Metsamaterjalile lisatakse Eestis järjest rohkem väärtust (EMPL)

Aasta 2014 kolmanda kvartali lõpu seisuga oli statistikaameti andmetel puidutööstuse lisandväärtus kasvanud 2013 aasta sama perioodiga võrreldes tervelt 11,1%. See näitab selgelt, et sektor areneb jõudsalt ning metsamaterjalile lisatakse üha enam ja enam väärtust Eestis kohapeal, andes samas tööd meie inimestele. Võrdluseks kogu Eesti lisandväärtus tõusis samade perioodide võrdluses 2,3%.
Investeeringud jätkuvad kogu metsandussektoris. Uusi tehaseid käivitatakse pelletitootmises ja saetööstuses. 
Eraldi tuleb märkida, et saetööstuses investeeritakse ka peenemat ja lühemat sorti palgi töötlemiseks. 
Järgmistel aastatel on oodata vineeritoodangu kasvu, täna osaliselt toodetava vineerspooni edasise töötlemise tulemusel. 
Puitmassitootjad investeerivad hetkel energiaefektiivsuse kasvu, paberitootjad keskkonnamõju vähendamisse ning tootmise efektiivsuse tõusu.

Panused mõõdukal kasvul. Olukord välisturgudel, kuhu Eesti puidutööstus ekspordib, pole enam nii hea kui see oli aasta tagasi. 
Lähikuudel ettevõtted nõudluse kasvu ei prognoosi, pikemas perspektiivis nähakse stabiilsust ja mõõdukat mahukasvu. Hinnad sõltuvad alati turust ja nende prognoosimine on üsna tänamatu tegevus, palju olulisem on ettevõtetele efektiivsuse kasv ja mahukasv. Need on asjad mis sõltuvad ettevõtte tegevusest, turuhinda ükski ettevõte mõjutada ei saa. 
Efektiivsuse kasvatamine on fookuses kõigil ettevõtetel, see aitab meid suurtemate naabritest metsatööstusmaadega edukalt turgudel konkureerida. 
Eesti toormeturul on ümarmaterjali osas suurem nõudlus saepalgil, vineeri- ja spoonipakul, väikesem aga paberipuul ja küttepuul. Energiapuu nõudlus on samas prognoositult pidevalt kasvav, kuna pelletitootmise ja taastuvenergiatootmise mahud kasvavad. Energiaks ja energiatoodeteks läheb nii küttepuu kui hake ja tööstuste kõrvaltoodang. Metsa ülestöötamise mahud olid aastal 2014 stabiilsed, ülestöötamise teenuse müüjad otsivad samuti võimalusi efektiivsuse kasvatamiseks. 

Paremini toimiv väärtusahel. Võrreldes põhjanaabritega on meie keskmine erametsaomand väiksem, seega on meie ülestöötajatel keerukam efektiivsuse osas naabermaadega konkureerida. Üldiselt on metsasektori kogu väärtusahel üha paremini toimiv – erametsaomanikud on aktiivsemad ning teevad ühistegevust metsamajandamistööde tellimisel ja ümarpuidu müügil, mis võimaldab paremini ja efektiivselt  majandada ning uut metsapõlvkonda kasvatada. 
Metsasektori ümarpuidu logistika on käesoleva aasta esimeses kvartalis muutumas efektiivsemaks. Uus veolubade regulatsioon annab alguse sektori logistikaahela konkurentsivõime paranemisele. 

Puidu olulisus kasvab. Tulevikku vaatavalt on metsa- ja puidusektoril edaspidi maailma kestlikus ja jätkusuutlikus majanduses väga oluline roll täita. 
Puidutööstuse toodangust suur osa läheb ehitusturule. Moodne puitehitus on tõusev ja keskkonnasäästlik trend kogu maailmas. See annab puidusektorile hea potentsiaali edasiseks arenguks. 
Puit materjalina on tark ja innovatiivne ehitusmaterjal – taastuv, kerge ja samas väga hea kandevõimega, taaskasutatav ja talletab metsa kasvamisel atmosfäärist seotud süsihappegaasi. 
Eestis on puitehitus seni olnud tavapärane valdavalt eramute ja väiksemate avalike hoonete ehitamisel, täna on aga tekkimas uusi puitmaterjalist avalikke hooneid ning Eesti ettevõtjad toodavad puitmajatehastes muuhulgas ka maailma kõrgeimat puitelamut – 14 korruselist korterelamut, mis pannakse kokku Norras. 
Puidu biomassi baasil toodetakse taastuvenergiat. Mets on looduslik päikesepatarei, mis ennast kõigest aastakümnetega uuesti laeb. 
Taastumatud loodusvarad ei uuene ja seega on inimkonnal metsa kestlikul majandamisel ja puidu kasutamisel hea perspektiiv.

Artikkel ilmus Äripäeva erilehes Metsamajandus 28.01.2015

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid