Mida ettevõtjad aastalt ootavad? (Äripäev, Marge Väikenurm / Ken Rohelaan / Marta Jaakson)

Majanduskeskkond kaotab köitvust 

Eesti ettevõtjad ja tippjuhid ootavad uuel aastal poliitikutelt maksukeskkonna paranemist ja ise kavatsevad suurendada efektiivsust.

Teeninduses kummitab töökäte nappus

Tööjõurendiga tegeleva Manpower Balti juhi Heigo Kaldra sõnul on järgmise aasta suurim väljakutse võitlus tööjõupuudusega. Tallinnas ja Tallinna lähiümbruses on tööpuudus tema sõnul olematu, puudu on aga tuhandeid spetsialiste ja ka lihttööjõudu. Kaldra loodab, etjärgmisel aastal õnnestub 20-liikmelisse meeskonda kaks inimest juurde palgata. “Palgatõus peab igal juhul ületama inflatsiooni,” lisas ta.

Poliitikutelt ootab Kaldra, et Eesti püüdleks jõuda viie eetilisema Euroopa riigi hulka.

Smart Metal Invest tegeleb väärismetallidesse investeerimisega. Ettevõtte üks omanikke Erik Karu leidis, et poliitikud peaksid uuel aastal Eesti elu edendamiseks hakkama ettevõtlust toetama. Tema sõnul on viimasel ajal maksumäärasid ettevõtlusele järjest pärssivamaks muudetud. “Poliitikud võiksid enne otsuste vastuvõtmist seada end rohkem ettevõtja kingadesse, mitte vaadata, kuidas riigile ja endile lühiperspektiivis parim on,” ütles Karu.

Tuleval aastal plaanib Karu müügiportfelli laiendada ja välisturge vallutada.

Kinnisvarafirma palkab töötajaid. Kinnisvarafirma lPartner omanik Martin Vahter ootab valimisteks valmistuvatelt poliitikutelt selgemat positsiooni riigireformija omavalitsusreformi kohta. Tähelepanu tuleks pöörata ka madalapalgaliste maksukoormuse teemale.

Suurimad investeeringud teeb lPartner inimestesse. Ettevõte palkas tänavu juurde üle kümne inimese, Vahter loodab, et ka tuleval aastal saab sama suurusjärk inimesi nende juures tööd.

Töösturid: põhiküsimus efektiivsuses

Vineeritehase UPM-Kymmene Otepää juht Ando Jukk soovitab poliitikutel tegutseda, et tööstus Eestis areneks. “Riik saab olla nii tugev, kui tugev on riigi majandus. Riigi tasemel tuleb seada õiged eesmärgid ja neist ka kinni pidada,” ütles ta. Ta tõi näite, et Läti on lubanud olla 2018. aastaks Balti parima majandusega riik. “Leedukad räägivad, et nende riik on seda praegu ja inimesed on töökamad. Reeglina on tugeva majandusega riigid arenenud tööstusega. Arvan, et tööstuse arengu poole peakski pilgud seadma. Praegused tingimused ei ole lähipiirkonnaga konkurentsivõimelised. Alustaks siit,” soovitas ta.

Millele ettevõte algaval aastal keskendub? “Kuidas efektiivsust kasvatada, see on tootmisettevõtete põhiküsimus,” vastas Jukk.

Elektroonikafirma Enics Eesti juht Jaanus Aal arvas, et uuel aastal võiks tulumaksu alandamise asemel jääda raha riigile, kuid riik peab tõsiselt endale otsa vaatama, kuidas ta seda raha kulutab.

Aali hinnangul on riigiaparaadil palju arenguruumi, kui võrrelda seda ettevõtlusega, kus hinnatakse iga üksikut töökohta. “Kas ikka iga positsioon loob väärtust vähemalt sama palju, kui ressurssi kulutab? Kui ressurss läheb kallimaks, tuleb ka väärtused üle hinnata,” ütles Aal.

Aali sõnul on internetis asjaajamine Eestis lihtsam kui teistes riikides. “Küll aga ei ole mulle silmajäänud, kas meil ka riigitööliste osakaal sellepärast väiksem on,” ütles ta.

Enics ei plaani töötajate arvu suurendada, palgatõusust on veel vara rääkida. “Vaatame palgad aprilliks üle,” ütles Aal. Tema sõnul on Enicsi 2015. aasta esimene eesmärk kasvatada müüki, mullu valiti jõuline kasvu-strateegia.

VKG investeerib 70 miljonit.

VKG juhatuse esimees Priit Rohumaa ütles, et ettevõttel on plaanis uuel aastal investeerida ühtekokku ligi 70 miljonit eurot.

Rohumaa märkis, et kuigi uus tehas annab tööd sadadele inimestele, nõuab turgude madalseis kiireid kärpeid, tööjõu kasvu VKGs oodata ei ole.

Uuel aastal ootab Rohumaa poliitikutelt stabiilsust. “Põlevkivisektori esindajana sooviks, et poliitikud tagaksid põlevkivitööstuse tööks stabiilsuse nii ressursi- kui ka maksupoliitika kujundamisel. Vastu annab sektor investeeringuid, töökohti ja maksutulu,” lubas Rohumaa.

IT-ettevõtja: tuleb teha kaks reformi

IT-firma Helmes tegevjuhi Jaan Pillesaare sõnul tuleks aastaid välditud riigivalitsemise ja maksureform lõpuks ära teha. “See on valijate ootus ja selle eest saab riigikogu palka. Maksureform peab olema suunatud tööinimeste heaolu tagamisele ehk siis langetada tuleb tööjõu maksukoormust,” ütles ta.

Pillesaare sõnul on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline tööjõud Eestist kõrge maksustamise tõttu vaikselt minema liikunud. “Tulemusena oleme oskustööjõu saadavuselt IMD 2014 talendiuuringus 60 riigi hulgas 57. kohal, Venezuelast, Tšiilist ja Peruust tagapool. Need kriitilised numbrid peavad poliitikud endale nööpnõelaga töölaua kohale kinnitama,” ütles Pillesaar.

Helmes peab Pillesaare sõnul uuel aastal võitma endale mõne globaalse kliendi, samuti laienema. Panustada tahab Pillesaar töötajate koolitamisse. Sel aastal palkas Helmes üle 40 inimese, ilmselt saab ka järgmisel aastal sama palju inimesi firmas tööd.

Õlletootja: riik saeb oksa, millel istub

Õlletootja A. Le Coq paneb Eestis tehase kinni, kui riik jätkab aktsiisimääradega survestamist, on ettevõtte juht Tarmo Noop pessimistlik.

“Mõnda aega tagasi oli mul vestlus poliitikuga, kes ütles otse välja, et kui ta vaatab meie kasumit, siis läheb meil hästi. Järelikult on riigil kõvasti ruumi, et aktsiisi tõsta, et kasum kaoks. See iseloomustab riigi suhtumist. Riigil ei ole hea meel ettevõtete üle, vaid üritab keskkonda võimalikult halvaks teha,” tõdes Noop.

Aeg, kus ettevõte asjad kokku pakib, ei pruugigi väga kaugel olla. “Selleks peaksid tulud kukkuma 30 protsenti, praegu kukuvad need aastas laias laastus 5 protsenti. Praeguste trendide jätkudes lõpetame tegutsemise kuue aasta pärast,” ennustas Noop.

Mahuinvesteeringuid A. Le Coq tuleval aastal ei tee. Uusi tooteid peab aga turule tooma. “Seda sunnib konkurents. Reeglina on uued tooted ka parema marginaaliga,” ütles Noop.

“Asi, millest poliitikud ei räägi või ei taha rääkida, on see, et riigil on raha täpselt nii palju, kui on seda ettevõtetel,” ütles Noop, kes ei ole ühegi erakonna valimisprogrammis näinud, mismoodi kavatseb riik ettevõtjate seljatagust tugevdada. “Kuidas kavatsetakse tõsta ettevõtete konkurentsivõimet? See, et tulumaks alaneb ühe protsendipunkti võrra, ei ole suur samm.”

Kui riik ei tee ettevõtjate elu lihtsustavaid muudatusi, hakkavad firmad investeeringuid naaberriikidesse ümber kolima, usub Noop. “Viimane aeg on sellele mõelda.”

Kaubandus loodab stabiilsust

AG Kaubanduse juht Hendrik I. Pass ootab poliitikutelt valimiste oluliste teemadena julgeolekut ja võimalikult väikest sekkumist ettevõtlusesse.

Passi sõnul on mõni otsus, näiteks käibemaksu muudatused ja 1000euroste tehingute deklareerimine, jäänud ettevõtjale arusaamatuks. “Kindlasti toob see lisakoormust just väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele. Siin on tunda, et tulusid riigieelarvesse ei ole piisavalt,” märkis ta.

Oktoobris AG Kaubanduse juhiks saanud Pass plaanib uuel aastal kahjumlikud kauplused sulgeda. Suuremad investeeringud lähevad Passi sõnul kaupluste uuendamiseks ja IT-süsteemi parendamiseks. Jaekaubanduses, eriti Tallinnas, on tema sõnul palgatõusu surve jätkuvalt suur.

Kütusemüüjad otsivad kõrvaltooteid. Statoil Fuel  Retail Eesti peadirektori Kai Realo sõnul suurendab pidev tööjõupuudus ettevõtte kulusid ning sellest tuleneb tugev palgatõususurve. Kasumlikkuse säilitamiseks ja kasvatamiseks tuleb leida üha uusi tooteid ja teenuseid, mille järele oleks nõudlust.

Realo leiab, et riigis, kus puuduvad massiivsed maavarad ja tootev tööstus, tuleks luua stabiilne ärikeskkond, sestjust kaubandus, teenindus ja vahendus tagavad peamise tööhõive ning maksude laekumise. “Tibatillukesel Eesti turul tuleb ka riigil teha kõik endast olenev, et suudaksime juurde tuua ja kinni hoida välisinvesteeringuid kohaliku eluolu parendamiseks. Investor, kes paneb raha Eesti turule, ei ootajärsku ja kiiret kasumit, vaid pigem stabiilset ja atraktiivset ärikeskkonda, mis võimaldaks investeeringutelt teenida mõistlikus tempos pikema aja jooksul,” ütles ta.

Kütusefirma Olerex omanik Antti Moppel lubab, et tuleval aastal on Olerexis oodata nii uusi töökohti kui ka palgatõusu.

Suurim väljakutse on Olerexile nafta hinna liikumine. Moppeli hinnangul võib 2014. aasta järsk langus sama ootamatult tõusuks pöörduda.

Põllumees vaatab sukasääre poole

Aasta põllumees Ilmar Teevet oli kindel, et piimatootjatele saabub raske aasta. “See on selge. Ei ole märke, et poole aasta jooksul midagi paremaks läheks, pigem kipub tagasi minema. Peab investeeringud üle vaatama, oleme osa neist edasi lükanud. Tuleb varude kallale minna – elada sukasäärde kogutust,” ütles Vändra osaühingu omanik Teevet. “Aga küll selle üle elame, parimad päevad on veel ees.” Uusi eksporditurge on piimatootjatel raske leida, seega on päevakorras küsimus, kuidas ellu jääda. Teeveti sõnul on eriti oluline, kui pikalt tekkinud kriis neile peavalu teeb. “Ma ei usu siiski, et kriis paar aastat kestab. Loodan, et uue aasta lõpus ei pea me alla omahinna tootma, sest mitu aastat järjest on niimoodi raske. Aastakese elame üle.” Teevet usub, et ellujäämis-võimalus on suurim väiksematel tootjatel. “Talude baasil tootjad võivad väga kaua vastu pidada. Kui sa endale nii-öelda palka ei maksa, siis saad leivarahaga hakkama. Kui meie näiteks peame masinaid viie-kuue aasta tagant välja vahetama, sest nad on oma töö teinud, siis väikeses firmas töötavad nad isegi 25-30 aastat,” rääkis Teevet.

Riik peaks Teeveti hinnangul tõsisemalt aitama ekspordimaid otsida, Aasia ei ole parim lahendus. “Sealsed pakkumised on olnud 20 senti kilo eest, mis on alla tootja omahinna. Riik on püüdnud leida kiireid lahendusi, mis aitavad lühiajaliselt, aga ei ole jätkusuutlikud.”

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid