Mööbelsepp palgikülast leiab, et ei tohiks rahulduda masstoodanguga

16 aastat finantsvaldkonnas leiba teeninud Lauri Kutsar pöördus tagasi oma vana armastuse- puidutöö juurde ning on nüüd oma koduses puidu- ja vahalõhnalises töökojas õnnelik. Nimetab oma firmat elustiili ettevõtteks ja on kindel, et tähendusrikas mööbel sünnib meistri ja kliendi ühistöös.

Alliku küla Uus-Klaokse tänav on tuntud oma värviliste palkmajade poolest. Ühe sellise kodumaja hoovis peidab end pisike ühe-mehe töökoda. Parajasti on peremehel Lauril käsil magamistoamööbel.

EASi ettevõtlustoetuse abil ostetud tööpingil saab ükskõik millise mööblitüki valmis teha. „See on tõesti äge masin, saab igatepidi lõigata, järgata, lahata, servata. Korralik profipink,” kiidab mees oma pisiettevõtte südant. Enne seda oli Lauril paar lihtsamat masinat, treipink näiteks on suisa oma kätega kokku kombineeritud juba vene ajal, siis, kui mees ülikoolis tööõpetuse õpetajaks õppis. Aastate jooksul on seda paar korda ümber tehtud ja on nüüd meistri sõnul päris hea pill. Veel enne seda nuusutas Lauri poisikesena puidu lõhna juba lapsepõlves. Vanaisa oli tõeline vana- kooli meister ja tema käe all pisikestest puidulaevukestest alustades, sai Lauri oma esimesed päris mööblitükid valmis juba teismeeas. Mis sest, et nuga libises pidevalt valesse kohta ja näpud alatasa sidemeis olid.

Kümne-aastase garantiiga töö

Enamuse oma töisest elust toimetas Lauri hoopis finantsmaailmas. Peamiselt kindlustusseltsides, kus tema ülesandeks oli eri kindlustusliikide hinnastamine, vastutamine, et kindlustusliik tehniliselt töötaks. Viimased pool aastat tundis mees aga väsimust ja peavalud olid igapäevased külalised. „Lõpuks arst ütles, et sa võid muidugi tablette ka süüa, aga tegelikult tuleks midagi ette võtta,” meenutab Lauri.

Ja mees võttiski ette ja tuli 2011. aastal palgatöölt ära. Kirjutas EASi projekti, soetas tööpingi ja hakkas iseendale tööandjaks. Hirmu läbikukkumise ees ta suuremat ei tundnud. Väike rahatagala oli kogutud, abikaasal töökoht ja sissetulek olemas ja mis peamine, ühtegi suurt kinnisvaralaenu enam kaelal polnud.

„Jah, kui majalaen või mõni suurem võlg oleks olnud, siis ilmselt ei oleks siiski riskinud. Ja ettevõtte alustamist pangalaenu abiga ma ka ei soovitaks, siis on risk käpuli kukkuda liiga suur, ” möönab Lauri. Lauri teab, sest nii optimistlikult, kui ettevõtte rajamisel tehtud äriplaan, asjad tal siiski ei läinud.

Esimene aasta-poolteist oligi päris raske. Alles viimasel ajal on mehe selline olukord, kus tööjärg enamvähem pidevalt ees. „Tööd oleks tegelikult piisavalt, aga millegipärast on inimestel kujutelm, et kui ma siin kodus nö nokitsen, siis küllap saab minu käest selle kapikese odavamaltki kätte kui Jyskist. Aga ma pakun ju unikaalset ja kvaliteetset tööd, kaubandusvõrgust sellist ei saa. See ongi kallim või sama kallis vähemalt. Ja ma annan oma töödele 10-aastase garantii. Nii kindel olen oma tegemistes küll,” kinnitab meister.

Tähendusega mööbel

Uusantiiki mees ei tee, liiga palju on selle töö juures kemikaalidega mässamist. Aga ta võib teha nullist üsna samasuguse vanaema riidekirstu valmis, kui vaja. Kuigi jah, seda mälestustega seotud emotsionaalset mõõdet sellega kaasa ei saa. Samas, kui klient on kaasatud mööbli valmistamise protsessi, tekib see emotsionaalne mõõde nagunii. Lauri viljeleb sellist tööstiili, et esmalt saadakse kliendiga kokku ja üheskoos mõeldakse välja, milline see mööblitükk täpsemalt tulema peaks.

Millise disainiga, millisest puidust, millise viimistlusega. „Vahva ongi see, et nende arutelude käigus tekib inimesel selle veel olematu asjaga side. See on ka tema looming,” naudib meister koostööd kliendiga. On ka selliseid tellimusi olnud, et kuule, tee mulle samasugune kapp, kui kodulehel on, ainult pruun ja Lauri teebki ära, aga ikkagi on ta kindel, et tähendusrikas ja armas mööbliese sünnib siiski kaasamõtliku kliendiga.

Kliendid soovituse peale

Lauril on loomulikult oma ettevõtte jaoks püsti pandud ka koduleht, aga reklaamikanalina see kuigivõrd tulemust ei ole andnud. Ka vallalehes kuulutas mees paar korda oma teenust välja, aga sai vaid ühe telefonikõne ja selleski pakuti hoopis puitu müüa. Nii öelda suust suhu soovitused on need, millega mees tellimusi saama on hakanud. Meistri käest tellitud mööblil on see eelis, et saab just sellise asja, nagu vaja on.

Konkreetsesse ruumi, konkreetsete mõõtudega. Just sellest puidust, kujunduse ja värviga. „Ja tundub, et isiklikud soovituses on selles äris liikumapanevad jõud,” arvab Lauri oma kogemusest.

Erilised tehnikad

Puidutöö on Lauri kirg ja armastus. Aga eriline suhe on tal just väärispuiduga ja sellise puutöö tehnikaga nagu intarsia. Viimane on meetod, kus erinevatest puiduliikidest pannakse kokku mustrid, lausa pildidki.

„Vanad nö mõisamööblid tehti just sellises tehnikas,” teab Lauri.

Intarsia võtetega saab teha imeilusaid ehtekarpe, aga ka eksklusiivseid mööblikaunistusi. See on vanade meistrite juba hääbuv oskus, mille kasutamisel Lauri on aastate jooksul vilumuse omandanud.

„Vot heameelega võtaks vastu eksklusiivse elutoa mööbli tegemise. Sellise, mille kallal kohe kuid nokitseda. See paneks silmad kohe eriti põlema,” läheb Lauri elevile.

Seni sellist edevamat tellimust veel pole, aga mees usub, et ehk hakkab klient siin Eestimaalgi masstootlikust tarbimiskultuurist üle saama ja ainulaadsust hindama.

Töötunde ei loe

„Meeletult mõnus!” kirjeldab Lauri oma tööd. Kui vanasti olla nii olnud, et tihtilugu ei tahtnud kontorist tulles midagi kuulda ega näha, siis nüüd nagu ei teekski tööd.

„Kuigi ma töötunde ei loe, siis 40 tundi veedan töökojas nädalas kindlasti. Ennastki hämmastab see, et ma pole üldse väsinud,” nendib Lauri. Nimetab oma firmat elustiiliettevõtteks ning naudib igat päeva, olles täna oluliselt õnnelikum, kui kolm aastat tagasi kontorilaua taga.

Allikas: Delfi.ee  

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid