Metsanduse lisandväärtused vajavad teadvustamist

Metsamajandus on Eestis üks vanimaid majandusvaldkonda mis on samas püsinud ka eluvõimelisena – suur osa metsaga ühel või teisel moel tegelevaid firmasid on tänaseks majanduskriisi edukalt üle elanud. Ka erametsaomanikud on paari aastaküm­nega oma rolliga aina enam kohanemas.

Ministeerium kaasab otsustamisel huvigruppe

Palju elevust ja kõneainet on viimastel aegadel metsandusringkondades tekita­nud uus arengukava, mis keskkonna­ministeeriumi asekantsleri ja varasema metsaosakonna juhataja Marku Lambi sõnul on tänaseks valitsuse poolt heaks­kiidu saanud.

Marku Lambi sõnul on ministeerium olulisimad suunad aastani 2020 metsan­duse arengukavas paika seadnud, tähtis väljakutse on selles Eesti eesistumine Euroopa Liidus aastal 2018.

„Avatus, läbipaistvus ja suhtlemine avalikkusega on valdkonnad, milliseid tuleb parandada. Koostöö suuremate hu­vigruppidega on olnud pidevalt positiivne ja nende kaasamine otsustusprotsessi tagatud,” kinnitab Lamp. „Metsandus on valdkond, mis mõjutab enamikku eesti­maalastest ja alati ei jõua kõik sõnumid huvitatud isikuteni. Endiselt vajab paran­damist keskkonnateadlikkuse tõstmine ühiskonnas ja metsandusalaste otsuste parem tutvustamine avalikkusele.”

Lamp hindab metsanduse rolli Eesti majanduses tervikuna väga võimalus­terohkeks: bioenergeetika edenemine, rohemajandus, süsinikukaubandus jt. arengud annavad lootust, et kestvalt majandatud metsadest pärinev puit on lahenduseks keskkonnaprobleemidele.

Lambi sõnul kujundab puidu hinna ehitussektor ja teised tarbijad. Viimase kolme aasta jooksul on puidu hinnad järjest tõusnud. „Nii Põhja-Ameerika kui Euroopa ehitussektori kulutused on jõudnud taas sajandi alguse tasemele. Uue „mulli” tekkimist ehk siis uut tõusu pole lähiajal siiski oodata,” lausub ta.

Hooldamata mets läheb raisku

Lamp on seisukohal, et kui välisnõud-lus endiselt kasvab, jätkab meie puidu­tööstus Eesti majanduse väliskaubandu­se negatiivse bilansi tasakaalustamist. „Täiendavat stiimulit loob üha arenev biomassi kasutamine energeetikas. See aitab tuua meie metsadest välja seni taga­sihoidlikku kasutamist leidnud väheväär-tuslikumat lehtpuuressurssi,” lisab ta.

Ministeerium ja selle hallatav erametsakeskus, samuti erametsaliit, püüdlevad selle poole, et meie metsaomanikud oma staatusest endale aru annaksid – nende käes on tohutu väärtusega ressurss ja see väärtus üha suureneb. „Kuid see ressurss võib sama hästi ka kahanema hakata, kui lasta metsal pikki aastaid hooldamata seista,” nendib Marku Lamp. „Eestis on metsaomanike seas levinud eelarvamus, et metsa niinimetatud hoidmine seisneb selles, et sellega üldse midagi ei tehta. Püüame neid hoiakuid muuta.”

Metsandus suuremate turgude tõmbetuules

Eesti on Lambi hinnangul paratama­tult suuremate turgude tõmbetuules ja ekspordi mitmekesistamine annab mõne piirkonna äkilise kukkumise korral või­maluse ise jalgele jääda. „Metsanduse, nagu iga teisegi majandusharu jaoks on oluline püsida vähemalt konkurentide­ga võrdsetes tingimustes, samuti luua soodne majanduskeskkond ettevõtjatele. Ohtlik on sattuda sõltuvusse toetustest, millede eesmärk ei ole uute väärtuste loomine, vaid teatud tegevuste subsidee­rimine,” kirjeldab ta.

Lambi hinnangul on metsanduse sõl­tuvus toetustest suudetud siiani siiski suhteliselt madalal hoida, mistõttu võib sellel tulevikus olla konkurentsieelis mit­mete teiste maaressurssi kasutavate ma­jandusharude ees.

Puidutööstus maailmatasemel tehnoloogiaga

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) peadirektori Aigar Kallase hinnangul on meie metsanduse valukohaks ühiskon­na üldine negatiivne suhtumine metsa majandamisse. Ükskõik, kas selleks on sõjajärgsete omandisuhete lõhkumisega kaduma läinud traditsioonid, inimlik ka­dedus või mingi muu praktiline põhjus, näiteks metsaomandi väiksus, kaugus või omaniku iga. Ja passiivsus eelkõige metsa uuendamisel ja hooldamisel vä­hendab kindlasti tulevikus metsa väär­tust, sealhulgas ka ökoloogilises plaanis, tõdeb Kallas.

„Siiski tuleb heameelt tunda sellest, et kahekümne aastaga on Eestis üles ehitatud maailmatasemel mehaaniline puidutööstus, metsa majandamiseks on olemas nii infrastruktuur kui vajalikud teadmised ning kui turg lubab, on või­malik siit ka järgmisele tasemele astuda,” räägib ta.

Järk-järgult see juba ka toimub. Kallas toob näiteks haavapuidumassi teha­se Kundas, tselluloosi- ja paberitehase Kehras, maailma suurimate pelletitootja-te hulka kuuluva Graanul Investi.

„Ка taastuvate energiakandjate kasuta­misele üleminekut toetav Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi valitsuse majanduspo­liitika loovad eeldused puidu kasutus­võimaluste suurendamiseks,” märgib ta. „Usun, et järk-järgulise suunatud aren­guga on võimalik metsanduse absoluut­väärtust ühiskonnale tänasega võrreldes kaks korda suurendada.”

Ühistuline tegevus edeneb visalt

Marku Lambi hinnangul on maailma mastaabis metsaomanikuks olemine luk­sus, Eestis on see saanud võimalikuks peaaegu sajale tuhandele kodanikule.

„On ilmne, et kõik metsaomanikud ei suuda ennast kunagi kurssi viia metsan­duslike nüanssidega. Ligikaudu poolte omanike metsamaa pindala on alla viie hektari, mistõttu on selle majandamine ebaefektiivne,” iseloomustab ta olukor­da. „Metsaomanike koondumine võimal­dab ühiselt tegutsedes kulusid kokku hoida ja täita omandiga kaasnevaid ko­hustusi.” Ta lisab, et metsaühistu on abiks nii nendele omanikele, kelledel endal vajalikud metsanduslikud teadmi­sed puuduvad, kui neile, kes soovivad üheskoos tegutsedes lihtsalt tuntavalt suuremat tulu teenida.

Riigipoolne huvi on toetuste andmisel jälgida, et ka väiksemaid erametsaomanikke märgatakse ja nad ei jääks toetuste jagamisel viimasele kohale. „Samal ajal püüame jälgida, et toetused ei saaks ees­märgiks omaette. On kuulda, et mõnel juhul on toetused ühistu ainus tulu. Sellist poliitikat ei saa riik jätkata, varem või hiljem selline kurss muutub,” kinni-
tab Lamp.

„Ühistuid on meil pisut liiga palju, näiteks Rootsis on neid vaid neli-viis, meil on aktiivseid aga viisteist,” tõdeb ta. „Püüame järk-järgult üle minna lähe­nemisele, et toetame vaid neid, kes oma jätkusuutlikkust tõestavad.”

Erametsaliidu andmetel on Eestis registreeritud ühtekokku koguni 32 met­sanduslikku ühendust, kes liidavad oma­vahel omanikke, ülestöötajaid, vedajaid, kokkuostjaid ja tugiteenuste pakkujaid. Nende asukohti vaadates ilmneb, et kogu Eestimaa on metsanduslike kodanikualgatuslike organisatsioonidega kaetud. Tõsi, kui ühistute ja seltside olemusse süüvida, siis selgub, et need niiöelda ju­riidilised kehad on suutnud enda ümber koondada vaid pisku erinevate regiooni­de tegelikest metsaomanikest.

Hiiumaal ühistuline tegevus heal järjel

Üldise passiivsuse kõrval on loomulikult ka positiivseid näiteid. Nii on ühistege­vus suhteliselt heale järjele kergitatud Hiiumaal, kus juba 1999. aastal loodi neljateistkümne kohaliku metsaomaniku eestvedamisel Hiiumaa metsaseks. Saare pinnast on 71% kaetud metsaga. Praegu koondab metsaseks 163 liiget (13 juu-riidilist- ja 150 füüsilist isikut), nende kasutuses on ühtekokku 9400 hektarit metsamaad. Vaid kolmel FIE-st metsa­omanikul on metsa üle saja hektari. Muide, Hiiumaa metsaseks on esimene metsaühistu Eestimaal, mis sai endale arengukava. See võeti vastu 2010. aastal.

Erametsaliidu juhatuse esimees Aira Toss, kes aastaid vedanud ka Hiiumaa metsaseltsi tegemisi, märgib, et ühistu peamine eesmärk on metsaomaniku ha­rimine.

„Metsaselts arendab ühistegevust met­sade majandamisel, kusjuures aastaks 2015 on seatud eesmärgiks, et ühis­tu liikmetele kuulub vähemalt pool Hiiumaa metsadest,” iseloomustab Aira Toss seltsi tegevust ja tulevikuks sea­tud sihte. „Hiiumaa selts on aja jooksul taotlenud mitu korda toetust, seda ka saanud ja soetanud tehnikat, metsataimi ja muud taolist. Praegu on seltsil näiteks seitse traktorit.”

Edaspidi näeb Toss metsaühistutel suurt rolli selles, et õpetada erametsa-omanikku tellima ja kasutama metsa­kasvatuse teenust. Viimase põhimõte on – kui endal jõud üle ei käi, lase metsas toimetada asjatundjal.

Hiiumaa metsaseltsi eripära on selles, et nemad ei tegele puidu müügiga. „Kuna puidu ülesostmisega tegeleb Hiiumaal vaid kaks ettevõtet ja need mõlemad on ka seltsi liikmed, siis pole põhjust hakata normaalset konkurentsi moonutama,” selgitab Toss.

Kõikides metsades peitub oma väärtus

Metsamajanduslike teenuste pakkumi­sega tegeleva OÜ Metsaekspert juhataja Peep Põntson tunnistab, et erametsa­omanike – olgu need siis era- või jurii­dilised isikud – soovid ja eesmärgid on sedavõrd erinevad, et nendes ühisosa leidmine kulgeb üle kivide ja kändude.

Põntson usub, et ühistuline tegevus saaks hoo sisse siis, kui sinna kuulumine muutub metsaomanikule vajaduseks. Seda vajadust aga ei teki seni, kuni suur osa eelkõige väikemetsaomanikest oma metsa aktiivselt ei majanda. „Ühekaupa metsaomanikud siiski toimetada ei jõua,” märgib Põntson.

Eraomanike väikesele aktiivsusele oma metsade majandamisel viitab ka maaülikooli professor Hardi Tullus, tõdedes, et suur osa meie metsades leiduvast puiduressursist on kasutamata. Ta on seda meelt, et sageli käib väikemetsaomanikule oma metsa seadusejärgne majandami­ne ülejõu – see võib jääda teadmiste, aga ka kesise majandusliku tulukuse taha.

„Ega näljahädad pole tingitud toidu puudumistest, vaid ikka sellepärast, et pole raha toidu ostmiseks,” tõmbab Tullus paralleeli. „Tuleviku metsandus sõltub palju puidu kasutamise tavade ja põllumajandustraditsioonide muutumisest, ka sellest, kui palju suudetakse põllumajan­duses ja metsanduses sarnast näha.”

Tullus on seda meelt, et üles töötada tasub ka selliseid metsi, milliseid varem peeti majanduslikult vähetasuvateks, sest jäme- ja peenpalgi kokkuostuhin­nad on juba sarnases suurusjärgus. Seda seetõttu, et saetööstuste tehnoloogia on kiiresti arenenud, võimaldades toota näi­teks liimpuitu või jätkatud puitu, ega vaja enam niiöelda ühest tükist laia ja pikka lauda või prussi. Kui praegu on tasuvuse piiri tähistavaks puidu läbimõõduks kaheksa kuni üheksa sentimeetrit, siis õige pea võib majandatava puidu hulka jõuda juba ka kuuesentimeetrise läbimõõduga puit.

Poliitikud üritavad metsameeste koostööd õhutada

„Metsamajanduslikud tööd muutu­vad üha kallimaks, sealhulgas ka transport ja muud kõrvaltegevused. Väikemetsaomanikel on üksi kõiki töid korraldada majanduslikult ebamõistlik, ühistutesse koondumine on ainus võima­lus suurte majandajatega konkurentsis püsida. Seda enam, et mida aeg edasi, seda vähemaks jääb metsandusklikke pii­ranguid. Sellepärast ma ei tahaks kuidagi kuulutada paratamatuseks seda, et met­sanduse tulevik kuulub vaid suuromani­kele,” leiab Lamp. „Mulle meeldiks, kui koostöö tuleks vabatahtlikult. Tavaliselt tuleb eestlase koostöösoov esile alles siis, kui viimane häda on käes. Seega tuleks teha nende elu võimalikult keeruliseks ja koostöö möödapääsmatuks või siis hoo­pis metsaomanikke motiveerida. Oleme valinud pigem viimase tee ja püüdnud juba vähemalt kuusteist aastat – aastal 1997 võeti Riigikogus vastu Eesti metsa­poliitika – seda valikut järgida.”

Eesti versus Skandinaavia

„Eestis on metsade all ümmarguselt pool kogu maast, kuid näiteks Taanis seevastu on metsasus umbes 12% ja pindala pisut üle 500 000 hektari,” räägib Lamp. Võrreldes Eesti ja teiste Põhjamaadega on Taani maakasutus orienteeritud pigem põllumajandusele. Metsadestki suur osa ei ole looduslikku päritolu, vaid on istutatud. Taani met­sakasutus on ligikaudu kaks miljonit kuupmeetrit aastas, millest omakorda pool on kütteks kasutatav puit. Puidu tarbimine on oluliselt suurem, mistõttu enamus kasutatavast puidust impordi­takse.

„Taanlaste keskmine erametsaomand on meie omast umbes kaks korda suu­rem, kuid siiski ei ole erametsaoma­nik võimeline metsakasutusest kasumit tootma. Metsamaad kasutatakse ka eri­neva kõrvalkasutuse eesmärgil, kuna taanlaste võimalused metsas käia, näi­teks jahipidamise eesmärgil, on tundu­vad tagasihoidlikumad kui meil,” teab Lamp.

Metsaomanikud on seal paremini or­ganiseerunud ning vabadus metsamajan­duslike otsuste langetamiseks on tema sõnul tunduvalt suurem kui meil.

Taani on Lambi sõnul viimased viis­teist aastat olnud stabiilselt üks suu­remaid eksportturge Eesti puidule ja puittoodetele, Skandinaavia riigid koos moodustavad ligikaudu poole kogu eksportturust.

Soome ja Rootsi metsamajanduse kor­raldus on asekantsleri hinnangul eesku­juks mitmetele maailma riikidele, seal­hulgas ka meile. „Nii Soome kui Rootsi on meile olnud oluliseks abiks oma metsandusadministratsiooni ja erametsandu­se tugisüsteemi ülesehitamisel. Koostöö Soome ja Rootsi metsandusadministratsiooniga on pidev ja kohtumised iga-aastased. Täiendavat koostööd Euroopa tasandil aitab parandada aastas kaks korda toimuvad riikide metsandusjuhtide kohtumised.”

Metsamaa koondub suuromanike kätte

Võiks ju öelda, et kui oma metsaga te­geleda ei soovi või ei käi jõud üle, siis müü see maha. AS-i Arco Real Estate põllu- ja metsamaade maakler Margus Põld aga märgib, et need, kes tahtsid oma metsamaad müüa, ongi seda juba teinud. Omanikeks on Põllu sõnul jää­nud või saanud inimesed, kes soovivad metsaga tegeleda ega torma müügivaja­duse tekkides esimese metsaga tegeleva sugulase-tuttava juurde. Nad kaaluvad rohkem ja võtavad pakkumisi mitmest kohast. Müüjaid on seega järjest vähem. Mets koguneb piiratud arvu inimeste ja firmade kätte, kes majandades elatu-vadki sellest.

„Tavainimese jaoks on metsamaa paras peavalu, kui ta peaks seda ise majanda­ma hakkama,” tõdeb Põld. Puidu kokku­ostuhindu kindlaks teha on lihtne, piisab vaid internetiotsingust. Kõige keerulisem on aru saada, milline mets ja kui palju erinevaid kooslusi konkreetsel kinnistul kasvab.”

Ta nendib, et kui omanik valib metsa­maa müügi asemel siiski majandamise, on võimalik, et ta saab igal sammul natuke petta. Kui metsa majandamisest teenitav tulu jaotub aastate peale, siis maa müügist saab omanik enam-vähem sama raha korraga kätte. Tehingu puhul kannab ostja raha notari deposiitkontole ja müüja pangaarvele laekub see kolme päeva jooksul. Erandiks on juhud, kus müüja tahab saada mingi osa summast sularahas.

Maad ei tasu poolmuidu käest anda

OÜ Tark Mets juhataja Heiki Hepner on samuti seda meelt, et metsamaa konsoli­deerumine suuremate maaomanike kätte jätkub. Statistika järgi otsustades võib öelda, et ostetakse pigem kvaliteetsemat metsamaad, kus peal rohkem küpseid puistuid.

Olen reeglina soovitanud raieõigust müüa ja jätta maa alles kas iseendale või oma lastele,” räägib Hepner. „Et vältida metsamaa müümist spekulandile, kes selle esimesel võimalusel soolase­ma hinnaga edasi äritseb, võiks õiglase hinna kohta küsida nõu kohalikult metsaühistult või -konsulendilt.” Ta lisab, et metsaühistu abiga võib kaaluda oksjoni korraldamist, aga ka siis peaks alghind olema võimalikult keskmise turuhinna tasemel.

Uus metsaseadus toob leevendust väikemetsaomanikule

Taas muutmisele minev metsa­seadus, mis praeguseks on esi­tatud Riigikogule, peaks Andres Talijärve sõnul lihtsustama er­ametsaomanike, eeskätt just väikeste metsamaade omanike metsamajandus­tööde teostamist.

Nii näiteks ei ole muudatusettepa­neku kohaselt edaspidi enam vaja in­venteerida alla viie hektari suuruseid metsaomandeid. Samuti peaks keh­tima hakkama puistupõhine raielahendus, kus arvestus põhineb puistu ena­muspuuliigi järgi. Raied aga hakkavad seadusemuudatu­se kohaselt toimu­ma eraldisepõhiselt – raie piiri paneb paika metsaeraldise piir.

Kui praegu peab enne raiet koostama metsateatise, siis edaspidi – juhul, kui mets on inven­teeritud – ei pea lageraiesse mine­vate metsade kohta enam eraldi teatist registrile saatma.

Keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talijärv kinnitab, et uus met­saseadus muudab erametsaomaniku elu mitmes osas lihtsamaks ja kind­lasti väheneb bürokraatia kõikvõi­malike lubade menetlemisel. See tähendab, et registris registreeri­mine on samastatud metsateatise esi­tamisega.

„Siin on seaduselooja lähtunud põ­himõttest, et kord juba lubatud asja pole enam mõtet teist korda lubada,” selgitab Talijärv.

Metsaseaduse täiendused lubavad tulevikus ühelt kinnistult raiuda metsateatist esitamata aastas kuni kaks­kümmend hektarit puitu, seda siiski eeldusel, et kolme hektari kohta ei raiutaks rohkem kui üks tihumeeter. Tuleb siiski silmas pidada, et sellisel moel raiutud puitu tohib metsaomanik kasutada vaid oma tarbeks. Kui soovi­takse selle puiduga mingeid tehinguid teha, on ikkagi tar­vis ka metsateatist.

Lisaks tasub mee­les pidada, et registripõhine metsama­jandus on lubatud siiski vaid metsades, kus pole piiranguid peal.

Ain Alvela/Äripäev

Nõu küsimist ei maksa häbeneda

2012. aastal kulus erametsakeskusel metsaomanike nõustami­seks 495 527 eurot (2011. aastal 433 068 eurot), nõustamisi viidi läbi 5676 (5332) korral.

Viimase nelja aastaga on metsandus­alase nõu jagamisele kulunud summa enam kui kahekordselt suurenenud – 2009. aastal kulus selleks 216 424 eurot.

Tavapäraselt viiakse kõige rohkem nõustamisi läbi Tartumaal (mullu 3,9% ja 2011. aastal 3,7% nõustamiste koguarvust), järgnevad Viljandi, Jõgeva ja Pärnu maakonnad.

Konkurentsitult kõige rohkem vaja­sid erametsaomanikud 2012. aastal abi toetuste taotlemisel, muuhulgas Natura 2000 kaitsealadega seonduva asjus -39,5% kõikidest nõustamistest (2011 -43%).

Eesti metsanduse üldist strateegiat juhib aastateks 2009-2013 kehtestatud metsanduse arengukava.

Allikas: statistikaamet

Metsanduslikud organisatsioonid ja ühendused

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet – www.pria.ee

PRIA on riigiasutus, mille ülesandeks on riiklike toetuste ning Euroopa Liidu toetuste andmise korraldamine, põllu­majandusega seotud riiklike registrite ja muude andmekogude pidamine.

Keskkonnainvesteeringute keskus -www.kik.ee

KIK-i ülesandeks on rahastada erinevaid keskkonnaprojekte ning rakendada ro­helist investeerimisskeemi (C02 kvoodi-müük ja toetuste vahendamine).

KIK-ist on võimalik taotleda ka sihtots­tarbelist keskkonnalaenu soovitud pro­jekti elluviimiseks.

Ettevõtluse arendamise sihtasutus -www.eas.ee

EAS-i ülesandeks on edendada ettevõt­lus- ja regionaalpoliitikat Eestis, pakku­des ettevõtjatele, teadusasutustele, ava­likule ja kolmandale sektorile rahalisi toetusi, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.

Maakondlike arenduskeskuste infovä-rav www.mak.eas.ee

Maaelu edendamise sihtasutus –

www.mes.ee

Sihtasutuse ülesandeks on maapiirkon­na majandusliku ettevõtluse arendamine läbi võlakohustuste tagamise, laenamise, toetuste andmise ja maaelu maine ku­jundamise.

Maamajanduse teabe levitamine maa-ettevõtjale ja konsulendile www.pikk. ee kaudu.

Metsa hoiu-laenuühistu -www.metsaraha.ee

Tulundusühistu tegeleb oma liikme­te raha hoiustamise, liikmetele laenu andmise, laenuressursi vahendamise ja klientide nõustamisega majandusküsi-

Metsaselts – www.metsaselts.ee

Selts koondab metsandustöötajaid ja -huvilisi.

Selts korraldab iga-aastast metsanädalat ja metsanduse visioonikonverentsi.

Metsa- ja puidutööstuse liit -www.empl.ee

Mittetulundusühistu ülesandeks on aidata kaasa puidu laialdasele kasu­tamisele Eestis, mõjutada metsa- ja puidutööstussektori konkurentsiteguri-te arengut ning sektori panuse kasvu ühiskonda.

Metsaüliõpilaste selts – www.emeus.ee

Mittetulundusühistu eesmärk on koon­dada metsandustudengeid, et rääkida kaasa ühiskonna protsessides õppe- ja teadustööd arendavate projektide ning heakorratööde kaudu.

Eestimaa Looduse Fond – www.elfond.ee

ELF-i tegevuse eesmärk on loodusli­ku mitmekesisuse säilitamine Eestis ja maailmas koostöös üksikisikute, ette­võtete, organisatsioonide ja riigiasu­tustega.

Talupidajate keskliit – www.taluliit.ee

Mittetulundusühistu ühendab Eestis re­gistreeritud talupidajate liitusid, maa­majanduslikke huvi-, erialaseltse ja -lii­tusid ning keskühistuid.

erametsaliit, Äripäev

Allikas: Eesti Mets. Ain Alvela, Äripäeva ajakirjanik Kairi Oja, ajakirjanik

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid