuleb seda järjepidevalt hooldada.

MÄRGATAV VAHE
Kaheksakümmend aastat on pikk aeg ja selle aja jooksul kasvatab hoolas metsaomanik Tusti sõnul välja puhta kuusiku, passiivsel metsa-omanikul laiutavad metsas aga peamiselt lehtpuud haabade, leppade ja kaskede näol.

«Kui arvestada, et eestlase keskmine metsaomand on ligemale 10 hektarit, siis hoolsa ja passiivse metsaomaniku tulevikuväljavaated on päris erinevad – rahalises väärtuses võib see tähendada kuni 35 000 euro suurust erinevust,» rääkis Tust.
Indrek Tusti väitel soovitavad kogenud metsamehed hooldustöid teha kaks korda aastas – kevadel enne lehtede ja rohurinde kasvu ning sügisel pärast lehtede langemist.

Rainer Laigu aga nentis, et kuna mets vajab pidevalt hooldust, võiks hooldustöid teha lisaks sügisele ka teistel aastaaegadel. «Metsa kasvatamine on nagu lapse kasvatamine – sellega tuleb tegeleda aasta läbi, mitte vaid siis, kui kool sügisel algamas,» märkis ta.  

Hooldusraie erinevad liigid

Hooldusraie käigus kõrvaldatakse perioodiliselt metsast need puud, mille edasine säilitamine takistaks metsa kvaliteedi kasvu. Lisaks reguleeritakse metsa liigilist koostist, parandatakse selle sanitaarset seisundit ning suurendatakse vastu­pidavust tormi- ja lumekahjustustele. Seega luuakse eeldus metsa tootlikkuse ja kvaliteedi parane­miseks.

Hooldusraie jaguneb valgustusraieks, harvendusraieks ja sanitaarraieks.

Harvendusraie

Harvendusraie peamiseks eesmärgiks on viia puistu liigilise koosseisu kujundamine lõpule, tõstes sellega ühtlasi puistu väärtust. Selle käigus antakse kasvuruumi väärtuslikele eksemplaridele, parandatakse metsa loodusliku uuenemise tingimusi, suurendatakse puistu vastupanuvõimet tormi- ja lumekahjustustele, samuti putukkahjuritele ja seenhaigustele.

Lisaks võetakse kasutusele nende puude puit, mis metsast nagunii looduslikult välja langeksid. Pärast valgustusraiet kasvab puistus 2000–6000 puud hektari kohta. Küpses eas puistusse mahub kõigest 400–600 puud hektari kohta. Rohkematele napiks valgust, toitaineid ja vett.

Harvendusraiega raiutakse välja kahjustatud ja halva kvaliteediga, surnud ja surevad puud. Seega võib öelda, et uuendusraiesse jõuavad kõige kvaliteetsemad isendid, mis annavad metsaomanikule rohkem rahalist tulu.

Esimene harvendusraie toimub tavaliselt 20–40aastases puistus. Harvendusraied soovitatakse  kuusikutes, kaasikutes ja haavikutes lõpetada 40–50 aasta vanuselt ning männikutes ja kõvalehtpuupuistutes 50–70 aasta vanuselt. Vanemas eas tehakse pigem sanitaarraieid. Tuleks arvesse võtta, et keskealisi ja valmivaid puistuid (eriti kuusikuid) ülemäära hõrendades langeb nende tagavara juurdekasv ja väheneb uuendusraiest saadav puidu kogus.

Harvendusraietel raiutav puit leiab enamasti kasutust, seega võib harvendusraie anda erinevalt valgustusraiest ka kohest tulu või katab saadav tulu vähemalt raiele tehtud kulutused.

Valgustusraie

Valgustusraie peamisteks eesmärkideks on kujundada puistu liigilist koosseisu ning parandada valgus- ja toitetingimusi. Seda tuleb planeerida aegsasti, arvestades ka metsa kasvukohatüüpi ja eesmärgiks olevat puistu liigilist koosseisu. Ilma valgustusraieta võib soovitud liigilise koosseisuga puistu jääda välja kasvatamata.

Vanuses viis kuni 20 aastat on puistu tavaliselt tihe – loodusliku uuenduse tekke soodsate tingimuste korral isegi 10 000–50 000 puud hektari kohta. Kõik need puud konkureerivad omavahel toitainete, vee ja valguse pärast. Valgustusraieteta jäävad puude tüved peenikeseks ja nende kasvutempo kahaneb.

Raiel jäetakse kasvama terved, sirged, hästi laasunud tüve ja korraliku võraga puud. Samuti kujundatakse valgustusraiega metsa koosseisu. Keskmiselt jääb pärast valgustusraiet hektari kohta alles 2000–6000 puud, väga tihedate noorendike hooldamisel kuni 10 000 puud hektarile.

Kulud sõltuvad üldjuhul langetatud puude arvust hektaril. Valgustusraie ligikaudne hind on 64–260 eurot hektari kohta. Need kulutused on hädavajalikud ja võivad end tagasi teenida juba esimesel harvendusraiel. Valgustusraietele peavad järgnema harvendusraied.

Sanitaarraie

Sanitaarraie on seotud metsa tervisliku seisundiga ja seda tohib teha nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude eemaldamiseks metsast, samuti surevate või surnud puude raieks puidu kasutamise eesmärgil, kui see ei ohusta bioloogilist mitmekesisust. Lähtutakse põhimõttest, et sanitaarraiet ei tehta, kui raiutavaid puid on võimalik metsast eemaldada mõne muu raiega, näiteks harvendusraiega.

Üldiselt võetakse sanitaarraie ette vastavalt vajadusele ning peamiselt vanemates puistutes, raiudes ära näiteks kahjurite massilist paljunemist soodustavad puud.

Autor: Maarja Otsa

Allikas: E24 äriuudised

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid