Moodsad palgiveokid sõidavad pooltühjalt

Autor: Regina Hansen (Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu kommunikatsioonijuht)

KAALU JUURDE. Kas lubada teedele senisest raskemaid metsaveokeid on vaidlusi küttev küsimus. Metsamehed selgitavad, miks see nende meelest oleks õige mõte.

Mõnus talveilm on tänavu soo­sinud metsatöid. Lääne-Virumaal Simuna kandi vahelaos on parajasti käsil metsaveoau­to koorma laadimine. Haarats võtab paberipuud hiiglaslikku pihku, kõpsib need lumest puh­taks ja tõstab kasti.

Pool koormat on üsna ruttu autorongile laotud, kuid oota­matult jääb töö seisma. «Kõik, rohkem pole lubatud,» ütleb juht.

Tarmo Vikk kontrollib asja oma veoauto kabiinis olevast arvutist, seejärel võtab appi mõõdulindi. Ikka sama tule­mus: tuleb sõita Kundasse, jä­relkärus natuke üle poole koor­ma paberipuud.

«Mul on uus veok, kaks aas­tat sõitnud. See on ehitatud nii, et oleks võimalikult öko ja teed kuluks võimalikult vähe. Sellest ökost ei jää küll midagi järele, kui sama koguse vedamiseks li­gi kaks korda rohkem sõite te­ha,» ütleb ta.

Praegu kehtib veoste täismassipiirang 44 tonni, sood­sates talveoludes võib veoki ja koorma koguraskus olla ka 52 tonni, kuid vaid eriloa alusel.

Riigikogu keskkonnakomisjon soovitas detsembris raske­veokite lubatava täismassi suu­rendamist, et vähendada vedu­de ja heitgaaside hulka. Rõhu­tati, et nüüdisaegsete kuue- ja seitsmeteljeliste veokite kasu­tuselevõtt hajutaks raskeveoki­te täismassi mõju teedele.

Maanteeamet tegi ettepa­neku lubada tulevast talvest kuue- ja enamateljelistel kaa­luks 52 tonni ilma eriloata. Ve­dajad leiavad, et see on samm õiges suunas, kuid panevad et­te leevendada seitsmeteljeliste masinate täismassipiirangut 60 tonnini ning lubada suurema täismassiga vedusid aasta rin­gi, et efektiivsus oleks suurem.

Kuid probleemid ülesson-gitud metsateedega on üldtea­da?! Vedajad aga kinnitavad, et paradoksaalsel kombel aitaks piirangu leevendamine hoopis metsateid säästa.

Tarmo Vikk on enda sõnul sõitnud igasuguste veokitega ja seega kogenud erinevust omal nahal. Ta selgitab: «Mida roh­kem telgi, seda vähem masin teid lõhub. Vaata ise, kui tihe­dalt siin rattaid on, need jaga­vad omavahel koorma ühtla­selt ära.»

Teljele langevat koormust kontrollib ta juhikabiinis ole­vast arvutist.

Mõju teedele ei määra nii­võrd koorma koguraskus, kui koormuse jagunemine telgede vahel. Lisaks loeb, kas veok on üksik- või paarisratastega.

«Kaalupiirangute tõttu on Eestis kasutusel nii kolmeteljelisi haagiseid kui ka poolhaa­giseid, kus tagumised kolm tel­ge on ühekordsete rehvidega,» ütles Eesti Metsa- ja Puidutöös­tuse Liidu tegevjuht Ott Ots­mann. «Tegelikult on kuue- ja seitsmeteljelised ning paarisratastega autorongid hoopis säästlikumad, ka teede suhtes.»

Tarmo Vikk töötas hilju­ti paar aastat Rootsis metsa­veoautol. Seal kontrolliti tema sõnul koormuspiiri väga ran­gelt, aga koorem võis olla ku­ni 60 tonni. Praegu plaanitak­se Skandinaavias teedele tuua juba 8-11-teljelised veokid kuni 90-tonnise kogumassiga.

Mis see aitaks

Mida muudaks veokite kaalupiirang 60 tonni senise 44 asemel?

• 300 000 vedu aastas praegu­se 500 000 asemel.

• 21 mln km ehk 42% väiksem summaarne läbisõit Eestis.

• Umbes 20% säästu otsestelt kuludelt, lisaks kaudsete ku­lude kokkuhoid.

• 35% vähem heitgaase.

Seitsmeteljeilse autorongi kaalupiirang on Soomes ja Rootsis 60, Lätis 52 ja Eestis 44 tonni.

ALLIKAS: EMPL

Kiiret lahendust ei tule

Majandus- ja kommunikatsiooniminlsteerlum:

enne vajalike investee­ringute tegemist tee­desse ja sildadesse pole võimalik üle 44-tonniseid sõidukeid teedele lubada; tegelikud massipiirangud on praegu mõistlikud ja asjakoha­sed.

Ramboll Eesti uuring 2011: 52-tonnise piirkoormuse puhul oleks riigimaantee­de rekonstrueerimise tõe­näoline maksumus u 1,32 miljardit eurot.

Kõrgkoolide ühine puidutranspordl makromajan­duslik uuring: sillavõrku on vaja investeerida üle 60 miljoni euro, et lubada sõidukite kogumassiks 52 tonni. Kuid täismass pole teede peamine mõjutaja, tähtsam on teljekoormus, telgede vahekaugus, koormussagedus.

Tartu Ülikooli professor Urmas Varblane: täismassipiirang puudutab peale puiduveo ka puistemater­jalide, kasvuturba, piima ja vedelkütuste vedu.

Tarmo Vikk firmast Iriscorp on sõitnud igasuguste veoki­tega. Praegune, seitsmeteljeline, on kõige teesäästlikum, kuid aasta rin­gi lubatud 44-tonnine koorem jätab veoki kasti pool­tühjaks.

Allikas: Postimees (erileht)

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostööpartnerid