Miks puitu ei tule?

Nii küsivad metsatöösturid üha sagedami­ni. Mõistetav ka, sest tühi ladu saeveskis ei võimalda neil oma põhitööd teha.

Tegelikult on see mure laiem, midagi ena­mat kui töösturite eraasi. Kogu ühiskonna­le on oluline metsade majandamiselt lae­kuv maksutulu. On välja arvutatud, et iga ti­humeetri puidu raiumine ja töötlemine an­nab maksutulu ligikaudu 16 eurot. Kogu Eesti raiemahtu arvestades teeb see umbes 130 mil­jonit eurot aastas. Ehk lisaks puhtama õhu, puhkamisvõimaluste, linnulaulu ja muude metsahüvede pakkumisele aitab mets Eesti inimestele ka palka ja pensione maksta. See­ga tasub mõelda, kuidas metsad majandamisse saada.

Registrite abil on kokku loetud, et Eestis on üle 97 000 metsaomaniku. Juriidiliselt mui­dugi. Metsomanikuks saab aga kvalifitseeri­da kõiki, kel oma maatükk puudesaluga. Ar­vuliselt suurima omanike grupi moodustavad inimesed, kel metsamaad 2-5 ha, neid on lige­male 23 000. 30 000 inimesel on metsamaad vähem kui 2 hektarit (neist ligemale 10 000 neid, kel metsatükk väiksem kui 0,5 ha). Sel­ge, et sellise mikroomandi puhul on omaniku tasandil raske rääkida metsast kui majandus­liku tulu allikast. Füüsilisi isikuid, kel metsa­maad üle 100 hektari, saab kokku lugeda ai­nult mõnesaja ringis.

Enne metsaasja ajama hakkamist küsib aga ka väikese metsa omanik: aga mis selle as­ja mõte on?

Tore, kui metsaomaniku vaade on laiem ja kasu ei vaadata ainult plaanis, mida ma saan nüüd ja praegu, vaid kasusaajatena nähakse ka lapsi ja nendegi lapsi. Siiski on just aineli­ne kasu see, miks metsaasi üldse ette võetakse.

Mis on eeldused, mis tagavad, et omanik metsa majandama hakkaks?

1. Puidu müük peab olema kasumlik

Turunõudlus peab võimaldama, et raiekulude tasumise järel metsaoma­nik ka raha teeniks.

Palgil on Eestis hea hind. Kohapealne saetööstus on hästi arenenud ja enamjaolt puudenappuses. Häda on selles, et metsaraiest ei saa üksnes palki – ka paberi- ja küttepuu va­jab mahamüümist. Paberitööstuste koomale-tõmbamine Põhja-Euroopas mõjutab nõud­lust ka siinmail. Nii on paberipuu hinnad vii­masel ajal jälle olnud langustrendis. Abiks võiks olla puidu veelgi aktiivsem kasutamine energiamajanduses.

Elektri ja soojuse koostootmine puitu ka­sutavates jaamades on küll üha rohkem popu­laarsust kogunud ning ka katlamaju on puidupõhistele kütustele üle viidud, kuid jätku­valt on nii gaas kui ka kütteõli laialt levinud kütteliigid. Ometigi saab kõige odavamalt toad soojaks just kodumaise puiduga. Loobu­des mujalt pärit kütustest luuakse puidumüügi võimalused enda piirkonna metsaomani­kele. Raha jääb kohapeale ja metsaomanikel on üks täiendav metsade kordategemise motivaator.

2. Seadus peab metsaomanikku usaldama

Ei saa öelda, et praegune metsan­duslik seadusandlus metsade majandamist pärsib. Looduskaitsealadel on loomulikult majandamispiirangud. Samal ajal on tavalise majandusmetsa kasutamist reguleeriv metsa-õigus Eestis järjepidevalt liberaalsuse ja met­saomaniku usaldamise suunas liikunud. Kin­nituseks olgu hiljuti riigikogus vastu võetud uus metsaseadus, mis näiteks väiksema kui viiehektarise füüsilisest isikust metsa omani­kult ei nõua enam inventeerimisandmete ole­masolu.

King pigistab seadusandluse puhul hoo­pis teisest kohast. Juba aastaid on diskuteeri­tud selle üle, kas lubada sarnaselt Põhjamaa­dega Eesti teedel raskemate koormate veda­mist. Lubades metsaveoautodel täiskoormaga sõita oleks kulu transpordile väiksem. See tä­hendab omakorda, et metsaomanikule jääks puidumüügist märgatavalt rohkem raha kät­te. Ehk selline muudatus aitaks tõsta puidu müügi kasumlikkust ja selle kaudu soovi met­si majandada.

3. Maksusüsteem peab olema mõistlik

Riigimaksude maksmisel on meie metsaomanikud võrreldes lähinaabritega mõnevõrra kehvemas olukorras. Eriti just Lä­tiga. Seal on maksusüsteem soodsam – metsa­omanik peab seal kasvava metsa raieõiguse müügil maksma tulumaksu ainult 7,5 prot­senti.

Õnneks on meilgi leevendusi tehtud. Met­saomanik ei pea enam puidumüügist saadud tulu kohe ära maksma, vaid saab maksu tasu­mise hetke kolm aastat edasi lükata. Sel ajal saab ta tasumisele kuuluva summa arvel te­ha kulutusi metsakasvatustöödeks, mistõttu väheneb ka lõpuks maksmisele kuuluv tulumaks. Uus süsteem on töötanud vähe aega, mistõttu on selle mõju veel kindlaks tegema­ta. Muudatus on kindlasti hea, kuid siiski tu­leb meenutada, et metsaomanike aktiveerimi­se lahendusena nägi metsasektor ise ette ula­tuslikumaid muudatusi. Isiklikult usun, et kasvõi väikeses summas tulumaksu tasumise vabastuse andmisel oleks metsaomanike akti­veerimisel tugevam mõju (näiteks 2877 eurot, nagu on FIEdest metsaomanikel metsamater­jali turustamisel).

4. Toetama peab nende tööde tege­mist, mille mõju avaldub kaugemas tulevikus

Lageraie tegemiseks või raiekulude katmi­seks toetust ei maksta. Küll toetatakse metsa­des hooldusraie tegemist, uue metsa kasva-mapanemist ja vanade kraavide kordatege­mist. Ehk neid töid, mis otsese majandusli­ku kasu alles aastakümnete pärast annavad. Nii aitab riik mitmes töölõigus metsaomani­kul kulusid katta. Vaja ainult pealehakkamist need tööd käsile võtta!

5. Abilist on vaja

Kui metsateemaga igapäevaselt kur­sis pole, võib metsaasja ajamine keeruline olla. Abilist oleks vaja. Sellist, kes metsateemat valdaks ja keda omanik usal­dada saaks. Metsade majandamist korralda­vad metsaühistud on Eestis olemas. Aitavad metsaasja just omaniku huvidest lähtuvalt korraldada. Teisiti ei saakski olla, sest ühistu ju kuulub metsaomanikele endile. Seega ühis­tu liikm ise kontrollivad ühistu tegevust. Ja ennast ju ise petma ei hakka.

Kindlasti pole meie ühistud veel nii tu­gevad kui Põhjamaades, aga siiski juba selli­sed, kes metsaomanikele reaalset abi paku­vad. Metsaühistu kaudu toimetades tekib ka mastaabiefekt. Väikesi puidukoguseid koos müües saab puidu eest turul paremat hinda ja erinevaid metsateenuseid soodsamalt sisse osta. Neist on küll abi metsade majandamis-se toomisel!

Seega on mitmeid põhjusi, miks osa era­metsi majandamisest väljas on. Pole ka ühte kuldset lahendust. On nii takistusi, aga juba praegu ka soodustavaid tingimusi. Olulisem­gi kui mingi konkreetne soodustus, toetus, leevendus vms kunstlik võte on metsaomani­kes tärkav oskus näha väärtusi pikas plaanis. See annab hea eelduse, et tulevikku panustav metsatöö tõesti ette võetakse.

Allikas: Äripäev (erileht), Jaanus Aun (SA Erametsakeskus juhatuse liige)           

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid