Minister Juhan Parts käis Kehra tehast õnnitlemas

Käesoleval aastal täitub 75 aas­tat Kehra tselluloosi- ja paberi­vabriku asutamisest. Möödunud reedel algasid juubeliüritused piduliku vastuvõtuga tehase ter­ritooriumil. Kohal oli ettevõtte juhtkond, majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, Anija valla esindajad, Horizon Tselluloosi ja Paberi ASi külalised Eestist, Euroo­past, Aasiast ning Austraaliast. Tervitussõnavõtuga esines tehase juhatuse liige Aime-Kersti Kelder, meenutades aja­loolise ettevõtte minevikku ning andes ülevaate tulevikuplaani­dest. Ta võrdles tehast vanuriga, kes siis, kui Singapuri investorid ta adopteerisid, lebas üle 50 aas­ta vanusena tõvevoodis ja kelle organid seejärel ükshaaval välja vahetati, et väärikas vanuses et­tevõte taas elujõuliseks muu­tuks.

„Kõigepealt vahetati välja süda ehk sooda regenereerimise katel ja viimasena seedetrakt ehk tselluloosi keedu- ja pesuosakond. Seda kõike tegid maa­ilma tippkirurgid. Mõnd asja ei ole me veel teinud. Kalda pumbajaamas töötavad 1930ndatest pärit pumbad ja kuna need ei tea, mis on garantiiaeg, ei ole nad seismajäänud. Kui tehases ringi vaatate, siis märkate vanuri kort­se veel siin ja seal, kuid elu­tähtsate organite vahetus jät­kub,” jutustas Aime-Kersti Kel­der. Ta lisas, et praegu ehitatakse tehase värava juurde 10 miljonit eurot maksvat lubjaahju, mis võimaldab kasutada 90 protsen­ti kaevandatavast või sisseoste­tud lubjast. Kokku kasutab ette­võte 1600 tonni lupja kuus. Sa­muti rajatakse neli miljonit eurot maksev uus ja senisest efektiivsem puiduhakkeliin, mis valmib järgmisel aastal.

Huvitava faktina tõi Aime-Kersti Kelder välja, et kui tehas rajati esmalt tselluloosi tootmi­seks, siis viimased 60 aastat on seal valmistatud ka jõupaberit. Kõige levinuma toodetava paberirulli kõrgus on meeter ja aas­tane toodang nii suur, et paberit saaks kerida 25 korda ümber maakera. Minister Juhan Parts sõnas, et Kehra paberivabriku sünnilugu on sümboolse ja praktilise täht­susega praegusele Eesti majandusele: „Selle asutamine 1938. aastal oli ravim veel kestvale majanduskriisile. Riigil oli vaja tööstust, mis tugines kohalikele ressurssidele, kasutas kaasaeg­set tehnoloogiat ja oli mõeldud tootma ka natuke kaugemale kui Eestisse. Ka tänapäeva majan­dus peab olema rahvusvahelise suunitlusega ja Kehra tehas lii­gub selle suunas väärtustades kohalikku puituja investeerides parimasse tehnoloogiasse.”

Minister lisas, et ehkki välja­kutsed tselluloosi tööstusele on suured, on Eesti valitsusel sel­lesse usku. Ta tänas kõiki part­nereid ja toetajaid ning avaldas tänu Tolaram Grupi Eesti juhile Sonny Aswanile, kellest on li­saks ettevõtjale ja investorile saanud Eesti patrioot ja aukon­sul Singapuris.

Anija valla teenetemärk Anija vallavanem Tiit Tamma­ru meenutas raskeid aastaid 1990ndate alguses: „Koos teha­se kateldega jahtusid Kehras ka mitmed kodukolded. Eesti sõl­tus välismõjudest ning grupp Singapuri investoreid võttis en­dale riski ja vastutuse ka meie tehase eest. Õnneks said rasked ajad mööda ja Anija valla suhted ettevõttega on järjest paremaks muutunud.” Ta sõnas, et viimastel aastatel on tehas toetanud kohalikku elu ning koos vallavalitsusega vii­nud ellu mitmeid ühisprojekte. Suurim toetaja on vabrik olnud aga Kehra käsipalliklubile, mis kannab ka Horizoni nime.

Tiit Tammaru andis koos val­lavolikogu esimehe Jaan Oruaasaga Sonny Aswanile üle valla teenetemärgi Kehra tehase eduka juhtimise ja panuse eest valla tööhõivesse. Ettevõttele soovisid õnne ka Riigimetsa Majandamise Kes­kuse juhatuse esimees Aigar Kallas, Eesti SEB panga juha­tuse liige Allan Parik, Ukraina kotitehase Pamibro nõukogu esimees professor Ilja Šutak ja Mistra-Autex ASi juhataja Priit Tamm.

Pärast sõnavõtte istutasid To­laram Grupi nõukogu esimees Mohan Vaswani, juhatuse esi­mees Sajen Aswani, Sonny Aswani, Juhan Parts, Tiit Tamma­ru, Aigar Kallas ja Allan Parik sümboolsed kuused tehase aeda. Seejärel käisid külalised tehases ekskursioonil. Palju on muutunud 1963ndal aastal tselluloositeha­se juhataja asetäitjaks saanud Valeri Jõgioja meenutas, et oli vahetusülemana tööle tulles 23aastane: „Pooli praeguseid hooneid ei olnudki. Keeduosakond oli poole kitsam. Vastuta­sin ka fütosteriini katseseadme eest. Kui praegu on paljud ope­ratsioonid automatiseeritud, siis varem pidi meister iga vahetuse ajal tsehhi otsast lõpuni mitu korda läbi käima. Pidevalt tek­kis rikkeid ja tuli endalgi mõnikord käed külge panna, et korda saaks. Nüüd on palju muutunud. Tuleb au anda ja öelda, et tehak­se õigeid otsuseid. Väga oluline on praegu paigaldatav uus lub­jaahi, kus jäätmed ei lähe enam loodusesse, vaid taaskasutusse. Samuti puiduhakke liin, mis ta­gab kvaliteetsema ja ökonoomsema tootmise.”

Kehra tehase klubi pikaajali­ne juhataja Milvi Mänd meenutas, et tehas ja klubi olid väga tihe­dalt seotud ning tsehhide va­hel toimusid isetegevusülevaatused. Vabrikus oli ka raadio­jaam, kus anti teada, milli­sed üritused klubis tulemas on. Milvi Mänd kiitis, et ekskur­sioonil käies paneb imestama, kui puhas on tänapäeva tootmi­ne. Tehase sünnipäevapidu jät­kus vabas vormis vestlusega, kus musitseeris Kehra plaatpilli-ansambel Xilofono. Sel püha­päeval korraldab Horizon Tsel­luloosi- ja Paberi AS ürituse Kehra elanikele, mis algab rong­käiguga tehase juurest, järgneb pidu jõe ääres.

Allikas: Sõnumitooja, Gertrud Kaljuvee

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid